Kokkuvõte 10
13.Kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus:
Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veerežiimi, mullatüüpe ja maavarasid . Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemid savannides .
Üldandmed:
Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla . (7)
Sõna savann tähendab “ilma puudeta tasandikku” kuigi tavaliselt on savannides hajusalt kasvavaid puid.(1) Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. Savannid jäävad vihma- ja lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie , maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Aasias ning Austraalias.(4)(joonis 1)
Maailma eri paikades nimetatakse savanne erinevalt, näiteks Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. (2) Kahjuks on Tänapäeval savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides.
joonis 1 kliimavöötmete kaart
Pinnamood:
Savannid on tavaliselt tasased alad väheste puude ja veesilmadega. (1)
Kliima:
Savannile on tüüpiline mussoonkliima. (4)
Savannis on kaks aastaaega : vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 20–30 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe – ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. (7)(joonis 2)
Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine . Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. (5)
joonis 2 kliimadiagramm
Veestik:
Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. (1)
Mullastik:
Savannides valitsevad nagu vihma- ja mussoonmetsadeski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. vaid vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. (4)
Taimestik:
Savannides annavad üksikud puud ja põõsad varju maapinnale, hoides selle niiske ja jaheda. Nende langenud lehed rikastavad mulda ja aitavad rohul kasvada. (1) Savannile on iseloomulikud vihmaperioodil kõrgeks kasvavad kõrrelised, astlalised põõsad ja hajusalt kasvavad kuivakindlad puud. (2) Kõrrelistel on tihe ja tugevasti põimunud juurestik , mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja võimaldab üle elada põuaperioodi. Hõredalt kasvavate puude lai juurestik haarab niiskust ja toitaineid suurelt territooriumilt . Nii palmid kui ka savanni kõrrelised taluvad hästi põlenguid ning suudavad püsima jääda või kiiresti taastuda. Ahvileivapuu ehk baobab on üks maailma jämedamaid puid. (4) Tal on pudelikujuline tüvi ja lühikesed. Ahvileivapuud säilitavad vett oma paisunud tüvedes ja langetavad lehed kuivaks aastaajaks. Neil on ka tugev koor kaitseks tulekahjude vastu.(joonis 4) Akaatsiatel on astlad rohusööjate eemale hoidmiseks. (1) Aafrika savanniliikidel on iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Õied on tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates . Seemned valmivad kaunades. Juurestik on lai ja sügav.(8) ( joonis3 ) Purpur-hiidhirss ehk elevandirohi võib kasvada kuni 5m kõrguseks. Sõrmrohi kasvab maailmas kõikjal, kus on soe ja jätkub sademeid. (4)
joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu
Loomastik:
Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel . (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu . Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, šaakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Termiidid on prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest ning ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. (4)
Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte , hanesid, kurgi , luiki jne. Lindudest on levinumad veel marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead , vööloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. (5)
Maavarad:
Savannivööndis leidub ka mõningaid maavarasid. Aafrikas leidub kulda, teemante ja vasemaaki . Brasiilia savannides, mida kutsutakse kampo, leidub aga raua-, alumiiniumi-, mangaani - ja teisi metallimaake. Nagu mujalgi maailmas kasutusel olevate maavaraleiukohtade juurde on ka siin tekkinud maardlate ümbrusesse linnu. (6)
Inimeste tegevusalad:
Aafrika savannid on ühed maailma vanimad asustatud alad. Tänapäevalgi kasvab rahvastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides. Rannikualadele on kerkinud suured linnad ning linnastumise käigus jääb vähemaks neid savanni põliselanikke, kes on veel säilitanud oma traditsioonilise eluviisi.
Üheks suurimaks hõimuks on masaid . Nad elavad kuni paarikümnest kütis koosnevates väikestes külades. Hütte püstitavad peamiselt naised, kes kasutavad ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud ja õlgeset segatud loomasõnnikut. Vanasti olid masaid tuntud sõdalastena. kuid tänapäeval kasvatavad nad põhiliselt veiseid, lambaid ja kitsi. Kariloomad on nii masaidel kui ka teistel savannirahvaste jõukus näitajaks ja nende põhiliseks kaubaartikliks. Paljud noored on selja pööranud masaide traditsioonidele ja tegelevad turistide lõbustamisega.
Põlluharimisega tegeletaks seal vähem ja põllukultuuride saagikust kahandavad sagedased põuad. Suurtes istandustes kasvatatakse ekspordiks puuvilja, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm.
Kuival aastaajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega. Sageli kulub selleks enamik päevast, sest nad on sunnitud vett kaugelt kandma. Paljud mehe ei leia kodupaigas rakendust ja on sunnitud minema tööd otsima linnadesse. Paljud neist on asunud tööle rahvusparkide ja looduskaitsealasel jahiturismiarendamisel. Rahvusparkides saadakse tulu turismist ja erilubadega jahipidamisest. (4)
Brasiilia ja Austraalia savannide sademeterežiim teeb nendest aladest ideaalse karjakasvatus-piirkonna. Sinna on rajatud suuri karjafarme. (6)
Keskkonnaprobleemid:
Viimaste aastakümnete jooksul on maastike ilme savannide ja kõrbevööndi piirimail tugevasti muutunud. Liigse karjatamise tõttu on rohttaimestik hävinud ja kõrb laieneb savannialadele. See aga muudab savannielanike elu veelgi raskemaks, sest kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita. (4)
Väärtuslike jahitrofeede tõttu on suureks probleemiks salaküttimine, mis hoolimata karmidest karistustest on siiski üsna levinud.(6)

Põuaperioodidel on probleemiks ka tulekahjud. (1)

Kokkuvõte:
Savann on troopiline või lähistroopiline puisrohtla. Maailma eri paikades nimetatakse savanne erinevalt, näiteks Lõuna- Ameerikas kampodeks ja ljaanodeks. Savannid on harilikult tasasepinnamoega, neile on omane mussoonkliima. Seal on kaks aastaaega: vihmane suvi ja kuiv talv. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad, mida enam pöörijoonte, seda kuivemaks muutub.
Põua ajal kuivavad väiksemad jõed ja järved sootuks. Vihmade saabumisega tõusevad aga üle kallaste.
Savannides valitsevad ferralliitmullad, millel kasvavad vihmaperioodil kõrgeks sirguvad kõrrelised ning hajusalt kasvavad kuivakindlad puud. Savanniloomad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning seda ka eri aegadel. Rohusööjad on harilikult toiduks lihasööjatele. Savannis ei lähe ükski toit raisku.
Tüüpilisemad maavarad savannis on kuld , teemandid, vase-, raua-, alumiiniumi-, mangaani- ja teised metallimaagid .
Aafrika savannides on maailma vanimad asustatud alad. Tänapäevalgi kasvab rahavastik seal kiiremini kui paljudes teistes maailma regioonides. Viimasel ajal ongi savannimaastike ilme muutunud. Liigse karjatamise tõttu hävib rohttaimesti ja kõrg laieneb savannialadele. Kasvav rahvahulk ei suuda end enam ära toita.
Kasutatud kirjandus:
1)Dorling Kindersley Looduse Entsüklopeedia 1999 lk. 84-85
2)EE 8, 1995 lk. 392
3) Eneke 3, 1984 lk. 288-291
4)Jauhiainen, Jussi ja Kont , Are Loodus- ja Inimgeograafia põhikoolile II osa 2004 lk. 36-43 5) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-41-2.htm14.11.09
6) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-42-1.ht m 14.11.09
7) http://et.wikipedia.org/wiki/Savann 15.11.09
8) http://et.wikipedia.org/wiki/Akaatsia 14.11.09
11

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 49 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KKatariina Õppematerjali autor

referaat

savann referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Referaat ,,Loodusvööndid'

Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veerežiim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks

Geograafia

odt

Referaat: savann

Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk- järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Siseveed Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi

Geograafia

pdf

Savanni kliima, mullastik ja loomastik

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.............................................................................

Geograafia

ppt

Savann

Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis hävitavad põldudel vilja ning jätavad inimesed peavarjuta. Mullastik Savannides on viljakad punakaspruunid ferralliit mullad. Pika kuivamisperioodi

Geograafia

rtf

Savann

KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB...................................................................................................................

Geograafia

doc

Savann

vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast võib vihmase ja kuiva perioodi pikkus üsna tugevasti erineda. Ekvaatorile lähedasemad alad on tavaliselt vihmasemad ning mida enam pöörijoonte poole, seda kuivemaks muutub. Savannivööndist pooluste poole liikudes jääb sademete hulk üha vähesemaks ning sellega seoses kaovad ka puud. Savann läheb järk-järgult üle poolkõrbeks ja kõrbeks. Liikudes ekvaatori poole, kus aastane sademetehulk on suurem, muutub savann järjest puuderikkamaks, minnes lõpuks üle vihmametsaks. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks

Geograafia

docx

Savann

SAVANN Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad miljoneid inimesi peavarjuta ja hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. TAIMESTIK. Taimkattes valitsevad kõikjal 1-2meetri kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imb

Geograafia

ppt

Savann

Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja järved. Suurte vihmasadud

Geograafia

Rohkem sarnaseid