Venemaa - NSVL (3)

Nõukogude riigiaparaadi loomine
Nõukogude riigiaparaadi kujunemine algas 1917. Aastal pärast bolševike võimuletulekut.1917. aastal moodustati Rahvakomissaride Nõukogu ning seadusandlikuks võimuorganiks sai Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee.1918.aastal(jaanuaris) saatsid bolševikud laiali Autava Kogu. Hiljem kehtestati üheparteiline süsteem.1918. aastal võeti vastu ka esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimus senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sa Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, mille pealinnaks sai Moskva .1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis ühendas erinevaid sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936.aastal vastu võetud põhiseadusega.
Kodusõda
Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. Aasta lõpukuudel. 1918. Aasta kevadel kasvas see kodusõjaks, mis kestis kuni 1920. Aastate alguseni . Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude.1918. aastal kevadel saatsid Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja mitmed teised riigid oma väed Venemaale. Algas Interventsioon e. välisriikide relvastatud sekkumine Venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis luua aga Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista.1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Jekaterinburgis ka Venemaa viimase keisri Nikolai ll koos perekonnaga. Venemaa elanikkonna kaotused kodusõjas ulatusid 13 miljoni inimeseni.
Maailmarevolutsiooni õhutamine
Moskvas loodeti, et enamlaste võit Venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus asus nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama ja õhutama 1920. Aastate esimesel poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Maailmarevolutsiooniidee teenistusse rakendati ka sõjaväeluure ja 1919. Aastate algul asutatud rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon - Komitern . 1920.aastate algul püüti revolutsiooni õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides. Kõik need katsed siiski ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Maailmarevolutsioon tõusis päevakorrale uuesti 1930. Aastate lõpul.
Uus majanduspoliitika
Kodusõja ajal rakendas nõukogude võim erakorralisi abinõusid sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks. Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Vilja kogumiseks loodi eraldi toitlusarmee ja maapiirkondadesse saadeti sel eesmärgil relvastatud toitlussalgad. Riigis kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Lühikest aega oli Nõukogude Venemaa linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta, ning seda nimetati sõjakommunismiks. 1921.aastal alustati uut majanduspoliitikat (NEP). Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus ning asendati see kindlaksmääratud maksuga. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujuneski 1920. Aastate algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus . Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegkonda nõukogude võimuga.
Stalini võimuletulek
Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimir Lenin ( Uljanov ). Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku parte tegelik juht. 1921. Aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, millega algas tema taandumine poliitiliselt areenilt.1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Selles võitluses jäi peale 1922. Aastal kommunistliku partei peasekretäriks saanud Jossif Stalin , Kes suutis 1927. aastaks end võimul lõplikult kindlustada. Sellega kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese teisitimõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane oli Lev Trotski, kes oli 1917. aasta riigipöördes ja kodusõja võidus olulist rolli etendanud, saadeti 1929. aastal riigist välja. Stalini ustava abilisena tõusis 1930. Aastatel esile Vjatšešlav Molotov . Tema oli aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht.
Suund tööstuse eelisarendamisele
Stalini võimuletulekuga kaasnesid olulised muudatused maailmapoliitikas. Riigi juhtkonnal oli tollal põhimõtteliselt võimalik valida kahe arengutee vahel: kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin aga valis teise arengutee. Panus tehti industrialiseerimisele ning loobuti NEP- poliitikast . See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati tsentraalsele juhtimisele ja planeerimismajandusele.
Massiline kollektiviseerimine
1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega. Talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surmanuhtluse . Riik vajas vilja eelkõige kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse-kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Tegutseti põhimõttel „Kes kolhoosi ei astu, on nõukogude võimu vastane“. Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald. 1929-1933 aastatel küüditati eelkõige põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. 1930. Aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda.
Nõukogude liit 1930. Aastatel
Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid, juhindudes Stalini otsustest suunistest. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus 1940. Aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa , mis pidi aitama ühiskonda valitseva kommunistliku partei võimu all hoida. Maailmarevolutsiooni leninlik tõlgendus nägi ette mässuliikumise õhutamist erinevates riikides ja üksikute kommunistlike parteide rahalist toetamist. Stalin loobus sellisest lähenemisest ja otsustas sõjalise jõu kasuks. Ta oli veendunud, et punaarmeeabiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. 1930. Aastatel algabki NSV Liidus enneolematu relvastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks.