Telefon: 740 9223 Rüütli 9 Tartu 51007 Faks: 740 9220 E-mail: [email protected] Avatud: E-N 7 - 23 R 7 - 01 L 8 - 01 P 8 - 21 Alustas tegevust 1991 aastal. Juba 1993 aastal tehti Cateringi Vabariigi Presidendi vastuvõtul Frens Catering on ehk kõige tuntum ja hinnatuim firma, mis Cateringi pakub. Firmal on ka oma veebipood http://www.pood.frens.ee/ Kust saab tellida erinevaid toite. sünnipäevapeod ja ettevõtete aastapäevad pidulikud lõuna- ja õhtusöögid büroode ja tootmishoonete avamised kliendipäevad aiapeod ja piknikud ballid pulmad vastuvõtud presentatsioonid stiilipeod Cateringi filiaalid asuvad siis Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Igas linnas on eraldi köök-ladu olemas. Frens Catering Frens Catering Frens Catering Tallinn Tartu Pärnu telefon: 6 979 telefon: 7 309 734 telefon: 44 200 faks: 7 309 731 51 320 faks: 6 979
Sissejuhatus Aastal 1946 tegevust alustanud väikesest Tartu Puu- ja Aedviljatehasest kasvas välja Eesti Vabariigi üks suuremaid konservitööstuse ettevõtteid- Tartu Konservitehas ehk praeguse AS Salvest eelkäija. Missioon on teha tarbijate elu maitsvamaks ja mugavamaks. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja
E-mail: [email protected] Avatud: E-N 7 - 23 R 7 - 01 L 8 - 01 P 8 - 21 Frens Catering Alustas tegevust 1991 aastal. Juba 1993 aastal tehti Cateringi Vabariigi Presidendi vastuvõtul Frens Catering on ehk kõige tuntum ja hinnatuim firma, mis Cateringi pakub. Firmal on ka oma veebipood http://www.pood.frens.ee/ Kust saab tellida erinevaid toite. Teenindus sünnipäevapeod ja ettevõtete aastapäevad pidulikud lõuna- ja õhtusöögid büroode ja tootmishoonete avamised kliendipäevad aiapeod ja piknikud ballid pulmad vastuvõtud presentatsioonid stiilipeod Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
261 Omakapital (aktsia- või osakapital) 281 Lõppenud aruandeaasta kasum/kahjum Tulud omatoodangu ja - teenuste müügist Passivakontod 313 Müügitulu 314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulud ja finantstulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmesugused ostukulud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud 568 Esinduskulud 581 Mitmesugused muud rahalised kulud Palgakulud ja sotsiaalkulud 613 Palgakulud 614 Preemiakulud 615 Juhatuse liikmete tasud 621 Sotsiaalmaks 622 Töötuskindlustus Muud ärikulud
) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18- 20kg, mineraalsööta 30-50kg 19. Lautade jt. tootmishoonete ehitus, taastamis-või turuväärtus. Kulumi arvestus erinevatel püsiteguritel. Kulum=(soetushind-hind kasutamise lõpus)/kasutusaeg aastates 20. Tänapäevaste külmlautade ehitus Eestis, nende positiivne ja negatiivne pool Söödalava lõunapoolsel äärel, ehitus on üpris kehv +Odac ehitada, hea ventilatsiooniga, sügavallapanu on loomale parem –võib olla liiga jahe, mis on loomale halb 21. Looma (hobuse) kehapiirkonnad
valmistatavasse toodangusse Amortisatsiooninorm (-määr) - igal aastal rahaline investeering (raha paigutatakse väärtpaberitesse, so aktsiatesse amortisatsioonieraldistena kuludesse kantava summa ja seadme või obligatsioonidesse, deposiitidesse jms). puhasinvesteeringuks algmaksumuse suhe Kogukulud - kõigi püsivkulude ja muutuvkulude (kasutatakse tootmishoonete ja elamute ehitamiseks või masinate- summa Piirkulu (marginaal-) - kogukulu suurenemine toodangu mahu seadmete ostuks põhikapitali suurendamiseks); investeeringuks ühikulisel kasvulKoguprodukt (-toodang) - mingi kindla perioodi kaubavarudesse amortisatsiooniinvesteeringuteks (kasutatakse põhikapitali asendamiseks ja see sõltub reaalkapitali lubatud
Täida ka alljärgnev tabel. Konkurent Pakutavad Konkurendi hind Muu info tooted/teenused 5 Ehitustööd, Pole teada Rand & Tuulberg ehitusviimistlus, Revin Grupp kortermajade renoveerimine, Pole teada OÜ tootmishoonete ehitus, üldehitustööd, katusetööd FMB Invest sisetöid: ripplagede müük, ripplaed, Pole teada Grupp OÜ ripplagede paigaldus, põrandakatted, RESTOR AS ehitus, ehitusfirmad, kinnisvara, kinnisvara Pole teada
............. TEE ÕIGE VALIK 21 - 30, Iga õige vastus annab ühe p., kokku 10 p. 21. Netoinvesteeringud võrduvad : a) sisemajanduse põhiprodukt miinus amortisatsioon b) koguinvesteeringud miinus amortisatsioon c) rahvuslik puhastulu miinus amortisatsioon d) tarbimine miinus säästud 22. Kapitali tarbimiskulu mõõdab: a) ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil b) kõiki kulutusi, mis tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil c) kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil d) seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad 23. Milline alljärgnevast väitest ei ole õige : Makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 211. 1 a) tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust
Kaudsed materjalikulud: 1. määrdeained; 2. puhastusmaterjalid; 3. ekspluatatsiooni materjalid B. Kaudsed tööjõukulud: tootmisinseneride, meistrite ja muude tootmisjuhtide palgakulud, valvurite, koristajate, lao personali, osakonna raamatupidajate, seadmete ja tööriistade korrastajate jne. palgakulud; öötöö ja ületundide lisatasud; nimetatud töötajate preemiad; sotsiaalmaks jne. C. Kulum, rent, hooldus ja remont: tootmishoonete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; seadmete kulum, rent, kindlustus, hooldus ja remont; tootmishoonete kommunaalteenuste kulu; väheväärtusliku tootmisvara kulu jne; D. Muud tootmise üldkulud: varade allahindlus; loodusvarade kasutamise maks; transporditeenuste kulu tootmises; tuletõrje-, valve ja muude teenuste kulud; mitmesugused muud tootmise üldkulud MITTETOOTMISKULUD turustuskulud
mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. §6.(1) ORAS 15. Kelle kulul toimub maa erastamine? Maa erastamine toimub ostja kulul. §23.(5) MRS 16. Omandireformi objektiks on ... õigusvastaselt võõrandatud maa koos sellega püsivalt seotud loodusobjektidega, ehitised, laevaregistrisse kantud laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed, arvestamata neil lasunud võlgu. §11.(1) ORAS 17. Mis on omandireformi eesmärgiks? Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks.§2.(1) ORAS Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende
Anduris on elektromagnet, mis tekitab ühtlase magnetvälja toru mingis ristlõikes, ning vastastikku samal läbimõõdul asetsevad elektroodid, mis on kokkupuutes vedelikuga. Seega elektromotoorjõud sõltub vaid voolu hulgast. Vedeliku hulk määratakse antud juhul mahuühikutes (l, m3). 10. Silotankid Silotankid mahutavad sageli enam kui 100 tonni piima, vett, õli jm. Suure mahu tõttu paiknevad nad tootmishoonete kõrval õues. Silotankid paiknevad enamasti gruppidena. Nende igapäevane teenindamine ja seire toimub tootmisruumidest seina sisse ehitatud teenindusava kaudu. 11. Tehnoloogilised tankid. Tehnoloogilised tankid on mõeldud teatud tehnoloogilise protsessi läbiviimiseks, mille käigus toimuvad muutused toote omadustes. Neid tanke kasutatakse kas toodete valmitamise, laagerdamise, fermenteerimise vm läbiviimisel
territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüviseid. Niisiis on SKT kogutulu, mis on riigi teenitud. See sisaldab välismaalaste tulu, mis on teenitud Eestis, kuid ei sisalda meie riigi kodanike teenitud tulu välismaal. Sisemajanduse kogutoodangut võib arvutada nii sissetuleku meetodil kui ka tarbimise meetodil. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodangust lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud.
väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: •tootmiskulude eelarve - kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: •tootmise otsekulud – tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); •tootmise üldkulud – abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. •müügi- ja turunduskulude eelarve; - kajastatakse kulutused reklaamile ja turu-uuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused. •administratiivkulude eelarve - näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon,
Facebook - - - Roll-up kohvikute juures 65 3 195 4.4. TOOTMINE/TEENUSTE OSUTAMINE JA RESSURSID 4.4.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus (vajalike transpordisõlmede, hankijate, turgude (tarbijate) lähedus; insenerivõrgud jm) Potentsiaalkliendid on TTÜ kohvikute kliendid 4.4.2. Tootmishoonete omandamine - 4.4.3. Tootmis/teenindusprotsessi kirjeldus ja tehnoloogiline skeem (soovitatav lisada jooniseid, skeeme) Klient ostab NFC kaardi ning edastab meile enda andmed, telefoni kaudu laeb kaardile raha. Toidu tellimiseks sisestab ta enda tellimust puutetundliku ekraani kasutamisel (tahvelarvuti) ning valideerib end NFC kaardiga, tahvelarvuti näitab tellimuse nubrit. Letini jõudes ütleb klient oma tellimusnumbri ning saab toitu. Maksab NFC kaardiga kasutades teist NFC lugejat
väikeettevõtlus. Praegu on Kaiu vallal Rapla maakonnas kõige parem demograafiline situatsioon. Oleme valmis ühisprojektideks ja koostööks teiste valdade ja maakondadega nii Eestis kui ka väljaspool. Kehtna vald kuulub Eesti suuremate valdade hulka. Ta paikneb KeskEestis Rapla maakonna lõunaosas.Valla halduskeskus on Kehtna alevikus. Valla pindala on 50 730 hektarit, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud elamu ja tootmishoonete maa, sood ja rabad. Põhjast lõunasse on valla pikkus ligi 40 kilomeetrit, idas läände ligi 15 kilomeetrit. Vald piirneb Rapla, Juuru, Kaiu, Käru, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Kaisma valdadega. Kehtna valla sisse jääb Järvakandi vald. Kehtna vald jaguneb kuueks piirkonnaks : Eidapere, Lelle, Keava, Kehtna, Ingliste ja Kaerepere piirkonnad Kohila vald on Raplamaa põhjapoolseim ja paikneb kahel pool TallinnaViljandi maanteed.
püsi- ja muutuvkuludeks. 26 3.1 Ettevõtte kulude kirjeldamine ja liigitamine Funktsionaalse liigituse alusel jagunevad ettevõtte kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks (Alver & Reinberg, 2002, lk 40). Uuritava organisatsiooni tootmiskulud on seotud lipumastide tootmisega ja need on toormaterjal, tööliste palgakulud ja koolituskulud, tootmishoonete rendikulu, kütte- ja kommunaalkulud, tööriistad, tootmisseadmete (põhivara) amortisatsioonikulu, tootmise lisakulu, mis on seotud lipumastide pakendamisega ning tootmishoonete ülalpidamiskuludega. Tootmise lisakulud on tootmishoone ülalpidamiskulud: tootmishoonete rendi- ja remondikulud, elekter, küttekulud, tootmise jääkide prügivedu, tööriistad ja väikevahendid, mis on vajalikud toodangu valmistamiseks, tõstuki ülalpidamiskulud,
314 Muud tulud( üür, rent jne) Muud äritulu d ja finantst ulud 421 Saadud trahvid, viivised 429 Muud tulud 436 Kasum valuutakursi muutusest 437 Intressitulud 439 Muud finantstulud Mitmes ugused ostukul ud Aktivakontod 517 Väikevahendid 521 Elektri ostukulud 526 Bensiini jne. ostukulud 541 Tootmishoonete rendi( üüri-)kulud 545 Hüvitised sõiduauto omanikele( kompensatsioon) 551 Veoteenuse kulud 552 Remondikulud 556 Pangateenuste tasud 558 Koristuskulud 559 Muud ostetud teenused 561 Büroo- ja sidekulud 565 Töölähetus 566 Majanduskulud 567 Reklaamikulud
kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal“. „Sihtotstarbeta maa - iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata“. „Mäetööstusmaa - maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa“. „Turbatööstusmaa - turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega, tuleohutusnõuetest 4 tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa, mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa“. „Sotsiaalmaa - maa, millelt ei taotleta kasumit
kasumus pinnaühiku kohta (maa hind). Maa kui kinnisvara väärtus sõltub tema praegusest ja võimalikust kasutusviisist tulevikus- maa kasutamise sihtotstarbest. Erineva sihtotstarbega maal on tavaliselt ka erinev väärtus. Põllumajanduslikult kasutatava kinnisasja väärtuse määravad eelkõige maa kui tootmisvahendi omadused: · maa kompaktsus · kõlvikuline koosseis · mullaviljakus · põldude suurus ja kuju · juudepääsetavus · tootmishoonete olemasolu ja seisund · kuivendusvõrgu olemasolu ja seisund · mitmeaastaste istandike olemasolu · liikide ja sortide vahekord jne Metsamajanduslikult kasutatava kinnisasja väärtuse määravad: · metsa vanus · metsa tihedus · puistu liik · boniteedi klass · juurdepääsetavus · metsa kasvukohatüüp · mullastik · pinnase omadused jne Mittepõllumajandsulikult kasutatava kinnisasjade puhul, eriti linnades, määravad
20 1400 pakkuja nõus müüma ühtegi kilogramme apelsine. Hinna 19 1200 tõus suurendab aga ka apelsinide pakkumist. 18 950 17 600 16 450 15 300 14 200 13 90 12 10 11 0 10 0 Müüa saab ainult toodetud kaupa. Tootmine nõuab aga mitmesuguste töövahendite, tootmishoonete, tööjõu ja paljude muude vajalike tootmistegurite hankimist. Selleks, et müüa apelsine, peab olema maa, kuhu apelsinipuid istuda. Maad peab omakorda väetama, tuleb muretseda istikud ja nende kasvu eest hoolitseda, valminud saak õigel ajal koristada, säilitada ja müügipaika transportida. Lühidalt, kauba pakkumine nõuab eelnevaid kulutusi selle valmistamiseks. Veelgi täpsemalt, mida rohkem me toodame, seda suuremad on kulutused
_ administratiivkulude eelarve; _ investeeringute eelarve; _ teadusuuringute ja arenduskulude eelarve. Tootmiskulude eelarves kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus: _ tootmise otsekulud tooraine, materjal, pooltooted ja detailid, tehnoloogiline kütus, elekter, vesi, aur, tootmistööliste töötasu ja sotsiaalmaks (tööjõukulu); _ tootmise üldkulud abimaterjalid, insener-tehnilise ja teenindava personali tööjõukulu, tootmishoonete ja seadmete amortisatsioon, kindlustus, remont ja hooldus ning kommunaalteenuste kulu tootmishoonetes. Müügi- ja turunduskulude eelarves kajastatakse kulutused reklaamile ja turuuuringutele, müügipersonali tööjõukulu, vahendus- ja komisjonitasud, kauba laadimis- ja transpordikulud ning muud müügiga seotud kulutused. Administratiivkulude eelarve näitab administratsiooni tööjõukulu, kantseleikulud (side, üür või amortisatsioon, kommunaalteenused) ja muud üldhalduskulud.
terastarindid. Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Inglise parlamendi hoone 1840-60, arh.Ch.Barry Pariisi Ooperiteater, 1861-75, arh. Ch.Garnier Juugendstiili tuntumaid mälestisi: Casa Mila Barcelonas, arh. A.Gaudi. Helsinki pearaudteejaam, arh. E.Saarinen. Laupa mõis, 1911-1913, arh. J.Rosenbaum 16. ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu. Eriti tormilised arenguaastad olid vahetult enne Esimest Maailmasõda, mil paljudes linnades toimus lausa ehitusbuum
Org. on tervik süsteem, mis koosneb paljudest koostis osadest. Süsteemi kuuluvate osade arv varieerub lähtuvalt ettevõtte strateegiast. Juhtimise ülesanded: prognoosimine, modeleerimine, eelarvestamine. Tootmisstrateegia lähtub äristrateegiast ja toob välja selle kuidas tootmine aitab äristrateegiat edukalt elluviia. Tootmistrateegia sisaldab: tootmisemeetodi valikut, tootmise fookust, tootmise ja teenuse plaane, tootmisprotsesse ja tehnoloogiat, ressurside jaotust ja tootmishoonete mahte paiknemist ja plaane. Tootmismeetodite strateegiad: lattu tootmine MTS, tellimuse alusel tootmine MTO, tellimuse alusel kokkupanek ATO, tellimuse alusel projekteerimine ETO. Juhtimine tegevus, mille peamiseks sisuks on majandusprotsessi korraldamine ja käigushoidmine (organiseerimine ja stimuleerimine), kontrollimine ja jälgimine ning seejuures saadud info kasutamine ebasoodsate hälvete kõrvaldamiseks, protsessi intensiivistamiseks ja selle majandusliku tõhususe tõstmiseks
Psühholoogilised ohutegurid: Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. RISKIANALÜÜS Kõik ohutegurid on seotud ka objektidega, kus ohutegurite iseloom ei ole täpselt ette teada. Peamiste objektidena on esindatud tootmishoonete kontorid, eramajad, büroohooned. Töötajal on enne objektile minekut võimalik uurida kliendilt, millised on nende töökeskkonnatingimused teenusepakkujale. Juhul kui teenusepakkuja leiab, et pakutavad töötingimused ei vasta nõudmistele ning teenusepakkuja tervis võib saada kahjustada, võib teenusepakkuja kliendist loobuda või paluda võimaldada teenusepakkujale tervisthoidvaid töötingimusi. 1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID:
4) Juurdekasvuliste kulude arvestamine Juurdekasvulisteks kuludeks nimetatakse kulusid, mis on seotud mingi kapitalieelarvestamise projekti käivitamisega. Kuna projekti tulusid arvestatakse juurdekasvulisel baasil, tuleb ka projekti kulusid arvestada samal baasil. Näiteks uue tooteliini juurutamisel on hädavajalik teha kulutusi müügipersonali koolituseks ja koolitusprogrammiga seotud maksujärgset rahavoogu tuleb lugeda raha väljavooks. Kui uue projekti vastuvõtmine eeldab tootmishoonete ümbersisustamist, siis sellega seotud kapitalikulud tuleb lugeda projekti rahaväljavoogude hulka. Iga seonduv rahavoog, mis mõjutab ettevõtet tervikuna, on asjassepuutuv , sõltumata sellest, kas tegegemist on juurde- või väljavoolulise rahavooga. 5) Pöördumatud kulud pole juurdekasvulised rahavood Pöördumatuteks kuludeks nimetatakse juba tehtud kulusid, mille suhtes ei saa enam midagi ette võtta. Kapitali eelarvestamises loevad aga ainult rahavood, mis on tehtavad või saadavad
"twist-off" tüüpi klaastaara kaanetamisautomaat, kohapeal valmistati kaks uut lõikurit. 1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat.( http://www.salvest.ee/salvesti- ajalugu) 2.1 Ettevõtte tutvustus AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m²
aknaid) Ühiskondlike hoonete juures määrab akende olemasolu ja kuju ICOPAL Oy) tihtipeale hoone otstarve. Osa ühiskondlikke hooneid projekteeritakse osaliselt üldse ilma akendeta nagu näiteks kinosaalid, arhiivid, kaubakeskused. Seevastu tänapäevased Kasutatav katusekaldele minimaalselt 6°. Materjal on kasutatav kontserdi- ja teatrihooned projekteeritakse sageli kõrgete klaasfassaadidega(Jõhvi Kontserdimaja) Tootmishoonete juures lisanduvad tihti katustele projekteeritavad vanade rullmaterjalistkatusepindade klatmiseks kui uute katuste valguslaternad, millede ülesandeks on akendega välisseintest eemal asuvate töökohtade valgustamine. Samal ajal muudavad valguslaternad tööstushoone katusekonstruktsiooni keerulisemaks(silandub lumekoormuse probleem)
(Ideon, 2006) Tallinna eeslinnastumise uuringute tulemused näitavad, et aastatel 1991-2006 rajati Tallinna tagamaale üle 170 vähemalt viie leibkonnaga uusasumit, kus elas üle 17 000 inimese. (Ahas, 2007) Joonisel 6 on näha Tallinna linna ja lähiümbrusesse rajatud hoonestusalad aastatel 1995-2005. Hoonestusalad on kasvanud kõige enam Tallinna loode- ja kirdeosas. Peamiselt on tegu eramute rajamisega, kuid lisaks on laienemine toimunud ka kaubandus- ja vaba-ajakeskuste ning lao- ja tootmishoonete arvelt (Ideon, 2006). Joonis 6. Tallinna linnas ja lähiümbruses 1995-2005 rajatud hoonestusalad. (Ideon, 2006) Eelnevalt toodud näidete põhjal võib öelda, et Tallinn pole tänapäeval enam kompaktne linn, sest mitmed elamualad on rajatud valglinnastumisele iseloomulikult nö ,,põllule" Kuid siiski on pärast taasiseseisvumist erinevate planeeringutega muudetud linna kompaktsemaks: kesklinna tihenemine uute kortermajadega, nt Ahtri tänaval, ja endiste tööstusalade rekonstrueerimine
Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
10) sihtotstarbeta maa (012; S) iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata; 11) mäetööstusmaa (014; Mt) maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks 4 kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa; 12) turbatööstusmaa (015; Tt) turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa; 13) sotsiaalmaa maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste
· Analüüsi tulemusel ei tohi halveneda toote funktsionaalsed omadused, kvaliteet ega lüheneda tema kasutusiga · Kitsendav tingimus ettevõte ei ole toote disainer, kohalikud keskkonnanõuded jms, mis võivad kitsendada toote või teenuse ratsionaliseerimist 101 · Tootmise lisakulud · Tootmise teenindamisega seotud kulud · Materjalikulu · Tööjõukulu · Seadmete hooldus ja remont · Tootmishoonete kütte ja valgustusenergia · Muud kulud Põhikulud + lisakulud = tootmiskulud 102 · Tootmise lisakulude jaotamine protsess, mille käigus kaudsed kulud jaotatakse üksiktoodete (teenuste) vahel · I etapp: abistavate (teenindavate) üksuste teenuste (tööde) kulude arvestamine ja kandmine antud üksuse tootmiskuludesse; tootmispõhiüksustes endis tekkivate tootmise lisakulude arvestus.
kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal; 10) sihtotstarbeta maa (012; S) – iseseisvat katastriüksust moodustav ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas sihtotstarvet määrata; 11) mäetööstusmaa (014; Mt) – maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa; 12) turbatööstusmaa (015; Tt) – turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh: mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega; tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite maa; mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste (sh teede ja raudteede) maa; 13) sotsiaalmaa – maa, millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste
Institutsionaalsete klientide nagu näiteks pankade jaoks on mõeldud suured projektid, kus parimal asukohal on kriitiline tähtsus. Meditsiinilised- ja hambaravi asutused soovivad olla suuremate haiglate läheduses ning eeldavad väga heade parkimisvõimaluste olemasolu. Kaubanduspindadega seotud bürood on müügile suunatud, mõeldud kaubanduse teenindamisele ning seetõttu on asukoht seotud vajadusega väga heale ligipääsetavusele. Tööstusettevõtetel on bürood tihti tootmishoonete lähistel tööstusparkides ning laopindadega seotud büroode puhul hinnatakse enim madalat maa ja üürihinda. 1.3.Büroohoonete arendajad ja arendamisega seotud põhitõed Büroohoonete arendamine on kinnisvara arendustegevuse puhul üks kõige keerukamaid ja konkurentsitihedamaid segmente. Kinnisvaraarendused on valdkonnaks, kus üksiku ettevõtja visioonil on märkimisväärne roll. Üldjuhul on suhteliselt vähe kinnisvaraarendusi tehtud puhtalt
Raamatupidamisarvestuse seisukohalt jaotatakse kulud tootmiskuludeks ja perioodikuludeks. Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega ning hõlmavad otseseid materjali- ja tööjõukulusid ning tootmise üldkulusid. tootmise otsekuludeks on vahetult toodetele kulutatud tooraine, materjal, pooltooted, kütus, elekter, vesi, tööliste palgakulu koos sotsiaalmaksuga jm. tootmise üldkulud on kõik muud tootmisega seotud kulud, kaudsed materjalikulud, tootmishoonete rent, kindlustus, hooldus, remont, tootmises töötavate inseneride, meistrite, koristajate, laohoidjate jne. palga- ja sotsiaalmaksukulu jm. Perioodikuludeks on: - turustuskulud (kõik müügiga seotud kulud); - üldhalduskulud (kõik haldamisega seotud kulud); - arengu- ja uurimiskulud; - intressikulud. Raamatupidamise sise-eeskirjadega määratakse kindlaks kuluarvestuse täpne korraldus lähtudes valitud kasumiaruande skeemist ja ettevõtte
Monteeritavad raudbetoonvahelaeelemendid ja nende valik. Valdavalt kasutatakse hoonete ehitamisel raudbetoonvahelagesid. Need on tugevad, kestvad ja suure tulekindlusega. Raudbetoonvahelaed võivad olla 49 monteeritavad või kohapeal valmistatavad (monoliitsed). Monteeritavad vahelaed ehitatakse paneelidest, mis oma ehituselt jagunevad: Ø pikad kitsad õõnespaneelid Ø koorikplaadid Ø ribipaneelid (enam tootmishoonete ehitamisel) Ø ruumisuurused raudbetoonplaadid (piki-põikikandvate seintega paneelhoonetes) 33. Õõnespaneelide toetamine, ankurdamine ja vuukide monoliitimine Õõnespaneelid jagunevad eelpingestamata ja -pingestatud paneelideks. Eelpingestamata õõnespaneelide mõõt-med on vastavalt arvutustele ette määratletud. Nende mõõdud on järgmistes diapasoonides: pikkus 3,0 ... 6,3 m laius 1,2 ... 2,4 m paksus 0,22 m või 0,14 m
kunstiliikide kui ka kunsti ja ümbritseva tegelikkuse vahelt (performance, happening). ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL. MODERNISM. Arhitektuur kui keeruline ühiskondlik nähtus seostub alati nii ühiskonna majandusliku baasi kui ka tema ideoloogilise pealisehitusega. 19. saj II poolele alguse saanud muudatused tööstuses ja majanduses mõjutasid otseselt nii inimeste elukorraldust kui maailmapilti. Tootmistehnika intensiivne areng tõi endaga juba 19. saj kaasa tootmishoonete ehitamise buumi, millega seoses tõusis ka inseneriehituste osatähtsus. Maailmanäitused muutusid insenerioskuste demonstratsiooniks. Uued konstruktsioonid ja uued materjalid, mida hakati kasutama juba J. Paxtoni poolt ehitatud Kristallpalees, tekitasid revolutsiooni arhitektuuri suhtumises. Esikohale kerkis hoone funktsionaalsus ja materjal. Tootmistegevuse edenemine tõi endaga kaasa linnade kiire kasvu ja elamuehituse tõusu.
4.Tooraine olemasolu (kodumaine, imporditud ja tööjõu puudus ja suur kaadri kasvatatud) voolavus 5. Tehnoloogilised protsessid on mitmekülgsed 4.Tooraine puudus (hind vs (konservide ja preservide valmistamine, kättesaadavus); fileerimine, suitsutamine, kulinaartoodete 5.Nõrk ja kallis tootearendus valmistamine jne.) 6.Tootmishoonete amortisatsioon, 6.Jätkusuutlikud ettevõtted suured energiakulud 7.Geograafiline asukoht 7.Töötasu ei ole 8.Oskus kasutada EKF-i toetusi konkurentsivõimeline teiste majandusharudega 8.Töötlemisüksuste arvukus
-, millele lisandusid ettevõtte kanda jäävad maksud · Toodetele ja teenustele tehti reklaami 1400.- eest · Saadi tulu raha hoidmise eest pangas 150.- · Laekus laenuintress 12200.- · Müüdi põhivara soetusmaksumusega 12000.-, millelt oli arvestatud kulumit10500.-. Põhivara müügist saadi 5900.- koos käibemaksuga. · Arvesti administratsioonile palka 17000.-, millele lisandusid maksud · Tootmishoonete rendiarvete eest tasuti 3400.- ja büroohoone rendiarvete eest tasuti 2100.- · Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaralt 1000.- ja halduses kasutatavalt põhivaralt 700.- · Ettevõttel ei ole inventuuri andmetel valmistoodangu ega lõpetamata toodangu jääke. 41 Ülesanne 16 Koostada järgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1: · Arvestati audiitorkontrolli kulu 24500.-
Institutsionaalsete klientide nagu näiteks pankade jaoks on mõeldud suured projektid, kus parimal asukohal on kriitiline tähtsus. Meditsiinilised- ja hambaravi asutused soovivad olla suuremate haiglate läheduses ning eeldavad väga heade parkimisvõimaluste olemasolu. Kaubanduspindadega seotud bürood on müügile suunatud, mõeldud kaubanduse teenindamisele ning seetõttu on asukoht seotud vajadusega väga heale ligipääsetavusele. Tööstusettevõtetel on bürood tihti tootmishoonete lähistel tööstusparkides ning laopindadega seotud büroode puhul hinnatakse enim madalat maa ja üürihinda. 1.3. Büroohoonete klassifitseerimine ja kvaliteediklasside peamised erinevused Nagu eelnevalt tutvusime, siis võivad bürood olla küllaltki erinevad. Erinevate büroode vahel vahe ning teatud üldistuste tegemiseks kasutatakse büroopindade klassifitseerimiseks üldiselt tähiseid A, B ja C. Lisaks on igal tähel kasutusel ka
o Majanduse kõiki väljavooge · Netoinvesteeringud võrduvad: o Sisemajanduse puhasprodukt miinus amortisatsioon o Koguinvesteeringud miinus amortisatsioon o Rahvamajanduse puhastulu miinus amortisatsioon o Tarbimine miinus säästud · Amortisatsioon mõõdab: o Ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil o Kõiki kulutusi, mis on tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil o Kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil o Seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. Lahenda! Nominaalne SKP deflaator Reaalne SKP SKP 2000 7000 =(nSKP/rSKP*1 7000
hinnad. Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodang lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud.
Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodang lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud. Ühtlasi
hinnad. Arvutused tehakse baasil eelmise aasta detsember = 100. Kaalusüsteem vastab elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodang lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud. Ühtlasi lisatakse avaliku
tingimused seda ei võimalda, võiks kasutada biofiltreid, mis taluvad suuri hüdraulilise ja reostuskoormuse kõikumisi. Piimafarmi reovesi tuleks esmalt segada vooluühtlustajas olmereoveega ja juhtida biopuhastisse. Sigalates ja lindlates kasutatakse enamasti vedelsõnnikutehnoloogiat ja tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnniku hulka. Kus võimalik, tuleb olmereovesi koguda eraldi. Tihti suurendab reovee hulka lauda ümbrusest kanalisatsiooni kaudu kogutav sademetevesi. Talu ja tootmishoonete ümbrus tuleks planeerida nii, et puhas sademevesi hoonete katustelt ning platsidelt valguks neid ümbritsevatele haljasaladele ja imbuks seal pinnasesse. 11.3 Reoveesette kasutamine põllumajanduses Puhastusseadmeis eraldub rohkesti setet, mille käitlemine on tõsisemaid reoveepuhastuse probleeme. Reoveesete on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine
Netoeksport Tegevuse ülejääk Toodud skeemist on näha, et sisemajanduse kogutoodang mõõdab nii rahvamajanduses tehtud kulutusi kui ka rahvamajanduses saadud tulu. Rahvamajanduses tehtud kulutusi väljendab skeemi vasak pool ja rahvamajanduses teenitud tulu mõõdab skeemi parem pool. Eratarbimiskulutused on majapidamiste poolt tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe Kõrvuti sisemajanduse kogutoodanguga kasutatakse majanduse üldise seisundi iseloomustamiseks ka teisi rahvamajanduslikke agregaatnäitajaid. Lahutades sisemajanduse kogutoodangust põhivara kulumi (amortisatsiooni) saadakse sisemajanduse puhastoodang.
Joonisel 50 on toodud kapitali akumulatsiooni kõverad (kapitali olevikuväärtus k=10 000 kr) erinevate intressimäärade (5% ja 8%) korral. Joonis 50 K1(n) ' 10 000 @ 1,05n Kapitali akumulatsioon K2(n) ' 10 000 @ 1,08n Amortisatsioon on põhivara (seadmete, tootmishoonete) väärtuse järkjärguline kandmine kuludesse, mille tõttu nende jääkväärtus (väärtus peale amortisatsioonieraldise mahaarvamist) väheneb. NÄIDE 7.7. Amortisatsioon Firma soetab põhivara maksumusega 60 000 kr. Uurida jääkväärtuse muutumist aastate jooksul, kui amortisatsioonimäär on 40% aastas. Lahendus: Esimese aasta kohta on amortisatsioon 40% @ 60000 . Jääkväärtus on siis 60% @ 60000 . Teisel aastal on amortisatsioon 40% jääkväärtusest : 40% @ (60% @ 60000) ,
kõige efektiivsemaid uusi põllumajandustehnoloogiaid ja masinaid, mis võimaldab riigis keskkonnasõbralikult toota küllaldaselt kvaliteetset toitu, sööta ja toorainet tööstusele (sh bioenergia- ja ravimitööstusele). 32.Tehnika kasutamist iseloomustavad näitajad. Masinatööl on põllumajanduslikus tootmises oluline osa. Põllumajandusmasinate kasutamisega seonduvad kulud näiteks teravilja tootmisel olid 2004 a. 50- 70 % omahinnast sh. masinate ja tootmishoonete amortisatsioonikulud on 20 -24%. Masinakulude vähendamisega saaks märgatavalt vähendada vilja omahinda. Tõhusus ehk efektiivsus sõltub sellest, milliste masinatega ja kui palju nendega aastas tööd tehakse. Teravilja tootmiskulude ja omahinna arvutamiseks on vaja teada: 1) teravilja saagitaset erineva mullastikuga põldudel ja selle sõltuvust väetistest ja taimekaitsevahenditest; 2) Masinatöökulude ( alates künnist kuni vilja säilimiseni ) suurusi
AÕSrakS § 2 lg. 2 kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Hagejate, kui omandireformi õigustatud subjektide õigused ja kohustused on piiritletud omandireformi aluste seaduses. ORAS-e § 11 kohaselt on omandireformi objektiks õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellega seotud loodusobjektid, ehitised, laevad, põllumajandusinventar, tootmishoonete sisseseade, aktsiad ja osatähed. Sellest seadusest tulenevalt ei ole vaidlusalused tapeedid omandireformi objektiks. Selleks, et omandireformi objektiks mitteolev vara jagaks päraldisena õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud peaasja saatust, peab see vara olema päraldiseks seaduse jõustumise ajal, mis nägi ette vastava vara tagastamise. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse omandireformi aluste seaduses ning sellest
annaabi.ee 
