Kommunistlik Venemaa, Fašistlik Itaalia, Saksamaa (4)

KOMMINISTLIK VENEMAA
Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolševike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolševikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva . 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa, Ukraina ,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik.
Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed Venemaale ja algas intervensioon. Punaarmee oli aga tugevam.
Peale enamlaste võitu kodusõjas oldi veendunud et kogu maailm võiks kommunistlik olla.1920 Nõukogude valitsus asus toetama rahaliselt kui ka sõjaliselt neid riike kus oli mässuliikumised.1919 loodi Komitern maailmarevolutisooni jaoks. Rev. Püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt.
Sõjakommunism – kehtestati toiduainete riigile andmine, üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati, toitu hakati tasuta jagama, juurutati mitmesugused teenused, lühikest aega oli linnades korter ja transport, teatrid jms tasuta.
NEP – 1921. uus majanduspoliitika , kaotati toiduainete andmine riigile ja asendati maksudega, taastati kauplemid vabadus, laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Nii kujunes välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik segamajandus .
Sotsialistliku riigi rajaja oli Lenin . 1921 ta aga haigestu raskelt ja taandus poliitilisest elust.1924 Lenin suri. Peale teda tuli võimule 1922 Stalin , kes likvideeris kõik oma poliitilised vastased. Kujunes välja Stalini ainuvõim. 1930 tõusis esile Stalini ustav abiline Molotov .
Riigi juhtkonnal oli valida kahe arengutee vahel: edendada majandust või eelisarendada tööstust. Stalin valis teise. Hakati industtrialiseerimaa, loobuti NEPi poliitikast. .Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.
1920 tekkisid tõsised peobleemid vilja varumisega. Riik vajas vilja eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põluumajanduses toimus kollektiviseerimine – talude vägivaldene ühendamine ühismajandideks ehk kolhoosideks. Kolhoos- põllumajanusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand.
FAŠISTLIK ITAALIA
Liitlased suhtusid Üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse parnerisse, see pärast taheti muuta oma riik suurriigiks. Sõjaajal vaehetusid tihti valitsuses, sest keskvalitsus oli nõrk. Töölised sattusid ühaenam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurija ja töötute organisatsioon Võitlusliitu (1919-1920) hakati kutsuma fašistideks. Sellest rühmistusest kujunes Rahvuslik Fašistlik partei, mida juhtis Mussolini . Mustsärklased- relvastatud fašistide salgud .
1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati ühepartei süsteem. Duce - Itaalia rahva juht.
Välispoliitika eesmärk: muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Ülisatati Vana- Roomat . Vallutati; Abessiinia , Albaania. Tast sai Saksamaa liitlane 1930.
SAKSAMAA
Punane katk- kommunism . 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei ja vastane Saksa Töölispartei, mis 1920 nim. Natsionaalsotsialitlikuks Saksa Töölispartei, erakonna esimees Htler.. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad.
1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 a ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa.
1933 ühepateisüsteem milles oli süüdi kommunistid . Hitler muutus füreriks ehk juhiks. SS- sõjaväestatud organistatsioon. Getapo- salapolitsei.
Kehtestai plaanimajandus, riik võttis laenu, ehitas kiirteid ja tehaseid ja kõik see andis tööd.
1935 hakati Berliinis valjult rääkima Versailles rahulepingu tühistamisest.