toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetluses? Prokuratuur viib läbi kriminaal menetlust. 6. Kes on kahtlustatav, kes süüdistatav? Kahtlustatav on isik, keda peetakse kinni kuriteo toimepanemises kahtlustatuna v. kelle suhtes kohaldatakse enne süüdistuse esitamist tõkendit Süüalune on isik, kelle suhtes on tehtud süüalusena vastutusele võtmise määrus, süüalune 7. Kes on kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik? Kannatanu on isik, kellele on tekitatud füüsilist, varalist v. moraalset kahju. Kuriteo läbi kannatanu. Tsiviilkostja on kriminaalasjasse tõmmatud isik, kes seaduse järgi
vabasta vastutusest. Karistusõiguse ühed olulisemad põhimõtted on: · iga süütegu toob kaasa karistuse; · seadusega saab mingi teo tunnistada kuriteoks. Väljavõte karistusseadusest § 2. Karistamise alus (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. (3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. 5 Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.
· 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestda Stigm erakliinikus raseduse · Järelkontroll valud alakõhus · Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks, kohus asus seisukohale, et ühe raseduse katkestamiseks on vajalik üks raseda nõusolek · Tegemist oli ainult arstieetika rikkumisega · Arst eeldas, et kannatanu oli antud toimingutest eelnevalt teise arsti poolt informeeritud
ÕIGUS AKTIDE HIERARHIA · Põhiseadus · Seadus · Määrus Variant A Kirrke Mets (eesti kodanik)töötas MTA Lääne maksu-ja tollikeskuse taebeosakonna spetsialisti ametikohal.Lääne Politseiprefektuur alustas tema suhtes kriminaalmenetlust-teda kahtlustati KarS prgh 293 lg 2 p 2 kohaselt selles,et ta nõudis oma ametiseisundit ära kasutades pistist.Algati kriminaalasi,mis lisaks eeltoodut teole sisaldas Kirke Mets kahtlustamist veel kahe kuriteo toimepanemises,kuid need ei olnud seotud tema teenistuskohustsega. Prokurör esitas 02,11,2007 Pärnu Maakohtule taotluse Kirke Metsa ametist kõrvaldamiseks- töötades ametiisikuna ning olles kahtlustatud nimelt ametialase kuriteo toimepanemises,võib K.M edasi töötades oma ametikohaga kaasnevaid võimalusi ära kasutades panna toime uusi kuritegusid.Kohus nõustis prokuröri taotlusega ning nägi oma 05,11,2007 määrusega ette K.M ametist kõrvaldamise
vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja
Pistise võtmine tänapäeval ei ole kuigi haruldane, kuid iseasi on selle tõestamine. On ka igasuguseid sobitehinguid kinnisvaraga. Kuigi selline käitumine on taunitav kõikide isikute puhul, kuid eelkõige tuleks näpuga näidata riigipalgal olevatele isikutele. 2008. a. Märtsis leidis aset intsident, kus Reiljani süüdistati pistise võtmises, kui keskkonnaministeerium müüs oma maja Tallinnas Rävala pst. Kui isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja ta on riigikogu liige, siis muud moodi ei ole võimalik kriminaalasja edasi menetleda, kui tuleb taotleda saadikupuutumatuse äravõtmist, et saaks edasi esitada süüdistust. Sellise teguviisi puhul on mul nende üle tõsiselt häbi. Tekib küsimus, millele vist ei saagi kunagi täiesti ausat vastust. Kas siis tõesti on riigikogulase palk ja erinevad hüvitised nii väikesed, et sellest ei saaks hoiupõrsasse midagi mustadeks päevadeks kõrvale panna? Olukord, mis oli 2008. a
teenetemärk antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.)Risto Mikael Teinonenilt, kes kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga. Teenetemärkide seaduse(mis jõustus 01.03.08) järgi võib president otsustada isikult teenetemärgi ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud või isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise. Olulised faktid: 13.03.2009 allkirjastas President Toomas Hendrik Ilves otsuse, millega võetakse ära riiklikud teenetemärgid Herman Simmilt ja Risto Mikael Teinonenilt. Herman Simmi mõisteti süüdi riigireetmises 25.02.2009.
Ta täiendab oma teaduslikke teadmisi Baieri Ingolstadti ülikoolis ja sukeldub salajasse projekti: surnute elustamisse. Obsessiivselt töötades toob ta ellu mehe, kes on õmmeldud kokku surnukehadest amputeeritud kehaosadest. Teda kohutab tulemus. Rohkem kui aasta on möödunud, kui Frankenstein saab teate, et tema noorim vend William on mõrvatud. Frankenstein läheb viivitamatult Genfi. Frankensteini perekonna neiu Justine Moritzi on süüdistatud kuriteo toimepanemises ning kaudsete tõendite alusel mõistetakse ta süüdi ja hukatakse. Frankensteini tabab süütunne, kui ta teab, et tema loodud olend põhjustas kahe süütu inimese surma. Üritades leida rahu, läheb ta mägedesse. Ühel päeval, üksi liustikul, pöördub olend Frankensteini poole. Lugu lülitub olendi narratiivi, kui ta selgitab Frankensteinile tema laskumist meeleheitesse ja raevu. Tema looja lükkas ta
Kouhtuotsus vormistatakse kirjalikult ja sellest võib lugeda, milline kohus otsuse tegi , millal toimus kohtuistund js kes sellest osa võtsid, milline oli hageja nõue ja millised olid kostja vastuväited, millist seadust kohus asja lahendamisel kohaldas. Põhjus: ei tekiks kaksipidimõtlemist ega arutelu. 6. Mis on kriminaalmenetluse eesmärk? Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid selgitamaks välja, kas toimepandud tegu on kuritegu ja kes on selle toimepanemises süüdi. Samuti toimub kriminaalmenetluse käigus süüdlase karistamine. 7. Missugused on põhinõuded kriminaalmenetlusele? · Keegi ei ole kohustatud oma süütust tõendama. Süü peab tõendama riiklik süüdistaja. Kui süüd tõendada ei suudeta, tuleb isik õigeks mõista. · Kedagi ei tohi käsutada süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
kaitsjaga või kaitsja vahendusel. Maa- või linnakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Karistamise alus Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Analoogia on loogikajäreldus, mis on tehtud üksikult üksikule. Menetleja ja menetlus Menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata.
jlle haigeks ji, siis ti arsti kohale ja titis oma lubadust tulla kohale just eldud ajal. 4. Miks pidas Luin Dunjat enda jaoks geks naiseks? - Luzin tahtis naist, kelle tema psta saaks. Tahtis naist, kes oleks viletsuses juba olnud, ausat tdrukut. Arvas, et lihtsam on nii, kui naine teda enda pstjaks peaks. Seda kike seostas ta Dunjaga. tahtis tema le valitseda 5.nimeta vhemalt kolm phjust ,mille alusel Profiri Peterovit hakkas raskolnikovi kuriteo toimepanemises kahtlustama. - ta kuulis, et raskolnikovil hakkas halb kui jaoskonnas lizaveta ja ta e surma rgiti. samuti raskolnikovi huvitav artikkel, mis rkis teooriat sellest kuidas mnel inimesel on igust kedagi tappa. Veel jlgis ta raskolnikovi kitumist. kuuleb et keegi kis tapetu korteris uuesti vere kohta ksimas. 6.Selgita lyhidalt Raskolnikovi kirjutatud kuriteo ja kurjategijate teemalise artikli sisu. Milline oli Raskolnikovi teooria? - mndele inimestele, kes on
Tavalisest hädaseisundist erineb kohustuste kollisioon aga selle poolest, et ükskõik, kuidas isik ka ei käituks, peab ta vähemalt ühte kohustust rikkuma.1 Kohustused võivad olla kaalult erinevad kui ka võrdsed. Siinjuures on oluline hinnata, et isik teeks kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. 22. Süü ja seda välistavad asjaolud Süütegu- koosseisupärane tegu, kus puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Isik on toimepanemises süüdi. Süüvõimaline on isik 14+ ja süüdiv, süüdimatuks saab tunnistada kohtumeditsiini ekspert. Süüd välistavad asjaolud: Ettevaatamatus kergemeelsus ja hooletus §18 Eksmine teo keelatuses isik ei tea, et tegu on keelatud §39 Süüteo katsest loobumine isik loobub teost vabatahtlikult ja ei esine lõpuleviidud süüteo tunnuseid §40 23. Juriidilise isiku vastutuse alused ja eeldused §14
eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Kuritegu on süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline
eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. (Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Kuritegu on süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline
Abordi käigus läbistas arst emaka seina ning vigastas eluohtlikult soolekinnistit, aga ei suutnud katkestada rasedust. Kriitilises seisundis patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse, kus sealsed arstid katkestasid raseduse, steriliseerisid patsiendi ning viisid läbi vajalikud ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks. 4 Süüdistu · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Ultraheliuuringu teinud arstile ei ole selles asjas ühtegi süüdistust esitatud. 5 Maakohtu otsus Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et patsient oli avadanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks
2. ÕIGUSVASTASUS Õigusvastasus moodustab deliktistruktuuri teise astme. KarS prg 27 sätestab : Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Vaadeldav paragrahv kujutab endast definitiivset sätet, mislähtudes prg- st 2 lg 2 (karistatakse teo eest, kui see vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi) määratleb õigusvastasuse koha deliktistruktuuris, näidates selle instituudi asetumist teisele tasandile, pärast süüteokoosseisu. Teiseks annab õigusvastasuse sisu õigussüsteemi kui terviku taustal. Õigusvastasus tähendab, et tegu on vastuolus normiga, rikub normi ja on süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõiglus. Praktiliselt ei tuvastata teo ebaõiglust siiski n-ö positiivse tunnusena teo koosseisupärasuse järel, vaid just negatiivses mõttes. Nimelt
o Karistusõigus : 2009-11-09 3 Käsitleb süütegusid ja põhineb karistusseadustikul, lähtub süütuse presumptsioonil. Eesmärk on ennetada kuritegevust ja mõjutada. Karistuseadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Vastutust kergendaval seadusel on tagasiulatuv mõju. Saab karistada teo eest, mis on seadusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüdi saab olla isik siis, kui ta on süüvõimeline (vähemalt 14. aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada. Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus, süütegu võib
Otsene tõend on faktilised andmed, nt turvatöötaja ütlus, mitu sokolaadi ta avastas töötaja mantli taskust. kaudne on et keegi tunnistab, et kahtlustav viibis kuriteo lähedal aga see ei tähenda, et ta toimepanija on. Alibi – sellega saab tuvastada, et kahtlustav või süüdistatav viibis kuriteo toimepanemise ajal kuriteo toimepanemise kohaga võrreldes erinevas kohas. Rõõn on ütlus, mille sisuks on isiku alusetu süüdistamine kuriteo toimepanemises, oma süü veeretamine teise kaela. 8. Tõkendid, nende liigid ja kohaldamine Tõkendid – 127-137-2 Tõkend 127 on vahend /tegevus millega tagatakse kohtueelse menetluse toimimine. kahtlustava ilmumine uurimisasutusse või kohtusse. tõkendid on :elukohast lahkumise keeld, vahistamine, kautsjon ja elektrooniline valve. elukohast lahkumse keeld 128 – mida kohaldab menetleja, võib käia kusiganes kuni
ametniku elukoha aadressil või ametniku nõusolekul elektrooniliselt ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta. 4. Asutus ei võtnud ametnikult seletuskirja – kas siis on ikka õige karistada? ATS § 73 lg 3: ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates. Seega seletuskirja esitamine on ametniku võimalus mitte kohustus ning selle puudumisel võib siiski ametnikku karistada. 5. Kas asutus on õigesti käitunud kui kõrvaldab ametniku teenistuskohustuste täitmiselt dists
5 3 Juriidica/ II 2002 4 Juridica / II 2002 87 5 sealsamas 88 Kuna süü on isiku karistamise aluseks, siis on süü tasandil oluline põhjalikult keskenduda sellele, kas isiku käitumine on süüline. Siinkohal tuleks analoogselt õigusvastasuse tasandile kontrollida seda negatiivselt, ehk kas isiku teos on seadusest tulenevaid süüd välistavaid asjaolusid. Nende puudumisel on isiku tegevus süüline ja isik vastutab süüteo kooseisule vastava, õigusvastase teo, süülises toimepanemises. 24. Juriidilise isuku vastutuse alused ja eelduses Kui süüteo paneb toime juriidiline isik, võib karistusseadustiku kohaselt mõista põhikaristuseks kas rahatrahvi või sundlõpetamise. Rahatrahv on juriidilisele isikule kõige enam kohaldatav karistus ja sundlõpetamine kõige karmim. Kui karistuseks määratakse sundlõpetamine, siis juriidilise isiku tegevus lõpetatakse riigi poolt. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega.
otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. 1.6. Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused KrMS § 16 kohaselt tuleb eristada kahte põhilist kriminaalmenetluse subjektide gruppi: * menetlejad: kohus, prokuratuur ja uurimisasutus; * menetlusosalised: kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Kahtlustatav (§ 33) on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Kahtlustataval on õigus (§ 34): 1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 3) tõlgi abile; 4) kaitsja abile; 5) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;
jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund 6. Riigi mõiste (lk.31)
SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. KAHTLUSTATAV (1): Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. KAHTLUSTATAV (2): Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks. KAHTLUSTATAVA ÕIGUSED (1): Teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta
Tartu Ringkonnakohtu 18.10.2013 otsus haldusasjas nr 3-11-28996 5 TlnRgKo nr 3-12-931. 6 TrtRgKo nr 3-11-2899. 5 Nimetatud kohtuvaidlus puudutas PPA otsust, millega tunnistati kehtetuks isiku pikaajalise elaniku elamisluba põhjustel, et isik kujutab endast ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Isik on korduvalt süüdi mõistetud varavastaste, isikuvastaste ja üldohtlike kuritegude toimepanemises. Isik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 18.04.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, asudes seisukohale, et PPA on õigesti leidnud, et avalik huvi teiste Eestis elavate isikute kaitseks kaalub üles isiku pikaajalised sidemed Eestiga. Isik eelnimetatud halduskohtu otsusega ei nõustunud ning esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.04
3) süüteo toimepanemine teadvalt noorema kui kaheteistaastase, raseda, kõrges eas või abitus seisundis isiku, samuti raske psüühikahäirega isiku suhtes; 4) süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest teenistuslikus, majanduslikus või perekondlikus sõltuvuses; 5) süüteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal; karistamise alused: Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub ... süüd välistav asjaolu Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest .... seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega
õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; lapsendajal ja lapsendatul; abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või eelnevalt loetletud isikuid. 11. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja politsei ei tohi olla isiklikult huvitatud õigusliku vaidluse resultaadist ja ei tohi tekkida kahtlusi nende erapooletuses. Selleks sätestatakse kohtumenetluse seadustes taandamise alused. Erapooletus on õiglase kohtuotsuse vundament.
vajatakse.Teatud juhtudel on isikul õigus saada riigi õigusabi sõltumata oma majanduslikust seisundist (see tähendab, et isiku õigus riigi õigusabile ei olene sellest, kas isikul on majanduslikud võimalused endale ise advokaat palgata või mitte): a) kui füüsiline isik (inimene) on kahtlustatav või süüdistatav kriminaalmenetluses (see tähendab, et isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises), on isikul õigus määratud kaitsjale nii kohtueelses menetluses (eeluurimise ajal) kui kohtumenetluses; b) kui füüsiline isik on menetlusalune isik väärteomenetluses (see tähendab, et riik taotleb isikule karistuse määramist väärteo toimepanemise eest), on isikul õigus kohtumenetluses määratud kaitsjale juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18- aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu võimeline ise ennast esindama;
astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest
õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. § 28. Hädakaitse (1) Tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. § 32. Süüpõhimõte (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Süüvõime Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. § 73. Karistusest tingimisi vabastamine (3) Katseajaks määratakse kolm kuni viis aastat.
mõtelnud muutuste peale. Kõik ühiskondlik-poliitilised jõud maailmas, kellel on vähegi peale hakkamist (Urmas Paet), avaldavad arvamust, et Süüriat tuleb karistada rahvusvahelistes suhetes ainsal sobivalt viisil – sõjaga -, keegi ei mõtle selle peale, mis põhjendustel tekib ühel rahval (koalitsioonil) õigus teist rahvast karistada. Siin on vastuolu süü põhimõttega. Süü põhimõtte järgi karistatakse vastavalt teole, süü alusel, kui isik on antud teo toimepanemises süüdi, millise otsuse langetab erapooletu otsustaja (kohus) tõendite alusel. Selleks tuleks süüdlane toimetada Rahvusvahelise kriminaalkohtu ette, milline lahendusvariant võib olla mõlgub ka USA meeles. Küsimus on kuidas Assad kätte saada, aga see ei tohiks võimatu olla. Ma ei näe vajadust kiireks reageerimiseks Süüria juhtumil. Ei pea kohe ja igaks juhuks karistama. Parem on oodata ära ÜRO ekspertide tulemused – see ei võta väga kaua aega,
Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. Karistus Eestis Enne 2002
tõttu loodab seda vältida. (KarS § 18 lg 2) hooletus- Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. (KarS § 18 lg 3) süü- tähendab isiku võimet aru saada oma tegevuse tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning võimet oma tegevust juhtida. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi õigusvastane tegu- tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. süüvõimelisus- Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. karistus- süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud
- tsiviilkostja ega nende esindaja. ole suutelised oma kaitseõigust ise teostama; 3) isikute kriminaalasjades, keda süüdistatakse kuriteo § 35. Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune toimepanemises, mille eest võib karistuseks mõista eluaegse (1) Kahtlustatav on isik: vabadusekaotuse; - keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning 4) kriminaalasjade läbivaatamisest Riigikohtus. uurija poolt on koostatud selle kohta määrus, (2) Kaitsja osavõtt lihtmenetlusest on kohustuslik alates läbirääkimiste
poolel. Avaldus tuleb esitada asja menetlevale kohtule kirjalikult. (2) Kohus teatab poolele teise poole taotlusest kolmanda isiku § 35. Kahtlustatav, süüdistatav ja kohtualune kaasamiseks ja saadab talle avalduse ärakirja. Poolel on õigus (1) Kahtlustatav on isik: taotlusele vastata. - keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ning uurija poolt on koostatud selle kohta määrus, 13 Page 14 of 24
Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele. 3. Nimetage kolm riigihalduse kandjat haldusõiguses Parlament, saadikud, õiguskantsler 4. Milliseid suhteid reguleerib karistusõigus, ehk mis on karistusõiguse reguleerimise ese? Karistusõigus määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus reguleerib süütegusid kuriteod ja väärteod. 5. Millised on peamised tsiviilõiguse allikad? Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel:
6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid , kellele ei kohaldata karistust? 2. Karistusõiguse üldised põhimõtted Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2).Selline tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks.
teatavaks saanud ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost, kuriteo toimepannud isikust, kuriteo pealtnägijatest ning asitõenditest ja muudest kriminaalasja uurimisel tähtsust omavatest asjaoludest; 5) teavitama asukohajärgset politseiprefektuuri või muud politseiasutust eradetektiiviteenuse osutamisega teatavaks saanud teise astme kuriteost, kui eradetektiiv on välja selgitanud isiku, keda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises. (2) Eradetektiiviteenuse osutamiseks teostatavate toimingute tegemisel peab eradetektiiv ennast esitlema ja teavitama, et ta on eradetektiiv. § 14. Teabe kogumine kriminaalasjas (1) Kui kliendilepingu täitmiseks on vaja teavet koguda menetletavas kriminaalasjas, teatab eradetektiiv kriminaalasja menetlevale ametnikule kirjalikult kliendilepingust enne teabe kogumise alustamist. (2) Eradetektiiv peab kooskõlastama lõikes 1 nimetatud tegevuse kriminaalasja
) Halduskohtumenetlus – eraisik kaebab riigi või KOV ametiasutuse poolt tema suhtes tehtud otsuse või toimingu peale. Pooled on kaebaja ja vastustaja. (vt Halduskohtumenetluse seadustik) Tsiviilkohtumenetlus – üks isik nõuab kohtu kaudu teise isiku poolt oma tsiviilõiguste respekteerimist. Hageja esitab kohtusse hagiavalduse, teine pool on kostja. (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik) Kriminaalmenetlus – riik süüdistab isikut süüteo toimepanemises, süüdistaja/prokurör esitab kohtule süüdistusakti, teine pool on süüdistatav, teda esindab kaitsja.(vt Kriminaalmenetluse seadustik) *Käesolevas käsitluses on termini „pooled“ all mõeldud kõikide vaidluste põhilisi osalisi koos nende esindajatega. Poolte võrdsuse printsiip leiab kõige järjekindlamat järgimist tsiviilasjade puhul. Kriminaalasjade puhul on poolte võrdsusest oluliselt taganetud sellega, et tõendamise koormus on täielikult pandud süüdistuse poolele
· Riigiõigus · Haldusõigus 1. Üldosa 2. Eriosa õigusaktid teatud valdkonnas nt liiklusseadus, kesskonnaseadus jne. · Maksõigus · Menetlusõigus 7. Karistusõiguse reguleerimisvaldkond ja süsteem Karistusõigus on õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusõigus on seega teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. See on karistusõiguse formaalne määratlus. Karistusõigust võib mõista ka karistamise õigusena. Selliselt määratletuna on karistusõiguse eesmärgiks kaitsta ühiskonna põhiväärtusi ning tõkestada ning tõkestada kuritegevust. Seda on karistusõiguse materiaalne määratlus. 1. Üldosa sätestab allused ja piirid, millal karistussundi kohaldadakse 2
4) Võõrast ankruketist/trossist kasutamine ja hooldus ajal distsiplinaarsüüteo toimepanemises, vabanemine Vt. "Õpime madruseks" lk. arutatakse seda tegu ja langetatakse otsus 14 Variante võib olla mitmeid. Kõik oleneb
Kuigi esialgu ei olnud A-l kavas vägivalda kasutada, tegi ta seda vargust takistama tõtanud D suhtes. Kuna selleks hetkeks ei olnud veel asja hõivamine lõpuni viidud, siis kasvas vargus üle röövimiseks. b) A kaldus kõrvale B-ga kokkulepitust. Ekstsessiga on tegemist siis, kui ühe kaastäideviija tegu väljus varem kokku lepitud piiridest. Oluline on tähele panna, et tulenevalt süüpõhimõttest (KarS § 32 lg 2) vastutab kaastäideviija vastavalt tema süüle süüteo toimepanemises. Vägivalla kasutamisega on A puhul tegemist ekstsessiga, seega vastutab ta selle eest ainuisikuliselt. Järeldus: A vastutab KarS § 25 - § 200 lg 1 järgi, kuid tema surma tõttu ei ole alust seda menetleda (3 punkti) 2. B tegevus B tegevuse puhul on põhiprobleem selles, kas tegemist on kaastäideviimise või kaasaaitamisega. a) Lg 2 p 5 vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes
Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund
1. I aste maakohtud ja halduskohtud a.)Pärnu maakohus b.)Tallinna halduskohus ... 2. II aste ringkonnakohtud (arutavad tsiviilasju appellatsioonikohtuna) a.) Tallinna b.) Tartu 3. III aste EV Riigikohus(kassatsioonikohus) Karistusõigus: Karistusõigus õigusharu, mis määrab kindlaks, millised teod on karistatavad ning määrab kindlaks karistused ja muud mõjutusvahendid ning nende kohaldamise korra vastavate tegude toimepanemises süüdi olevate isikute suhtes. Karistusseadustik(KaS) jõustus 1. sept. 2002. Karistusõigus näeb ette karistused nii kuritegude kui ka väärtegude eest. KaS kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, selline tugu on süütegu. Süüteod jagunevad omakorda: 1. Kuritegu. Selle mõiste võib anda läbi kahe tunnuse. 1. kuritegu on tegu, mis on karistusseadustikus sätestatud. 2
95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD. Kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline
Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle
Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus. Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: o väärteod o kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Isik on süüvõimeline kui ta on teo toimepaneku ajal süüdiv ja enne kuriteo toimepanekut saanud 14 aastat vanaks. Väärteo eest võib võtta vastutusele ka alla 14-aastast. Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18- aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund. 10
nõustumise või kuriteo kaastäideviimise kokkuleppega (§ 22') 5. Õigusvastasuse välistamine. § 27. Õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. 6. Süü välistamine. § 32. (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 7. Nulla poena sine lege. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu.
juures, v.a teaduslik ja kui see ei kahjusta teenistuskohustuste täitmist ja asutuse pedagoogiline töö. mainet. 3) Ametnik on kohustatud täitma Väide on vale. Kui ametnik kahtleb talle antud korralduse talle ülemuse poolt antud ükskõik millise korralduse. Kui korralduse seaduslikkuses, siis pidi ametnik teavitama sellest täitmine seisneb kuriteo või väärteo korralduse andjat ja tema ülemust ning korralduse toimepanemises, siis ametnik selle eest ei vastuta ja 100% vastust kirjalikul kordamisel pidi täitma. Kui korralduse täitmine langeb korralduse andjale. tähendab süüteo toimepanemist, siis ei ole lubatud korraldust täita ning ametniku teenistuskohustus on sellest teavitada ülemust või uurimisasutust. Ametnik
Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 49. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid- Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule kahju tekitamise eest solidaarselt. Ja kui üks juriidiline isik tekitab kahju teisele juriidilisele isikule, siis vastutavad solidaarselt selle
2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni viieaastase vangistusega karistatava kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik, kes on ise kuriteo toimepanemise tagajärjel raskelt kannatada saanud. 2) kuriteo kui minevikusündmuse asjaolude selgitamine; Mis tahes riigipoolset karistusõiguslikku reageeringut ei saa loogiliselt olla enne, kui on alust rääkida kuriteo toimepanemisest.Kuriteo toimepandusest rääkimine saab toimuda teatud kindlat skeemi kasutades KarS-ist lähtuvat ja karistusõiguse teoorias edasiarendatud
annaabi.ee 
