Kommunistlik diktatuur Venemaal (2)

Kommunistlik diktatuur Venemaal
Olukord Venemaal pärast Kodusõda. Nõukogude Liidu loomine.
(Euroopas tulid diktaatorid võimule mõõduka/või varjatud vägivalla teel või isegi valimiste teel…) Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur aga relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. 1918.a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922.aasta liideti Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile juurde Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia… ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. See suudeti küll kuidagi maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud.
Uus majanduspoliitika
Seega olid 1921.aasta kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uueks majanduspoliitikaks sai NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati. Kehtestati kindla suurusega maksud , mille tasumisel võis talupoeg ülejäägid turule viia. Tehti ka rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes kujunes NSV Liidus omapärane segamajandus. Venemaa majandus hakkas siiski taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida .
Võimuvõitlus Lenini surma järel. Stalini tõus võimule.
1924.aastal suri kompartei juht Lenin . Lenin soovitas endale järglaseks Lev Trotskit. Siiki ei suutnud Trotski end maksma panna ja võimule tuli Jossif Stalin , keda Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast. Stalin kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu välja mängida. Seejuures muutis Stalin mängleva kergusega oma seisukohti, allutades kogu oma tegevuse ühele eesmärgile-saada võim. 1927.aastal õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada. See-eest tegi karjääri Stalini truu toetaja V. Molotov , kes o i aastatel 1930-1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. 1929. Aasta saadeti Trotski Nõukogude Liidust välja ja tähistati Stalini 50.juubelit. Stalin oli saanud ainuvõimu. Sellele järgnes Stalini lõputu ülistamine ehk isikukultus . Ta kuulutati maailma töörahva „juhiks ja õpetajaks“. Kõikjal olid teda kujutavad skulptuurid ja plakatid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat.
Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus.
Stalini võimuletulek tähendas NEPi lõppu. Ta likvideeris igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. Ühtlasi võttis ta kursi maailmarevolutsioonile. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks tegi ta panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjunud ka ülemaailmne majanduskriis. Kuna aga eelistati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise .
Sundkollektiviseerimine
1920.aastate lõpus tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadel konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932-1933.aastal puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-1933 NSV Liidus ligi 9 miljonit talupoega. Talupoegade vastupanu murdus. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi. Selle tagajärjed olid sedavõrd rängad, et NSV Liit ei suutnud neist tegelikult kunagi toibuda.
Suur terror
Et oma võimu enne uut MS kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivallakampaaniat, mis on tuntud suure terrori nime all. Nüüd aga asus Stalin oma vastastest puhastama komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks need, kes olid aidanud Stalini terroriaparaati üles ehitada. 1937.aasta hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati vandenõus Stalini vastu. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Terrori alla langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG . Siberis ja sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel. Kokkuvõttes võib pidada kommunistlikku diktatuuri veriseimaks diktatuuriks. Tapetut ja hukkunute arvuks võib pidada ligi 20 miljonit või siis isegi 40 miljonit. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks koostisosaks. See määras ära ka NSV Liidu välispoliitika, mis muutus 1930.aastatel selgelt agressiivseks. Erinevalt Hitlerist peitis Stalin aga osavalt oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana ning „agressorite“ ohjeldajana.