Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maamajanduse alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellega arutleda mis tasemel ettevõtmist planeerida?
  • Millisena soovime näha oma ettevõtet?
  • Kuidas soovime elada?
  • Kus me oleme Kuhu me tahame jõuda?
  • Kuidas korraldada piima ärataatmist kas vedu on sobiva hinnaga?
  • Milliseks kujuneb turul nõudlus ja hinnad ?

  • Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad
    • Põllumajanduspoliitika ( Tulupoliitika , agraarstruktuuripoliitika)
    • Maamajanduspoliitika (Toiduainetööstuspoliitika, kaubanduspoliitika , interventisoonipoliitika, toidupoliitika , tarbijakaitse)
    • Maaelupoliitika (Asustus, rahvuspoliitika, kultuuripoliitika, julgeolekupoliitika )
    • Regionaalpoliitika (Sektoripoliitika, ettevõtluspoliitika, tööhõivepoliitika, infrastruktuuripollitika, koolituspoliitika , õmberõppepoliitika)

  • Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest.
    Toetused liiga madalad, hinnad madalad
  • Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida ?)
    Tuleb puhata , tervist parandada, väljamagada, tuleb teha elus mõningaid muudatusi, arutada perega , kaastöötajatega. Ettevõtmist võib planeerida mitut moodi (paar lehma oma tarbeks, paarikümne lehmaga osaaja talu, väiketalust konkurentsivõimelise talu väljaehitamine, suurfarmist konkurentsivõimelise firma väljaehitamine
  • Eesmärkide seadmisel kahesugused eesmärgid ja soovid. Planeerimisel kolm põhiküsimust ja etappi .
    Eesmärgid: millisena soovime näha oma ettevõtet? Kuidas soovime elada?
    Soovid: Turvatunne ,areng, olla peremees , suhtlemine , tunnustus
    3 põhiküsimust: Kus me oleme? Kuhu me tahame jõuda? Kuidas kõige paremini jõuda soovituni?
    3 etappi: planeerimine algab olukorrast ülevaate loomisega , iseenda ja pere veenmine, talu ja ettevõtte eesmärgid
  • Töötajad, nende oskused ja töötahe. Töökulu rusikareeglid põllumajanduses peremehel, perenaisel ja sulasel aastas.
    • Parim töötaja on peremees ise. Peremees võib arvestada aastat 2300 töötundi, parenaine 1800 ja sulane 2000. Töökulu rusikareeglid: Kuni 10 tundi hektarikohta a. ning mitte üle poole h lehmale päevas

  • Välised tegurid ja piirangud põllumajanduses ja maaelus.
    Kas müüa piima toitlustusse või piimatooteid valmistavale ettevõttele?
    Kuidas korraldada piima ärataatmist, kas vedu on sobiva hinnaga?
    Milliseks kujuneb turul nõudlus ja hinnad ?
    Igale piimatootjale antakse luba teatud hulga piima tootmiseks
  • Eelarve koostamine, tulu ja tasuvuse arvutamise üldpõhimõtted.
    Mida suurem majapidamine , seda olulisem on pidada raamatupidamisarvestust, tootmist ja müüki planeerida ning eelarved koostada enne, kui tootmiseks raha kulutada. Arvutustega saab enne raha väljaandmist selgitada, millised võiksid olla majapidamise arendamise võimalused ja millised neist on suurema tasuvusega. Eelarve koostamist tuleb alata tootmise prg., millest selgub müüdava toodangu hulk ja tulud(ka tootmiskulud ). Tuludest kulude lahutamisel saame teada mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, peale seda jääb alles puhastulu . Talunikel jääb lõpuks tulu, millest tuleb maha arvata sots. Maks ja üksikisiku tulumaks .
  • Püsi-ja muutuvkulud põllumajanduses, kattetulu arvutamise vajadus taime-ja loomakasvatuses.
    Muutuvkulu-on seotud toodangu ja selle müügiga(sõltub müüdud kaupade või teenuste hulgaga ) nt. seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad
    Põsikulu-seotud ajaga , mitte toodangu ja selle müügiga nt. kui masin teeb rohkem tööd sis tuleb teha rohkem hooldustöid ja remonti masinale
  • Maismaa osatähtsus Maailmas, ühe elaniku kohta (põllu)maad keskmisena. Maakera pinnast on kaetud 70% veega (361,1 mln ruutkm), maismaad vaid 29,2% (149,1 mln ruutkm). Eestis elumaad 3ha inimese kohta, Venemaal 11,5ha, Aussis 44,3ha, Indias ja Jaapanis 0,3ha. Põllumaad Eestis inimese kohta 0,69ha, Venemaal 0,91ha, Aussis 2,5ha, Jaapanis 0,03ha ning Saksas 0,15ha.
  • Maa kui kinnisvara mõiste. Isikule kuuluvad kinnisasjad (maapinna piiritletud osa nt. maatükk koos hoonetega) ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
  • Omanikul 3 õigust maa üle ja 2 kitsendust. 3 õigust: valdamine(faktilise võimu teostamine ), kasutamine(asja kasulike omaduste tarbimine), käsutamine(juriidilise aatuse määramine) 2 kitsendust: Eraõiguslik kitsendus (omanik kitsendatud 2. isiku kasuks), Avalikõiguslik kitsendus(omanik kitsendatud ühiskonna kasuks)
  • Subjektide alusel omandi liigitus.
    Kui omand kuulub ühele isikule siis ainuomand, kui mitmele , siis ühine omand. Ühine omand jaguneb omakorda kaasomandiks (sõltub kas osade suurus on kindlaks määratud või mitte) ja ühisomandiks (osad kindlaks määratud)
  • Maarendi olemus D. Ricardo ja J.H.von Thünen’i järgi.
    Ricardo järgi- maarent on tasu looduse hävimatute jõudude kasutamise eest(nagu diferentsiaalrent, ainult viljakad mullad annavad renti, kuna halvemad mullad jäävad rendita)Viljakusrent
    Thüneni järgi-Asukoharent (tingitud transpordi- ja ajakulude tõttu), Intensiivrent (tekib ühesuguse kvaliteediga maa ja sama turukauguse korral maasse täiendavate vahendite paigutamisel)
  • Maad puudutavad reformid läbi viimase kahesaja aasta. Sellest tulenev mõju tänapäevani. Põllud P-Eestis olid kasutusel juba 3000.a tagasi
    1861. a Venemaal talurahvareform, 1906-1916 Stolõpini agraarreform, talurahva vabastamine pärisorjusest Eestis 1816, 1939a. NSV Liit okupeerides Balti riigid, hakkas maad jagama ka maata inimestele.
  • 1919 a. EW radikaalne maareform , kahte liiki- asundus ja käsitööndustalude tekkimine lisaks tsaariaegsetele vanadele taludele, nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus
    Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10-12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.)
  • 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu
  • Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus
    Põllumaa, heinamaa
  • Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses
    Aastas ühele lehmale:haljassööta 8t, silo 6-8t, jõusööta 0,7-2t, keedusoola 18-20kg, mineraalsööta 30- 50kg
  • Lautade jt. tootmishoonete ehitus, taastamis-või turuväärtus . Kulumi arvestus erinevatel püsiteguritel. Kulum=( soetushind -hind kasutamise lõpus)/kasutusaeg aastates
  • Tänapäevaste külmlautade ehitus Eestis, nende positiivne ja negatiivne pool Söödalava lõunapoolsel äärel , ehitus on üpris kehv +Odac ehitada, hea ventilatsiooniga, sügavallapanu on loomale parem –võib olla liiga jahe, mis on loomale halb
  • Looma (hobuse) kehapiirkonnad
  • Vasakule Paremale
    Maamajanduse alused #1 Maamajanduse alused #2 Maamajanduse alused #3 Maamajanduse alused #4 Maamajanduse alused #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AndresLiiv Õppematerjali autor
    1. Agraarpoliitika alajaotus ja valdkonnad
    2. Küsimused Eesti Vabariigi põllumajanduse jooksva aasta aktuaalsetest probleemidest.
    3. Ettevalmistus plaanide tegemiseks (Kuidas saada üle stressist, kellega arutleda, mis tasemel ettevõtmist planeerida?)
    4. Eesmärkide seadmisel kahesugused eesmärgid ja soovid. Planeerimisel kolm põhiküsimust ja etappi.
    jne.

    Sarnased õppematerjalid

    Agraarmajandus
    20
    docx

    Agraarmajandus

    MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED Agraarmajandus I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks • Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus, stress, kui tulevik on tume • Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused 1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine 1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse 1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond 1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega 1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad, millised on meie eluviiside eelistused 1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid

    Agraarpoliitika
    Agraarmajanduse kordamisküsimused
    8
    docx

    Agraarmajanduse kordamisküsimused

    1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani.  Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus.  Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aidatakse kaasa eri tasandi

    Agraarpoliitika



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun