Diktatuuride tekkepõhjused (0)

Diktatuuride tekke põhjused
Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks võimu koondamisele ühe juhi ja tema sõltlaste kätte iseloomustab totalitarismi kontroll inimeste mõtteavalduste ning tegevuse üle, massirepressioonide abil loodud hirmuõhkkonna tõttu võib totalitaarset diktatuuri nimetada ka hirmuvalitsemiseks: pidevalt rikutakse inimõigusi. Esimesena kuulutati diktatuur Itaalias,kommunistide vastu astus välja endisi sõdrureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhti Benito Mussolini, ta lubas taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks kui Rooma impeerium. 1922. korraldas Mussolini mustades särkides toetajatega marsi ja ta määrati peaministriks ja mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse, 1925 kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid, majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidi ära hoidma streigid ja tööseisakud. Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler , 1923 üritas Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha, Hitler mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose „ Mein Kmapf „ kus ta kuulutas Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles rahu ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi, riigis tuli kehtestada uus kord, mis pidid kõrvaldama demokraatia, kommunismi, juutluse ja teised õõnestavad tegurid , natsidel avanes võimalus kui puhkes ülemaailmne majanduskriis , Stalin pidas Hitleri asemel suurimaks vaenlaseks sotsiaaldemokraatiat, 1933 nimetati Hitler kantsleriks, koondas kogu võimu enda kätte, kasutades Riigipäevahoone süütamist, asus Hitler piirama demokraatlikke vabadusi, mitme erakorralise valimise järel saavutas ta oma parteile terrori ja hirmutamisega lõpuks absoluutse enamuse, natslik Riigipäev võttis 1933 märtsis vastu seaduse, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused , kehtetstati 1parteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali, Hitlerist said saksamaa diktaator .
Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamist ja nende asemele tuli meelsusjärelevalve, riigiorganid asendati keskvõime määratud juhtidega, majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima 4 aastaste plaanide kaudu, riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi, seetõttu kiusati juute taga ja nad olid sunnitud põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja relsvastatud rühmitused, Hitleri võimusambaks oli SS, mida juhtis Hitleri läghim kaastööline Himmler , sellele allus ka riiklik salapolitsei ehk Gestapom teisitimõtlejad arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärkideks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu „köidikutest“ vabastamine,ehitati uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid.
Venemaa- kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgenenud verise kodusõjaga, üheparteisüsteem, kõik teised partied peale kommunistliku olid keelatud, võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele vabariigile välja Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga-Kaukaasia-1922 ühendati need Nõukogude sotsialistlike vabariikide liiduks. 1921 puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas.NEP-uus majanduspoliitika , toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga, mille tasumise järel sai talupoeg toodangu ülejäägid turule viia, raharefrom,mis taastas raha väärtuse, ennistati kauplemisvabadus. 1924 suri juht Lenin , kes soovis oma järglaseks Lev Trotskit, kuid selleks sai hoopis Jossif Stalin , keda Lenin kritiseeris liigse võimuahnuse pärast. 1927 õnnestus Stalinil Trotski koos teotajatega juhtkonnas teemaldada. Stalini isikukultus - kuulutati maailma töörahva juhiks ja õpetajaks, plakatid skulptuurid , tema tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid.Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtlus, põllumajanduse, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ettevalmistama sõjaks, selleks loobus ta majanduse tasakaalustatud arendamisest ja tegi panuse uurtööstuse eelisarendamisele industrialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangelt tsentraalsele juhtimisele, hakkati kehtestama viisaastaku plaane , mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest, NSV muutus tööstusriigiks, arenes hoogsalt sõjatööstus kadus tööpuudus,. Talupoegadelt konfiskeeriti vägivallaga vili, kuna nadei olnud nõus seda madala hinna tõttu müüma, aga riigil oli seda vaja talupoegade jaoks, vilja varjamise eest ootas surmanuhtlus. 1932-1933 puhkes NSV suur nälg, esines isegi inimsöömist, hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajandisse ehk kolhoosidesse, jõukamad talupojad kuulutati kullakuteks ja saadeti sundtöölaagrisse või Siberisse.Kokku küüditati neid ligi 9 miljonit, 1937 aastaks oli ühinenud talumajapidamisi 93%, vähenes teraviljasaak, loomade arv.
1934 alustas Stalin vägivalla kampaaniat Suur terror . Asus oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed , langesid ohvriks samad inimesed kes olid tal kunagi aidanud terroriaparaati üles ehitada. 1934 langes Stalini käsul korraldatud atendaadi ohvriks üks NSV juhte Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat, süü aeti rahvavaenlaste peale, korraldati näidisprotsessid, kus end süüdi tunnistati ja nad maha lasti. Terror omandas suure hoo 1937 aastal kui hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond , keda süüdistati vandenõus Stalini vastu, mõrvati või vangistati 40 000 eri astme sõjaväejuhti.Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem ( GULAG ), kus vangid surid massiliselt. Robert Conquest on kokku pakkunud tapetute ja hukkunute arvuks 20 miljonit.