Uurimusküsimus: Miks sügisel lehed kollaseks muutuvad? Töövahendid: fotoaparaat, kase puu, paberileht ja pastakas, termomeeter. Hüpotees: Mida madalamaks läheb õhutemperatuur, seda kollakamaks muutuvad kase lehed. Uurimuskäik Päev 1 13.09 – Tegin kell 08:21 enda toa akna all olevast kasest pilti. Õhutemperatuur oli sellel hetkel 12° C. Õues paistis päike. Päev 2 14.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 11°C. Õues paistis päike. Päev 3 15.09 – Tegin pilti kell 08:21. Õhutemperatuur oli siis 9,7°C. Õues paistis päike. Päev 4 16.09 – Tegin pilti kell 07:21
Eesnimi Perekonnanimi Sugu Sünniaasta Sünnikoht Elukoht Maaris Varrik naine 1995 Tartu Võru Rasmus Varrik mees 1995 Tartu Võru Eeva Varrik naine 2001 Võru Võru Liilia Varrik naine 2001 Võru Võru Astrid Varrik naine 1969 Tartu Võru Ülo Varrik mees 1963 Võru Võru Sünnikoht=Elukoht Meeste vanus 19 Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Sünnik=Elukoht Naiste vanus 19 mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m mees/noorem m/vanem m Keskimine Keskimine Keskimine Külmem Kuupäev Õhutempe Õhutemperatuur Õhutemperatuur ...
mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal. Stratopaus - stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on
Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine Kuidas muutub temperatuur? Temperatuur tõuseb ja langeb maapinna mõjul Päike soojendab maad maapind soojendab õhku Öösel maapind jahtub maapind jahutab ka õhku Õhutemperatuur sõltub aluspinna temperatuurist Õhutemperatuuri graafik 24 unni jooksul olnud ja viimase seitsme päeva õhutemperatuuri saab vaadata aadressil http://ilmajaam.physic.ut.ee/ Miks muutub õhutemperatuur? Öösel langeb õhutemperatuur, sest maapind kiirgab soojust, mis levib maailmaruumi maapind ise jahtub Päeva jooksul toimub kaks nähtust: maapinna jahtumine kiirguse tõttu ja soojenemine päikese tõttu Õhk muutub vastavalt sellele, kumb nendest protsessidest on ülekaalus Kellaajad ja õhutemperatuur Hommikul hakkab päike maad soojendama Pärast keskpäeva/kell 13.00 päikese soojendav toime nõrgeneb, kuid siiski on soojenemine ülekaalus Kell 16-17 on soojuslik tasakaal Kell 18.00 toimub maapinna jahtumine
Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaar ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõige vähem sajab saartel, kõige rohkem kõrgustikel. Aasta keskmine õhutemperatuur on +5 °C ringis või sellest veidi kõrgem (2008. aastal +7,4 °C). Kõige külmem kuu on tavaliselt veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on -5 °C. Talvekuudel on keskmine õhutemperatuur -4...5 °C. Kõige soojemaks kuuks peetakse juulit, mil keskmine õhutemperatuur on +18 °C. Juunist septembrini on keskmine õhutemperatuur 15...18 °C. Küllaltki sagedased on olulised kõrvalekalded normidest (nii külma kui ka sooja puhul). Absoluutselt
Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C (275 K[2] Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfääri kohal paikneb stratopaus üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi
32. Mis on küttesüsteemis vee vabaringlus (vabatsirkulatsioon), mis sundringlus? Vabaringlus toimub raskusjõu mõjul sundringlus toimub pumba mõjul 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? Liikumise mõjul, raskusjõu erinemise tõttu. Raskusjõu mõjul. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? JOONIS! Igale kuupsentimeetrile laias ja kitsas torus mõjub erineva suurusega raskusjõud. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tuulise ilmaga viiakse meie keha juurest soojust ära, seega nahapind jahtub ja tunnemegi jahedust. 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? kaotab 80%soojusest, ülejäänud läheb naha kaudu ja hingamise kaudu 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Soojuskiirgus ja nähtav valgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? 39
soojemad ja suved külmemad. Mere lähedus mõjutab samuti kevade ja sügise saabumist. Atlandi ookeani tõttu on meil veel tugevad tuuled, palju sademeid ja suuri temperatuurikõikumisi, eriti sügisel ja talvel. Tervikuna on Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. Eesti kliima rekordid Tavaliselt - · Jaanuarikuu kesmine õhu temperatuur on 4 °C · Veebruarikuu keskmine õhutemperatuur on 5 °C · Juulikuu keskmine õhutemperatuur on 18 °C · Juulist septemberini keskmine õhutemperatuur on 15...18°C Rekordid - · Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on mõõdetud 1992 Võrus milleks on 35,6 °C · Külmarekordiks on 17. jaanuaril 1940 Jõgeval mõõdetud 43,5 °C · Madalaim aasta keskmine on registreeritud aastal 1942 milleks oli 1,6 °C · Kõrgeim aasta keskmine on mõõdetud Vilsandis, kus 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C · Kuu kõrgeim keskmine
Maapinna seisund, Lumikate Jääkooriku mõõdistamine, vaatlusväljakul Mulla külmumis- ja sulamissügavus, Merevaatlused: Päikesepaiste kestus, Õhuniiskus, Minimaalne Laius N 58°55´14´´ Pikkus õhutemperatuur 2 cm E 22°03´23´´ kõrgusel maapinnast, Mullatemperatuur, Vaatluste algus 1922 Õhutemperatuur, Maapinnatemperatuur Vaatlusajad: kl. 06, 12 GMT Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid:
Tromso Reisiplaan Üldinfo Tromso on linn Norras Tromso pindala on 2403km2 Elanikke 54 100 Koordinaadid: 69°40 N, 18°55 E Ajavahe Eestiga +2 tundi Asub Eestist ligikaudu 1150km kaugusel Valuutaks Norra kroon(NOK), 100 ööri 1,9 Eesti krooni=1 Norra kroon Kliima Ilmastik on seal muutlik Tänu Põhja-Atlandi hoovusele ei ole kliima nii külm kui sellel laiuskraadil tavaliselt. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 4°C. Madalaim registreeritud õhutemperatuur oli 18,4°C. Suvel tõuseb õhutemperatuur üle 20°C. Keskmine õhutemperatuur augustis on 10°C. Reis Tromsosse Tromsosse tasuks reisima minna talvisel ajal, kuid mõnusa perepuhkuse saad Tromsos veeta ka suvel Sinna saab minna laevaga Soome/Rootsi, edasi auto, bussi või rongiga või Eestist otse lennukiga Tromsole Augustis tasuks kohvrisse pakkida natuke soojemad riided (pikad püksid, dressipluus jne) kuid ei tohi unustada ka mõnusaid suve riideid Tromsos on palju ka vabaaja veetmis võimalusi Tegevused reisi vältel
termosfäärist. Ta asub kõrgusel 80–90 km.Õhutemperatuur on selles kihis –225°C. Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 km maapinnast. Tropopausi paksus on kuni 2–3 km.
parasvöötme õhk (PÕ). märgatav. aastaajal ja sügis vähem läänetuuled. märgatavad. Parasvööde Parasvöötme õhk (PÕ) Suvi soe, talv külm. Suvel keskmine Sademeid aastaringis Läänetuuled Neli selgesti õhutemperatuur 15°C, talvel 0°C. piisavalt (500- eristavat aastaaega. Õhutemperatuuri aastane amplituud 1000mm/a). Talvel sajab suur. kohati lund, kohati püsiv lumekate.
Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Lumikatte paksus vaatlusväljakul Lumemõõdistamine põllul Päikesepaiste kestus Maksimaalne aasta temperatuur:21,8kraadi 1 Õhutemperatuurid Vali menüüst Kliima Kliimanormid ... Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...
reisida sinna . Ilm Maailmas Ilm Washingtonis Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 22.10 Washington asub lähistroopiline kliimavöötmes. Õhutemperatuur : 15 kraadi Tuule suund ja tugevus - Lõunast , 8,3 m/s Õhurõhk - 756 mm Hg Pilvisus - olematu Õhuniiskus- 33% Miks valisin just Washingtoni? Valisin selle, kuna peale gümnaasiumit lähen sinna mõneks ajaks elama. Millest sõltub ilm erinevates maailma paikades? Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused (äike, tuisk, udu, jne). Millest sõltub ilm erinevates maailma paikades? Ilma mõjutavad erinevate piirkondade temperatuuri ja niiskuse erinevused. Need erinevused on põhjustatud näiteks sellest, millise nurga all päike paistab (see oleneb laiuskraadist). Kuna planeedi Maa telg on oma orbiidi tasapinna suhtes kaldu, siis langeb päikesevalgust Maa erinevatesse piirkondadesse erineval määral. Mida kaugemal
langemisnurk, kuni poole aastani kestav polaaröö ning valge jää ja lumega kaetud pinna tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osakaal. Samuti on Antarktise keskmine üldkõrgus üle 3000 m, mis tähendab, et õhutemperatuurid on keskmiselt 18 kraadi võrra madalamad kui meretasemel. Antarktist ümbritsev Läänetuulte hoovus takistab soojema veega veemasside liikumist rannaaladele. Antarktilise kliimaga piirkondades on väga madalad õhutemperatuurid nii talvel (keskmine õhutemperatuur mandri keskosas -60..-70°C (mererannikul on õhutemperatuur kõrgem umbes -30..-35°C), absoluutne miinimum -89,2°C oli registreeritud Vostoki polaarjaamas 21. juulil 1983) kui ka suvel(jaanuari keskmine õhutemperatuur mandri keskosas on umbes -25..-45°C, mere rannikul umbes -5..+2°C). Absoluutne maksimum Antarktises (+14,6°C) on registreeritud Hope Bay rannikul ja Vanda polaarjaamas 5. jaanuaril 1974. Aasta keskmine sademete
Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i Kliimaerinevuste põhjendus 1) Juuli keskmine õhu...
Atmosfäär-ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud.Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele.Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta.tropopaus-õhukiht,millest kõrgemal temp enam ei lange.Stratosfäär--50km kõrgune ja moodustub 20% atmosf. massist.temp kõrguse kasvades tõuseb,sellepõhjuseks on osoonikiht,Osoon neelab peaagu kõik päikselt tuleneva Uvkiirguse,mille tagajärjel õhk soojeneb.Mesosfäär-osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades (50-85km).Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb
maapinna omadused. Nende tegurite mõjul kujutatakse Ukraina erinevate osade kliimat. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur, -niiskus ja sademete hulk muutuvad põhjast lõuna suunas. Talved on riigi lääneosas pehmem, kui idaosas. Aga aasta keskmine õhutemperatuur on Ukraina idaosas kõrgem, kui lääneosas. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7°C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13°C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates -3 °C riigi edelaosas (Krimmis -1 °...+4 °C) kuni -8°C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur on alates +23°C riigi kaguosas kuni +18°C riigi loodeosas. Soojal aastaajal sajab kaks-kolm korda rohkem , kui külmal aastaajal. Maksimaalne sademete
mõjutab tugevalt püsivate tuulte tekitatud Põhja-Atlandi hoovus, mis toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Nii on kogu Põhja-Euroopas talvine temperatuur tunduvalt kõrgem kui samal laiuskraadil Aasias ja Ameerikas. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem on juuli. Lääne ja Põhja-Eestis on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas, Vilsandi saarel, -3,5 kraadini. Kõige mandrilisemas Võrus aga -6,5 kraadini. Aastal 2003 oli Eesti talv väga karm - õhutemperatuur langes -35 kraadini. 2 EESTI TEMPERATUURI REKORDID Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur, milleks oli 35,6 kraadi, registreeriti 11. augustil 1992 Võrus. Külmarekordiks on 17
Arktiline kliimavööde · Arktiline kliimavööde asub põhjapooluse ümbruses. Arktilise kliimavöötme mõjupiirkonda jääb Põhja-Jäämeri, tema ümber olevad väikesed saared ja Gröönimaa. Lõunapiiriks loetakse juuli keskmist temperatuuri. Selleks on +5 kraadi samatemperatuurijoon e ühesuguse temperatuuriga punktid. · Valitsevad laskuvad õhuvoolud. Puhuvad tugevad tuuled. Kliima Arktilises kliimavöötmes · Talvel langeb õhutemperatuur kuni -50 kraadini. Kõige külmem ei ole siiski polaarookeani jääväljadel, vaid Siberi mandriosas ja Gröönimaa liustikel. Sinna ei ulatu ümbritsevatelt meredelt puhuvad soojemad tuuled, sest mäed on ees. Gröönimaal on madala õhutemperatuuri põhjuseks ka saare kõrgus merepinnast. Suvel võib Põhja- Jäämerel õhusoojus olla alla nullkraadi, kui Gröönimaa liustikel 10 kraadi külma. · Aastaajaks on ainult talv. Sademete aastane hulk on 100-200 mm
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi,
vahemikus 30 m/s kuni 220 m/s. Troposfääris on valdavaks läänetuuled. Tropopaus on vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel. Temas iseloomulikuks tunnuseks on õhutemperatuuri languse lõppemine või vähenemine. On sageli pilvede ülemiseks piiriks. Tropopausi kõrgus on muutuv: polaaralade kohal on see 8-10 km, kesmiste geograafiliste laiuste kohal 10-12 km, ekvaatori kohal 16-18 km. Stratosfääri alumises osasjääb õhutemperatuur konstantseks (-56,5 kraadi) (isotermia),ülemises osas tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). Soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Päikese ultravioletkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talvel läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Stratosfääri ja mesosfääri vahel asuvas stratopausis lõpeb õhutemperatuuri tõus ja algab uuesti langus
Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis olulise sajuta pilves selgimistega ilm, õhutemperatuur jääb 2-7 külmakraadi piiresse. Tuul puhub lõunast ja kagust 2-8 m/s, saartel puhanguti 13 m/s. Pühapäeval oli tegelikult -9 kuni -2 külmakraadi. Tuule osas oli ennustajatel täielikult õigus. Sademeid ei tulnud ning taevas oli pidevalt pilves. Ilm Barcelonas Tänane kuupäev- 10. 12. 12 kell 15. 40 Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur Barcelonas 12 °C Tuule suund ja tugevus põhjatuul 7 m/s Õhurõhk 1018 hPa
· kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. ANTSÜLUSJÄRV: · Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur sisejärv. · Suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · Antsülusjärve pindala hakkas peagi vähenema, kuna edelaosas tekkis väljavool ookeani. Umbes 8500 aastat tagasi toimus vete läbimurre
Sund pumba mõjul, ventilaator. 33. Mille mõjul ringleb küttesüsteemis vesi vabatsirkulatsiooni korral? (Raskusjõu mõjul), raskusjõudude erinevus paneb vee ringlema, külma vee kuupmeetrile(ruumalaühikule) mõjub suurem raskusjõud kui sooja vee kuupmeetrile (ruumalaühikule). Esineb küttesüsteemis. 34. Miks paneb raskusjõud vee ringlema küttesüsteemis? Raskusjõudude erinevus, soe vesi kergem tõuseb pinnale, külm raskem vajub alla. 35. Miks tuulise ilmaga tundub õhutemperatuur olevat madalam kui sama õhutemperatuuriga tuuletu ilma korral? Tunneme naha jahtumise järgi, mida suurem on naha ja nahapinna juures oleva õhukihi temperatuuride erinevus, seda jahedam õhk tundub. Tuulise ilmaga viiakse õhukiht nahalt minema. Vaikse ilmaga jääb see kiht naha juurde 36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37
Jää ja külmakõrb MARLEEN MÄEKALA KARIN-MARGARETH EPNER Asend Kliima Polaarne kliima Eristatakse 2 aastaaega Õhumassidest polaarne ja valdavad ida tuuled Lumi ja jää peegeldavad 90% päikesekiirgust tagasi atmosfääri Arktiline Talvel temperatuur kuni −40°C Suvel keskmine õhutemperatuur kuni +5°C Aasta keskmine sademete hulk kuni 250mm Tuule kiirus kuni 120 km/h Antarktiline Talvel keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60..−70°C, mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30..−35°C Suvel keskmine temperatuur mandri keskosas on umbes −25..−45°C, mere rannikul umbes −5..+2°C Aasta keskmine sademete hulk sisemaal 50- 250 mm, rannikul kuni 500mm Tuule kiirus kuni 300km/ h Veestik
1: Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas. 2: Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne
sõrmede kõrgus, kõrgus istudes, silmade kõrgus istudes, puusade laius, sõrme pikkus jne. Tihti on otstarbekas, et toote mõõtmed sobivad 95% inimestele OPTIMAALSED TÖÖKOHA NÄITAJAD OPTIMAALSED TÖÖKOHA KÕRGUSED TÖÖKOHTA MÕJUTAVAD TEGURID Füüsikalised tegurid Keemilised tegurid Bioloogilised tegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid TÖÖKOHA FÜÜSIKALISED TEGURID Füüsikalised tegurid on: õhu liikumise kiirus ning õhutemperatuur ja -niiskus, müra ja vibratsioon, Ioniseeriv- ja mitteioniseeriv kiirgus, elektromagnetväli ning muud töökeskkonnas toimivad töötaja tervist kahjustada võivad füüsikalised tegurid. TÖÖKOHA KEEMILISED TEGURID Keemilised tegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide käitlemist reguleerivad kemikaaliseadus ja asutuse sisesed eeskirjad
Soojusnähtused autos TRIIN VAINO MY11 Mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähevad klaasid uduseks? Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik on ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Muu Sigarisüütaja - Generaatorist või akumulaatorist tulev elektrivool kuumutab sigaretisüütaja kütte- elemendi hõõgumiseni Istmesoojendus Peeglisoojendus
See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt. Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline, mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest.
Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane amplituud väiksem kui sisemaal. Mere termilise inertsuse tõttu on aastaringi kõige soojem ja kõige külmem aeg nihkunud ajaliselt hilisemaks. Rannikualal on pilvisus ja sademete hulk väiksemad ja lumikatte kestus
56% Muud 14% Ukraina on kaetud viljakate tasandikutega ja steppidega. Umbes 70% riigi territooriumist hõlmavad madalikud, 25% - kõrgustikud ja ainult 5% - mäestikud. Territooriumi keskmine kõrgus on 175 meetrit. Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −3 °C riigi edelaosas kuni −8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur on alates +23 °C riigi kaguosas kuni +18 °C riigi loodeosas. aktiivsetetemperatuuride summa on 1000-4000°C. Aastane sademete hulk on umbes 500- 1000mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on kuus kuud või enam.
koha keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri 5. Milliseid näitajaid kliimadiagrammil kujutatakse ja kuidas seda tehakse? Sademed ja temperatuur mõõdetakse igapäev aastaläbi sademete hulka ja samamoodi temperatuuri, ning tehakse sellest hiljem diagramm 6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal. Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani, ilma et see neelduks, peegelduks või õhkkonnas hajuks. 7. Kuidas sõltub õhutemperatuur kaugusest ekvaatorist? Kuidas sõltub see aluspinna omadustest? 8. Kuidas on omavahel seotud päikesekiirte kaldenurk ja õhutemperatuur? Mida kõrgemal on päike ja mida suurema nurga all päikesekiired maapinnani jõuavad, seda enam kiirgust maapind neelab. Päike on seniidis, kui päikesekiired langevad maapinnale täisnurga all. Kui päikesekiirte langemisnurk on väike, peegeldub suurem osa kiirgusest tagasi ja maapinnas neeldub seda väga vähe.
Linnud ja loomad, putukad, pisikud ja bakterid Leia vastused: a)Millised atmosfäärinähtused kujunevad troposfääris? b)Mismoodi on inimese elutegevus seotud stratosfääriga? c)Nimeta atmosfääri nähtusi, mis tekib kõrgemates õhukihtides, kuid aegajalt on maa pealt jälgitavad: d)miks troposfääri ülemistes kihtides on õhutemperatuur madalam kui maa peal, kuidi ollakse Päikesele lähemal? 2.ÕHU KOOSTIS , OMADUSED ja NÄHTUSED Lämmastik (N) 78,8 %) ÕHUTEMPERATUUR VIRMALISED Hapnik (0) 20,9% Õhu soojenemine ja jahtumine, temp. Argoon ja väärisgaasid 0,93% langeb 6-8° km kohta ÄIKE
ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO. Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: 1) õhutemperatuur 2) õhuniiskus 3) õhu liikumiskiirus 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk 6) õhu hapnikusisaldus 7) õhu ionisatsiooni olukord Georg Badasjan Referaat 1.2 Õhutemperatuur Õhutemperatuuri tööruumis mõjutavad antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline prot-sess, töö intensiivsus. Soovitatav õhutemperatuur tööruumis
Ka paljud teised saasteainete (formaldehüüd, ammoniaak, vingugaas, osoon, tolm, orgaanilised ained) kontsentratsioonid on normitud. Samuti on sisekliima tagamiseks normitud õhuvahetus üldjuhul peaks olema õhuvahetuse kordsus vähemalt 0,5 korda tunnis. Kui sisetemperatuuri muutus ja õhu liikumine on tajutav otsese ebamugavusena, siis keerulisem on asi niiskuse, CO2 ja teiste saasteainete tajumisega. Temperatuur Olulisim sisekliima parameeter on ruumi õhutemperatuur. Ruumi õhutemperatuuriga kohaneb soojavereline elusorganism, seega ka inimene termoregulatsiooni abil. Optimaalse õhutemperatuuri juures on termoregulatsioon minimaalne. Optimaalne temperatuur, 0C on selline temperatuur, mis rahuldab enamikku (95%) inimesi teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures. Rahuolekus alasti inimesele on optimaalne õhutemperatuur 28...30 °C, kerges rõivas inimese jaoks 22...25 °C, tavalises rõivas (ülerõivasteta) kerget tööd tegeva inimese jaoks 18..
Soojusnähtused autos. Auto mootori töötamine Kütuse põlemisel silindris eraldub soojusenergia Põlemisgaaside paisumisel silindris muudetakse soojusenergia mehaaniliseks energiaks Kolvi liikumine muudetakse ülekande mehhanismide abil auto rataste pöörlemiseks. Salongi soojendus Mootori jahutusvedeliku soojusega soojendatakse õhku Ventilaatori abil suunatakse soojendatud õhk kabiini Selle tulemusena kabiini õhutemperatuur tõuseb. Miks lähvad klaasid uduseks ? (: Õhus leiduv vesi kondenseerub klaasidel, mis halvendab nähtavust. Et klaasid oleksid puhtad peaks kabiini õhutemperatuur olema nii kõrge, et klaasidel kondenseerunud vesi auruks. Vajalik ka õhuliikumine kabiinis, mis soodustab aurumist. Nähtused laternates Elektrivool läbides pirnide hõõgniite paneb need hõõguma, tekib valgus, mis võimaldab pimedal ajal autoga sõita. Esineb energia muutumine elektri
Too mõlema kohta näiteid! Complete Mark 5.0 out of 5.0 Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast ehk mõõtmise käigus võidakse saada kõiki väärtusi, mis on seotud pideva skaalaga. Pidev arvtunnus saadakse enamasti füüsikalise mõõtmise tulemusena. Pidevad tunnused on näiteks inimese vanus, kasv, kaal, õhutemperatuur jms. Diskreetsed tunnused on tunnused, mis saavad omandada väärtusi ainult kindlate vahemike järel ehk on piiratud väärtusvaruga näitajad (laste arv perekonnas, eksamihinne, ainepunktid, tähtede arv sõnas jms). Need leitakse tavaliselt loendamise teel NB! See küsimus hinnatakse hiljem käsitsi! Pidev tunnus
Määruse eesmärk on õpilase vaimse ja füüsilise tervise säilitamine ning õppe- ja kasvatustegevusest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamine. § 7. Koolitee pikkus ja ranitsa (koolikoti) raskus (3) Ranitsa (koolikoti) lubatud raskus (koos sisuga) on: 1) 1.3. klassi õpilastel kuni 3,0 kg; 2) 4.6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg; 3) 7.9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg. § 9. Temperatuuri mõju õppetegevuse korraldamisele (1) Õppetunnid jäetakse ära õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19ºC ja võimla õhutemperatuur on vähem kui 18ºC. § 10. Tunniplaani koostamine ja kontrolltööde planeerimine (3) Õppepäevas võib läbi viia ühe kontrolltöö. Kontrolltöö toimumise ajast teatatakse õpilastele vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist. (4) Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd. (6) Kontrolltöid ei planeerita esmaspäevale ja reedele, samuti õppepäeva esimesele
ülemist osa nimetatakse põhjapoolkeraks ja alumist osa lõunapoolkeraks. · Ekvaatori lähedal on kogu aasta kuum ja vihma sajab peaaegu iga päev. Ekvaatorilähedasi alasid nimetatakse troopikaks. · Maakera ümbermõõt mööda ekvaatorit on ligi 40 000 km. Kui sõita 55 - kilomeetrise tunnikiirusega , võib läbida selle vahemaa kuu ajaga. · Viiendik maakera pinnast on kõrb. Kõrbed on maakera kõige kuumemad ja kuivemad alad. Kõrgeim õhutemperatuur 57,7 kraadi on mõõdetud Sahara kõrbes. Sellise kuumusega saab liiva peal muna praaadida. · Ligi kümnendik maakera pinnast on alati jää all. Mida kaugemal ekvaatorist , seda külmem. Poolused on maakera kõige külmemad paigad. Madalaim õhutemperatuur -88,3 kraadi on mõõdetud Antarktikas. · Maakera pinnast vaid veerand on maismaa. Enamik maismaast asub põhjapoolkeral. · Ligi kolmveerand kogu maakera pinnast on meri.
jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Seega toob parasvöötme õhumass lähistroopikasse talvel jahedama kliima. Troopiline õhumass kujuneb troopika piirkonnas. Päike käib peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust. Kuna ilm on pea kogu aeg pilvitu, siis soojendab Päike maapinda palju. Selletõttu on troopiline õhumass väga soe ja toob lähistroopikasse kuuma suve. Lähistroopikas ei lange ühelgi kuul keskmine õhutemperatuur alla 4 kraadi, kuid suve ja talvepoolaasta temperatuuride erinevus on ilmne aastane temperatuuride amplituud on keskmiselt 10 kraadi. Püsiv lumikate lähistroopikas puudub, kuid harva võib lühiajaliselt ka lund sadada. Vahemerelised alad Kliima on lähistroopikas erinevatel aladel pisut erinev, seega tutvume erinevate kliimatüüpidega lähemalt. Lähistroopilist kliimat nimetatakse ka vahemereliseks kliimaks. Seega on lähistroopikas levinuim vahemereline kliima.
Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Jaapani aastane sademetehulk on keskmiselt 1467 mm. Jaapani kliimat mõjutavad oluliselt hoovused ja lähedus Euraasia mandrile ( kuna Jaapan on
Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta. Lokaalselt võib esineda ka temperatuuriinversioone nähtus, mille korral õhutemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb. Selline olukord võib esineda peamiselt maapinna lähedal. Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.
meetrit üle merepinna. Maavaradest leidub Kamerunis boksiiti, rauamaaki, tähtsal kohal on puiduvarud. Väikestes kogustes on leitud ka kulda ja tinamaaki. Kliima 3 Kliima on Kamerunis mitmekesine, muutudes troopilisest kliimast rannikuäärsetel aladel semi-ariidseks ja kuumaks põhjaosas. Kameruni põhjaosa hõlmab kuiva kliimaga Tsaadi nõgu. Sademeid esineb seal keskmiselt 300-500 millimeetrit aastas. Keskmine õhutemperatuur võib ulatuda kuni 32ºC kraadini. Keskosa moodustaval Adamaua mägismaal ja Kameruni massiivil valitseb mussoonkliima. Õhutemperatuur võib ulatuda 23-26ºC ja sademeid esineb 1000-1500 millimeetrit aastas. Lõunaosa hõlmab ekvatoriaalne niiske kliima. Õhutemperatuur ulatub siin kuni 28ºC kraadini, sademeid esineb kuni 4000 millimeetrit. Aafrika sademeterikkaim ala on Kameruni vulkaani läänenõlv, kus sademeid võib esineda kuni 11000 millimeetrit aastas.
Atmosfäärikihid Eksofäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi.Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on a tmosfäärikiht kõrgusel 40-90 km. Suurim temperatuur on 60. km (umbes 50 kraadi), edasi la...
EESTI KLIIMA Peamisteks Eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Päikesekiirgus kuna territoorium on väike, siis on erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Kõige enam saavad kiirgust rannikualad ja saared, vähem aga kõrgustikud kuna on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, mer...
Kodutöö nr 2 Ventilatsioonile kuluva energiahulga arvutus Leida energiakulu ventilatsioonile jaanuarikuus. Ventilatsiooni õhuhulga määramisel lähtuda energiatõhususe miinimumnõuetest: Üldõhuvahetus 0,42 l/(sm2), Välistingimused: õhutemperatuur -7 oC, RH= 86% Sisetingimused: õhutemperatuur 21 oC, RH = 30% Välisõhu veesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,86*338= 290,68 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*290,68/(101325 290,68)= 0,00179 kg/kg Entalpia: H= 1,005*(-7) + 0,00179*(2500 + 1,86*(-7)) = -2,59 kJ/kg Siseõhu niiskusesisaldus: W= 0,622*pv/(pt-pv) pv= 0,30*2486= 745,8 Pa pt= 101325 Pa W=0,622*745,8/(101325 745,8)= 0,00461 kg/kg Entalpia: H= 1,005*21 + 0,00461*(2500 + 1,86*21) = 32,82 kJ/kg Entalpiate erinevus = 32,82 (-2,59) = 35,41 kJ/kg
Analüüsib andmeid, teeb järeldusi ja esitab uuringu tulemusi 2.1.6.13. Õhk Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe ilmakaartide järgi Olles läbinud selle praktilise töö, oskab õpilane leida iseseisvalt internetikeskkonnast ilmaga seotud andmeid. Oskab andmeid analüüsida ning teha järeldusi. Teema omandamiseks vajalikud mõisted: Ilm- õhkkonna olek mingis paigas mingil ajal. Ilma kujundavad elemendid on õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul ja atmosfäärinähtused Ilmastik- suhteliselt pika ajavahemiku ilmade reziim Sademed- atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Pilved- kolloidsed süsteemid, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu Tuul- on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk Tuule kiirus- tuule liikumise kiirus, mõõtühikuks on m/s Tuule suund- see horisondi punkt, millest tuul vaatleja suunas puhub
Projektitöö Miko Marten Mägi, 7.B klass Projektitöö teema Ilmavaatlus ja võrdlus 1 nädala jooksul õhtuti kell 19.00. Hüpotees Vaatluse jooksul sajab kolmel päeval vihma ja peale vaatlust on õhtud 5 kraadi külmemad kui alguses. Teoreetiline taust Eesti keskmine õhutemperatuur juunist septembrini oli 15...18°C. Allikas : Vikipeedia vaba entsüklopeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 14.10.2018 Katsevahendite loetelu Termomeeter Hüpoteesi kontrollimine ja katse läbiviimine 1. Paigutan termomeetri maja seinale varjulisse kohta. 2. Mõõdan õhutemperatuuri iga päev kell 19.00 ühel nädalal. 3. Kannan mõõtetulemused tabelisse. Katse tulemused Esmasp Teisipäe Kolmapä Neljapäe Reede LaupäevPühapäe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
