Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa (0)

Surju Põhikool
Reelika Luik
9.klass
Diktatuurid ja Kommunistlik Venemaa
uurimistöö
Juhendaja : Liis Virkus
2010

Sisukord

Sissejuhatus

See uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene suur osa on diktatuurid. Teine osa räägib täpsemalt ühest diktatuurist. See on Kommunistlikust Venemaast, kus põhiline valitseja oli Stalin . Uurimistöö räägib ka Nõukogude Liidust.
Ma valisin selle teema, Kommunistlik Venemaa, kuna see tundus kõige huvitavam. Peamised allikad on interneti leheküljed. Samuti leidin ka midagi raamatust „Vassili Stalin -kas türanni vesivõsu?“.

Diktatuurid

Enne diktatuure valitses mitmel pool maailmas demokraatia. Esimese maailmasõja järel suutsid nad näitada maailmale, et nad tulevad toime, kuid varsti see enam nii ei olnud. Demokraatia ei suutnud enam lahendada probleeme, tekkis pettumus ning tuli demokraatlik kriis.
Diktatuurid tekkisid, kuna mitmed riigid vaevlesid majanduskriisis ja üleüldises viletsuses. Itaalia ja Saksmaa said lüüa Esimeses maailmasõjas ja neil tekkis nn ala-väärsuskombleks. Seda oskasid hästi ära kasutada esilepürgivad tulevased diktaato-rid. Lisaks olid riikidel võlad, suured inimkaotused ja tööpuudus. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, kes pakkusid võimalusi väljumiseks kriisist.
Kõige enam kannatas Esimese maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa. Hitler lubas Saksamaa rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Nagu kõik tei-sed diktaatorid , oskad Hitler rääkida enda kasuks ja rahvast endasse uskuma panna. Stalini, kes sai võimule Venemaal, peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne ta-se. Stalin arvas , et Venemaa on Ameerikast 100 aastat maas , nägi ta ikkagi ette to-hutuid muudatusi.1
Eristada võib kahte diktatuuri vorme. Autoritaarne diktatuur ― piirdub võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte. Lähedane antiiksele diktatuurile, kuna neis sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Totalitaarne diktatuur ― sellega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. Sageli toimub inimõiguste rikkumine . See on ideoloogiakeskne. Totalitaarsed režiimid on olnud ag-ressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud.2
Kuulsamad diktaatorid on Führer Adolf Hitler, ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ja tiitliga riigipea , duce Benito Amilcare Andrea Mussolini , oli Itaalia peaminister ja diktaator ning ta juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki, voždj narodov Jossif Vissarionovitš Stalin oli Nõukogude Liidu diktaator.3
Autoritaarses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või väikese gurpi ini-meste kätte. Nad muudavad seadusi ja rahvas ei saa valimistel osaleda. Totalitaarse diktatuuri tunnused: võim kuulub ühele parteile, kodanlikud vabadused piiratud, inim-õiguste rikkumine, repressioonid , juhikultus, suur võim sala-ja julgeolekuorganitel, majandus riigi kontrolli all. Itaalias, Saksamaal ja NSVLs on kõigil totalitaarne dikta-tuur. 4
Diktauuri juht toetus valitsevale parteile. Saksamaal oli selleks natsionaalsot-sialistlik, Itaalias fašistlik ja Nõukogude Liidus kommunislik partei. Võrreldes mittepar-teilistega , said partei liikmed kindlaid eesõigusi. Parteisse said inimesed kes olid end tõestanud ja näitasid valitsusele, et neid võib usaldada .
Rahvast hirnutati pidevalt lähedal olnud vaenlastega, et neid oma tahtele allu-tada. Vahest mõeldi see oht välja. Sisevaenlased olid teisest rahvusest, jõukamad või need, kes ei tahtnud alluda valitseja korraldustele. Saksamaal oli see riikliku poliitika osa, kuid Nõukogude Liidus tehti seda mitteametlikult. Kui NL lõpetati vara-kate inimeste hukkamisega, siis saadeti kõiki, keda vähegi tahteti saata, surmalaagritesse, hukati ja küüditati. Siis valitses seal täielik kaos ja süütute karistamisel oli ainult üks eesmärk ― tekitada hirmu võimu ees ja umbusku riigiala-mate endi vahel.
Selle tõttu loodi sala- ja julgeolekuteenistused. Need organisatsioonid , mis tegutsesid väljaspool avalikkuse kontrolli, külvasid enda ümber pidevalt hirmu. Ettear-vamatult poetatud sõna või keelevääratus võis maksta inimesele elu. Seda kõike tehti ″rahva nimel″, kuigi ametlikult vaikiti veretöd maha ning inimesed ei teadnud kuritegu-de tegelikku ulatust. Rahvale öeldi, et karistatakse rahvavaenlasi, ning sellega saa-vutati terrorile lihtinimestele heakskiit.

Kommunistlik Venemaa

NSVL (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik partei. Venemaa, Ukraina , Läti, Leedu ja Valgevene allkirjastasid dekreedi, et ühineda võitluses intervetsiooni vastu. Moodustati ühine sõjavägi, ühinesid rahvamajanduse nõukogud, transport, rahanduse ja töö komissariaadid. Nende juhtimine toimus ühisest keskusest , mille moodustasid kõikide liitlaste esindajad. Hiljem sõlmisid Valgevene, Ukraina, Venemaa, Gruusia , Armeenia ja Azerbaidžsaan sõjalismajanduslikud lepingud . Moskvas nõupidamisel, otsustati, et Ülevenemaalise kesk Täitevkommitee on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Azerbaidžaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki. Selleks lisati delegratisooni Ukraina, Azerbaidžaani, Gruusia ja Armeenia.
Stalini poolt loodud liitumislepingu projekt lükati tagasi liigse tsentraliseerituse tõttu. Kui läbirääkimised lõpetati, oli selleks ajaks läbi arutatud tulevase liitriigi põhiseaduse põhilised sätted. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga.
Enne Stalini valitses Lenin , kuid aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas. Alguses ta esines avalikkuse eest harva ja töötas peamiselt NLKP-ga. Lenin rajas NLKP peasekretäri ametikoha just Stalinile mõeldes. Sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma kõikumatu positsiooni NSVL liidrina. Peasekretäri punktist suutis ta oma võimu laiendada riigiaparaadini. 30ndatel omas Stalin erinevaid ametikoti nagu seda olid Rahvaste kommisar ja Tööliste ning talupoegade järelevalve komissar .5
Kodusõja alal kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus. Talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma. Selle jaoks loodi eraldi toitlusarmee ja maa-piirkondadesse saadeti relvastatud toitlussalgad. Kehtestai sunduslik töökohustus. Võimaluse korral hakati neid elanikele laiali jagama. Lühikest aega oli linnades korterid ja transport, teatrid jms tasuta. Sellist kodusõjajärgset poliitikat nimetati sõjakommunismiks.
1921. aastal alustati uut majanduspoliitikat. Riigile toiduainete kohustus kaotati ja see asendus kindlaksmääratud maksuga. Selle tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus, laiendati ettevõtluste tegevusva-badust. 1920ndate alguses kujunes välja nõukogulik segamajandus. Enamik majan-dus valdkondi jõid riigi kontrolli alla, kuid samas oli osaliselt lubatud kapitalismile omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor . Majandusliku vabanamine leeven-das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga.
Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast . Majanduse arendamamine alluti rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele.
Majanduselu juurdus range plaanimajandus . Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, millega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine.
Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägi-vald sotsialistliku riigi loomulik osa. 1930ndatel algas NSV Liidus enneolematu rel-vastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks.6

Kokkuvõte

Töö käigus sain väga palju teada Nõukogude Venemaast, Europaast, Stalinist ja Hitlerist . Samuti õppisin ka midagi diktatuuridest, ja selle kahe kõige eristatavate liigide kohta.

Kasutatud allikad

http://miksike.ee/docs/referaadid/diktatuur_maarja.ht m
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.ht m
http://miksike.ee/docs/referaadid2009/9klaj_vastused_riinemajoe.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur
http://en.wikipedia.org/wiki/Dictatorship
http://www.wordiq.com/definition/Dictatorship
http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler
http://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolin i
http://et.wikipedia.org/wiki/Stalin
B, Sokolov . Vassili Stalin-kas türanni vesivõsu. Moskva , Huma, 2004. 347 lk. Tõlk, F, Kinkar.
Värä, E, Tannberg, T, Pajur, Ajur. Lähiajalugu. Õpik 9. Klassile esimene osa. Tallinn, Avita, 2004. 135 lk. 42-52 lk.
1 http://miksike.ee/documents/main/referaadid/diktatuurid_tundmatu.ht m
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Adolf_Hitler , http://et.wikipedia.org/wiki/Benito_Mussolin i, http://et.wikipedia.org/wiki/Stalin , http://www.wordiq.com/definition/Dictatorship
4 http://miksike.ee/docs/referaadid/diktatuur_maarja.ht m
5 http://et.wikipedia.org/wiki/Stalin
6 9.klassi ajalooõpik. „Lähiajalugu“
9