.....................................................................................2 2. KAITSE LIIVA JA KUUMENEMISE EEST ....................................................................................3 3. KAAMELI KÜÜR ............................................................................................................................3 4. DROMEDAR ..................................................................................................................................3 5. BAKTRIAN......................................................................................................................................3 6. JOOKSUAEG, SIGIMINE, IMETAMINE ........................................................................................4 7. TOIT................................................................................................................................................4 8. ANEKDOODID..........................................................................
SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. VÄLIMUS 4 2. LIIGID 4 2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar 5 2.2. Kaksküürkaamel ehk baktrian 6 3. TOITUMINE 6 4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt
Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Et nendevahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda nimede algustähti, sest Dromedar meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Przevalski. Arvatakse, et praegu elab ainult kaks ulukkaamelikarja Mongoolias ja Hiinas. (ENE 4.kd.). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. Kaamel elab30-40aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt
Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõige tuntumad on kaamelite kaks põhitõugu Aafrikas ja Ees-Aasias elav üksküürkaamel ehk dromedar ning Kesk-Aasias ja Hiinas elav kaksküürkaamel ehk baktrian. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms
enne baktriani, varem kui 3000 eKr Araabia poolsarel. Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist baktriani küür longu.
Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka
· Puju · Kaktused · Kaameliastel · Aaloe · Piimalilled · Agaav · Velvitsia · Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes · Taluvad hästi kuumust · Väike veevajadus · Soomuseline kehakate · Varjevärvus · Öine eluviis · Läbivad suuri vahemaid · Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse · Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad · Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) · Skorpionid, ämblikud, putukad · Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. · Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud · Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott · Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes · Hõre asustus · Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes · Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) · Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid,
Kahepaikseid ja linnud elavad tavaliselt poolkõrbetes LOOMADE KOHASTUMUSED Mõned loomad ei joo kunagi, nad saavad vajaliku vee seemneid süües Paljud veedavd suurema aja päevast maa all, kuumast päikesest eemal LOOMAD Kaamelid: inimestele tähtsad, annavad toitu (piima, liha), katet. On vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks Kaksküürkaamel e. baktrian- Aasias ja Hiinas Üksküürkaamel e. dromedar-Aafrikast Indiani Sisalikud nt: Moolok-elab Austraalia kõrbes, hangib vett õhust(nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber), temperatuuri muutudes nahavärv muutub Kõrberebane e. fennek- poeb palaval päeval maa-alusesse urgu, õhtu hämaruses alustab jahti, suured kõrvad reguleerivad kehatemperatuuri Meesipelgad-Ameerikas, osad täidavad elusate meehoidlate ülesannet, säilitades mett oma suures tagakehas
Tüüpilised kõrbetaimed Saksauul Liivaakaatsia Puju Kaktused Kaameliastel Aaloe Piimalilled Agaav Velvitsia Oaasides datlipalm Loomad kõrbes Loomade kohastumused eluks kõrbes Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Varjevärvus Öine eluviis Läbivad suuri vahemaid Ohu ja kuumuse korral kaevuvad liiva sisse Osad loomad teevad suveuinakut Tüüpilised kõrbeloomad Kaamel ( dromedar e. üksküürkaamel ja baktrian e. kaksküürkaamel) Skorpionid, ämblikud, putukad Närilistest suslik, liivarott, liivahiir jt. Roomajatest kobra, gürsa, eefa, sisalikud Kiskjatest kõrberebane e. fennek, saakal, hüään, koiott Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm
Kui tulevad vihmad, siis ärkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja närilised sigivad ainult pärast talvist vihmaaega või selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Kõrbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka
Kui tulevad vihmad, siis rkavad nad, kasvavad suureks, paarituvad ja munevad. Paljud linnud ja nrilised sigivad ainult prast talvist vihmaaega vi selle ajal, sest see soodustab taimede kasvu, mis on jrglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on vimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja sdame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Krbeloomadest on arvatavasti tuntuim kaamel. Phja-Aafrikas elab kskrkaamel ehk dromedar ning Aasias kakskrkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada krbes ilma veeta kuni he ndala. Krus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Judes veeallika juurde, vib kaamel kuni 114 liitrit vett ra juua. Kaameli ju ja vastupidavuse tttu kasutavad krberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kigest 4 km/h, vib ta lbida kuni 47 km pevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar vib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus
kohastumisele äärmiselt veevaeste oludega. Kolmveerand Gobi kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja ainult kaguosa on täielikult kuiv. Gobi kõrbes olevad taimed: harjashein, erinevad kaktused, aaloe, saksauul, hundilammas. Kõrbetes ei ole palju taimi ega loomi, sest et seal ellu jääda, on vaja väga head stabiilsust ja vastupidavust. Seega on Gobi kõrbes väga vähe loomi: kaksküürkaamel ehk baktrian . Kaamel suudab elada kõrbes ilma veeta ühe nädala. Veel on kõrbetes ka hobuseid, lambaid. Elab ka palju närilisi (liivahiir näiteks). Muidugi elavad ka kõrbetes roomajad. Kilpkonnad, maod, mürgised selgrootud (tarantel). surnud hobune Gobi kõrbes. Mongoolia hobused teepeal.
G) Euroopa ja Aasia rohtlad Stepp H) torkiv savannivõsastik Austraalias Skrab I) Lõuna-Ameerika rohtla Pampa J) vihmametsa ronitaim ehk Liaan K) Tuule-või vee kulutav tegevus Erosioon L) Ala kõrbes, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale Oaas M) Hülge-või morsanahast tehtud paat Kajak N) Euroopa kodustatav põhjapõder Poro O) Tundrarahvas, laplane Saam P) kaksküürkaamel Baktrian R) üksküürkaamel Dromedar S) Austraalia põlisrahvas Aborigeene T) Lumest ja jääst kuplikujuline onn eskimol Iglu U) Koera –või põhjapõdrarakend jääkõrbes ja tundras Narta V) Austraalia põlisrahva poolt kasutatav V-kujuline viskeriist jahilooma tabamiseks bumeran Õ) vaikse ookeani ranniku esinev troopiline tsüklon Tsunaami Ä) Nahast või tekstiilist kokkupandav telkelamu kõrbe-ja rohtla rändrahvastel Jurta 17
Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda
Seevastu on seal palju pisikesi närilisi, sisalikke, madusid, putukaid, ämblikke. Kõrbes elab ka kahepaikseid ja linde. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Varaan Sarvrästik on väga silmatorkava välimusega, tal on mõlema silma kohal püstine soomud nn sarv. Ta elutseb põhiliselt Sahara kõrbes Inimtegevus:
enamasti poolkõrbetes. Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia
Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka
Kõrbelaev Kõrbelaevaks nimetatakse kaamelit. Ta väärib seda nime, kuna võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes. Seda suudavad nad tänu oma võimele säilitada kudedes tohutul hulgal vett. Veevarude taastamiseks suudavad nad ära juua isegi 100 liitrit vett. Kaamelid söövad sitkeid okkalisi kõrbetaimi ning suudavad pikka aega elus püsida tänu küürus säilitatavale rasvavarule. Kaameleid on kahte liiki. Ühe küüruga kaamel on dromedar ning kahe küüruga baktrian. Dromedar kodustati umbes 4000, baktrian aga 4500 aastat tagasi. Kaamelit on juba ammustest aegadest kasutatud veoloomana. Kaamel talub 260 kilogrammi raskust koormat, kui see õigesti paigutada. Kaamel kaitseb end edukalt liiva eest. Ta ei lase sel kõrva tungida. Selle jaoks on kõrvas tihe karvastik. Silmade ees on tihedad ripsmed. Liivatormi ajal hoiavad kaamelid silmad kinni, nähes siiski läbi oma õhukeste silmalaugude piisavalt hästi, et edasi liikuda. Kaamelid saavad sulgeda ka
Kaamelid on kõrbes elavatele inimestele väga tähtsad - annavad toitu (piima, liha), katet. Nad on väga vastupidavad ja vajalikud kõrbes liikumiseks. Kaksküürkaamel e. baktrian elab Aasias ja Hiinas, kodustatud üksküürkaamel e. dromedar elab vaid Aafrikast Indiani ulatuvatel aladel. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia
kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena. 4 Loomad Kõrbeloomadest on tuntuim kaamel. Põhja-Aafrikas elab üksküürkaamel ehk dromedar ning Aasias kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel saab elada kõrbes ilma veeta kuni ühe nädala. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kahepaiksetest on mitmed kõrbeloomad võimelised põuaperiood kestel, uinakusse jääma
Takõrr on kõrbe pinnas, mis moodustab kooriku (savipinnas). Samuum on liivatorm Sahara kõrbes. Soolakud on kõrge soolasisaldusega madalad nõod. Soolajärv on soolase veega järv. Hammada on kivikõrb Saharas. Erg on liivakõrb Saharas. Vadid on kõrbe ajutised jõed, mis enamiku ajast on kuivanud. Sukulendid on paksud, lihakate lehtede ja vartega taimed. 1/3 kogu maismaast on kõrb (nii troopilised, kui külmakõrbed). Dromedar on üksküürkaamel. Baktrian on kahe küüruga kaamel. 30. - 40. laiuskraadide vahel; mandrite edelarannikul; vahemere ümbruses; Huumusrikkad pruunmullad; Nisu; mais; pistaatsia; VAHEMERELISED Loomastik väga vaene, sest on maasikapuu; oliivipuu; õlipuu; hävinud looduslik taimkate; ALAD tsitrus; teepõõsas; viinamarjad;
suveuinakut. Samuti on kõrbes palju roomajaid, kellest kõige ohtlikumateks on kobra, gürsa ja eefa. Tuntuim kõrbeloom on Euraasias ja Põhja- Aafrikas elav kaamel. Mõhnjalaliste hulka kuuluv kaamel kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel suudab ühe nädala jooksul joomata olla. Ta jaksab kanda kuni 700 kg raskust koormat. Kaameli tavaline päevateekond koos ratsanikuga on 100 km. Kaamelilt saadakse villa, nahka, liha ja piima. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Ingliskeelne nimetus on
Seda kasutatakse kui toitu napib. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile BAKTRIANIDEL ehk kaksküürkaamelitel on kaks küüru ja tihe kasukas, mis kaitseb SiseAasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Samuti nagu dromedar ühte küüru kogub baktrian rasvavarusid oma kahte küüru. Kui varud otsa saavad, jäävab dromedari küür püsti, baktriani küürud aga vajuvad longu. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva eest. Nad kuuluvad mõhnjalaliste hulka. Kodustatud baktrianid on levinud Kesk ja SiseAasias. Gobi kõrbes elab tänaseni ka tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit.
Kaamel on keskkonnaga väga hästi kohastunud. Ta võib veeta vastu pidada mitu päeva. Kaamel hakkab higistama, kui kehatemperatuur on tõusnud väga kõrgele. Seda aga juhtub väga harva. Nii hoiab ta suurel hulgal vett kokku. Toiduga on ta väga tagasihoidlik. Oma energianormi saab ta kätte kuivanud taimi närides. Küürud on kaamelil täis rasva, mitte vett. Vett säilitab kaamel kudedes. Et vett varuda, võib ta korraga ära juua 100 liitrit vett. Kaameleid on kahte liiki: dromedar ja baktrian. Erinevad nad küürude arvu poolest. Dromedar on Aafrikas levinud ühe küüruga kaamel. Namibi kõrbes elavad veel antiloobid, 9 metsikud hobused, gasellid, saakalid, koiotid, kukkurloomad, liivahiired, kobrad, liivaboad, lõgismaod, merelinnud, pelikanid ja flamingod Inimene kõrbes Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Suurem osa neist on
.. Põhja Ameerikas PAMPA - ....... Lõuna Ameerikas VELD - .......... Aafrikas EROSIOON pinnase ärakanne tuule või vee poolt UHTORG ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org KÕRB ala, kus taimkate on väga hõre või puudub üldse TAKÕRR savikõrb ERG liivakõrb EFEMEER lühieataim SUKULENT taim, mille paksud lehed ja varred sisaldavad palju veesäilituskude OAAS lopsaka taimkattega ala kõrbes, kohtades, kus põhjavesi on pinna lähedal DROMEDAR üksküürkaamel BAKTRIAN kahe küüruga kaamel VADI ajutise vooluga jõesäng Aafrikas, Araabia poolsaarel KRIIK - ............................................. Austraalias BEDUIIN rändkarjakasvataja NOMAADID rändrahvad, karjakasvatajad ENDEEM väikese levikualaga (areaaliga) taime või loomaliik MAKJA vahemereline võsa Apeniini poolsaarel ja Lõuna Aafrikas FRÜÜGANA - ........ Balkani poolsaarel CHAPARRAL - ....... Pürenee poolsarel, Californias SAVANN puisrohtla LJAANO - ......
akvaariumeid e akvaariumisid, akvaariumidesse e akvaariumitesse e akvaariumesse e akvaariumeisse · 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend. (enamasti i ja u) näiteks: ambulatoorium, auditoorium, harmoonium, herbaarium, impeerium, kaltsium, laboratoorium jne. · io: juunior, leegion, tsempion, skorpion, staadion, pension, seenior jne. · ia: baanian, baktrian, gaavial, kaaviar, paavian, tüümian. · ie: reekviem · eu: karboliimeum, lütseum, muuseum, ooleum, petrooleum · eo: kameeleon, nukleon, panteon · ea: liineal, ookean · ua: donzuan, jaanuar, kaasuar, kakuam, leeguan, veebruar · au: karaul ·üo: barüon VORMISTIKUST · ains part: 4-silbiline lõputa, 3-silbiline t-lõpuline · ains illat: -sse või lõputa · mitmus: 4-silbiline de, 3-silbiline te
annaabi.ee 
