II maailmasõja riigikordade iseloomustused (0)

1. Mis on demokraatia? Mis iseloomustab demokraatlikku ühiskonda? Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail.
Demokraatia tähendab rahvavõimu. Tänapäeva demokraatlikku ühiskonda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Tähtsamad demokraatlikud riigid olid 1920.-30. aastail USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia .
2. Mis on diktatuur? Miks tekkisid Euroopas 1920.-30. aastail diktatuurid ?
Diktaktuur (käskima, ette kirjutama) tähistab valitsemisvormi, milles juhil ehk diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Sõja-aastatel olid inimesed harjunud karmikäelise võimuga, mis jäikusest ning vägivaldsusest hoolimata suutis tõhusalt riiki juhtida. Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse.
3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud?
Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga . Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused.
4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks?
Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning kommunistlik Nõukogude Liit)
5. Fašistlik Itaalia: miks õnnestus fašistidel 1922.a. Itaalias võimule saada? Benito Mussolini roll Itaalias 1920.-30. aastail? Mida kujutas endast fašistlik diktatuur, miks oli Mussolini välispoliitika sõjakas?
Fašistidel õnnestus Itaalias võimule saada tänu sellele, et Itaalia siseriiklik olukord oli üsna keeruline. Roomas asunud keskvalitsus oli nõrk. Itaalia linnades suurenes tööpuudus . See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit , kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud . Neid hakati kutsuma dašistideks. Benito Mussolini oli Rahvuslikus Fašistlikus Partei eesosas. Hiljem määrati Mussolini peaministriks. Fašistliku Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas.
6. Kommunistlik Nõukogude Liit: kes olid bolševikud, mis aastal said nad Venemaal võimule, miks ja kelle vahel toimus 1918-20 Venemaal kodusõda , milliste tulemustega see lõppes, mis aastal loodi Nõukogude Liit, Vladimir (Uljanov) Lenini ja Jossif Stalini roll NSV Liidus, iseloomusta NSV Liitu Stalini ajal.
Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad tööliikumises. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. aasta lõpukuudel. 1918. aasta kevadel kasvas see üle ulatuslikuks poliitiliste jõudude vaheliseks siseriiklikuks vennatapusõjaks-kodusõjaks. Enamlaste vastu olid ka teised riigid. 1918. aasta kevadel algas interventsioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse- Suurbritannia , Prantsusmaa, USA jt viisid oma väed Venemaale. Nõukogude võim suutis aga luua võitlusvõimelise Punaarmee ning kokkuvõttes sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli mõlemale vaenupoolele - punastele ja valgetele. Elanikud pidid taluma mõlema poole vägivalda ja terrorit. Lenini otsesel korraldusel tapeti Venemaa viimane keiser Nikolai II koos perekonnaga. Hukkus 13 miljonit inimest. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Stalin oli esialgu kommunistliku partei peasekretär, kes suutis 1927. aastaks kõik konkurendid kõrvale tõrjuda ja end lõplikult võimul kindlustada. Stalini ajal majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Industrialiseerimine, kolhoseerimine ning sellega kaasnenud vägivald muutsid oluliselt Nõukogude riigi palet.