Referaat: savann (0)

Asend
Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias.
Riigid
Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya , Kongo Demokraatlik, Tansaania jt. Vabariigid, Lõuna- Ameerikas – Brasiilia, Boliivia , Hondurase, Nicaragua jt. Vabariigid ja veel on savanne Austraalias.
Kliima
Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine .
Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub   põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle  koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks.
Siseveed
Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada.
Mullastik
Savannides levivad pruun-, punakaspruun - ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks . Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad .
Inimeste mõju mullastikule
Savannide mullastikule on läbi aegade avaldanud suurt mõju ka inimtegevus. Enne vihmade saabumist süüdatakse paljudes kohtades kuiv savannirohi põlema. Sellisel viisil puhastatakse maapind kuivanud taimkattest, mis muutub rammusaks tuhaks. Niimoodi võidetakse ruumi värskele rohule ning uutele põldudele. Kuiv rohi põleb aga kiiresti ning tulejoon liigub väledat edasi. Maapinnal elavad sisalikud, maod ning putukad, kes tule eest põgeneda ei jõua, hukkuvad leekides. Kuid ega paremini ei pruugi minna ka neil, kes tulest siiski pisut kiiremad on. Huvitava nähtusena esineb siin selline pilt, kus põlengute juurde kogunevad suured linnuparved, kellele tulekahjust paanikasse sattunud põgenevad roomajad   ja putukalised on kerge saak. Selliste põlengute tagajärjel taastub rohttaimestik kiiresti, kannatavad peamiselt puud. Savannides esinevate muldade punakaspruun värvus on tingitud neis sisalduvast raua- ja alumiiniumiühenditest. 
 Taimestik
Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri kõrguseid liike. Selliste taimede varred ja lehed on üsna jäigad ja paindumatud. Rohukõrred ei seisa sageli mitte ühtlaseks rohuvaibaks liitunult, vaid tukkadena mõnekümnesentimeetriste vahemaade kaugusel. Nende vahel on maapind aga paljas . Kui niiskust on küllaldaselt, kasvavad siinsed rohttaimed väga kiiresti - päevane juurdekasv võib ulatuda isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. Savannides leiduvad puud kannavad sageli juba maast alates oksi või on lühikese kõvera ja jändriku tüvega. Nende koor on paks ja krobeline, oksad on harunenud korrapäratult. Oksadele kinnituvad lehed puhmakaupa. Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks  nii kuival kui ka niiskel aastaajal.
 
  Loomastik
Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante , sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid , �aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille . Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub  pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind , veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead , vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu.
  
 Elanike põhitegevusalad
Mõnes riigis ennustatakse lähima viiekümne aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu kahe- või kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast põllumaast ning üha enam inimesi siirdub parema elu otsingutel linnadesse. Nii kiire kasvutempo juures aga ei suuda ka linnad kõiki inimesi vastu võtta. Väärtusliku põllumaa vähesus üha kasvava rahvaarvu juures võib aga endaga kaasa tuua ulatuslikke ja veriseid konflikte. Mõningast kompensatsiooni põllu- ja karjamaade vähesusele pakub üha uute alade kasutuselevõtt ning paremate taimesortide külvamine, kuid needki ressursid on lõppkokkuvõttes siiski piiratud.
Suureks probleemiks on savannialade karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine, mis kurnab maa välja. Liigne karjatamine on Aafrikas savannide ja Sahara kõrbe piirialal toonud kaasa  kõrbe jätkuva pealetungi savannialadele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad Sahara kõrb ning savann, nimetatakse Saheliks. Saheli riikidest on saanud praeguseks üks suurim näljapiirkond maailmas ning pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. Savannides tegeldakse karjatamisega, rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest.
Kasvatatavad kultuurid ja loomad
Nii Ameerika kui ka Aafrika savannides karjatatakse peamiselt veiseid, ka kitsi ja lambaid , kohati haritakse põldu. Toiduks kasvatatakse uba, teraviljadest maisi, hirssi ja sorgot ning mugulviljadest bataati ehk maguskartulit, maniokki ja jamssi. Põlluviljade saagikust kahandab kuival aastaajal sageli esinev põud. Savanni looduslikud tingimused sobivad ka õlipalmi, maapähkli, ananassi, tubaka ja puuvilla kasvatamiseks, mida suurtes istandustes tehaksegi. Mägise pinnamoega savannides on jahedam ja niiskem, kui madalate alade savannides ning mäenõlvadel kasvavad sellised müügiks kasvatatavad kultuurid nagu teepõõsas ja kohvipuu .
Erinimetused ja uued mõisted
Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Vanade tüvede õõnsusi kasutatakse ka elamutena. Puu viljad on jahu ja sisuga. Ahvileivapuud võivad kasvada üle 200 aasta vanaks . Siin elavad ka põlluharijate suguharud - bantu hõimude neegrid . Põlluharimine käib veel üsna algeliste riistadega (kõblas jm.), seetõttu valitseb Aafrika rahvaid sageli näljahäda. Haigusi levitavad siin elavad tsetsekärbsed. Savanne kutsutakse Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks.
Rahvuspargid
Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja tuntuimad neist on Serengeti, Nairobi ja Virunga Ida-Aafrikas ning Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas jt. Kuna rahvusparkides on üsna hästi säilinud ka sealne eksootiline maastik ja loomastik, on nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha arenev majandusharu ning hõlmab ka järjest enam kohalikku tööjõudu. Väärtuslike jahitrofeede tõttu on siinsetes piirkondades suureks probleemiks salaküttimine, mis hoolimata karmidest karistustest on siiski üsna levinud.