Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade

Lõik failist

Vasakule Paremale
Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile #1 Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile #2 Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile #3 Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile #4 Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anette6745 Õppematerjali autor
18. detsembril 2010 Tuneesias alanud protestide laine levis ja sai tuntuks „Araabia kevade nime all“. 26.01.2011 toimusid Süürias esimesed opositsiooni meeleavaldused. Kodusõda Süürias kestab juba üle kahe aasta. President Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Hiljuti pingestus olukord veelgi – suure tõenäosusega valitseva režiimi või tema toetajate keemiarünnaku tagajärjel opositsioonilisele Damaskuse eeslinnale Ghoutale, kus täpsustatud andmetel sai surma 1429 inimest, sealhulgas 426 last.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
odt

Nädala kommentaar

kooskõlastusringile eelnõu, mis keelab säärastes reklaamides muu hulgas kasutada helilisi ja visuaalseid kujunduselemente, lubades näidata vaid liikumatut pilti. “Statistika ja uuringute põhjal on teada, et alkoholi tarbimist vähendavad alkoholi kallinemine ning reklaami ja kättesaadavuse piiramine. Vastavalt kavandatud eelnõule ei tohi alkoholireklaamis enam olla helilisi ja visuaalseid kujunduselemente. See tähendab, et televisioonis ja internetis võib näidata vaid ühevärvilist liikumatut pilti ning raadios, teles ja internetis võib reklaamides ette lugeda vaid tooteinfo ja tervisehoiatuse. Muusikalise kujunduse kasutamine lubatud ei ole. Reklaam võib eelnõu kohaselt sisaldada vaid alkohoolse joogi nime, liiki, tootja nime, kaubamärki, päritolumaad, geograafilist piirkonda, etanoolisisaldust mahuprotsentides, müügipakendi kujutist ning kirjeldada toote selliseid omadusi nagu värvus, aroom ja maitse. Keelatakse ka alkoholi

Ühiskond
thumbnail
94
doc

Euroopa Liidu naabruspoliitika

Venemaale. On ju Venemaa nii Lõuna-Osseetia kui Abhaasia okupeerimisega 2008. aastal, aga ka Krimmi ja Sevastopoli annekteerimisega 2014. aastal järsult pingestanud omi suhteid teiste Idapartnerlusriikidega: seda eriti aga Gruusiaga ja Ukrainaga, kes on Venemaa agressiivse tegevuse otsesed ohvrid. Seoses eeltooduga tuleb kursuses juttu ka Ukraina-Vene sõjalisest konfliktist, nn Islamiriigi ISIS -1- tegevusest ja Venemaa sekkumisest Süüria kodusõtta. Viimane on raskendanud Lääneriikide võitlust ISIS-e vastu ja hoogustanud suurte põgenikevoolude tungimist EL-i territooriumile. See omakorda on pannud proovile EL-i ühtsuse ja kaugemas perspektiivis isegi tema eksistentsi. Sellised arengud on paraku meeltmööda nii Venemaale kui USA-le, kes peavad EL-i oma ohtlikuks kaubandus-majanduslikuks konkurendiks. On selge, et suurte põgenikevoogude vastuvõtt EL-i riikide

Poliitika
thumbnail
5
docx

Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt

Türgi ja Kurdistani vaheline konflikt Millest see konflikt algas? Kurdid tahtsid luua oma riiki Süüria põhjaosas, kuid Türgile see ei meeldinud. Türgi president(Recep Tayyip Erdogan) lubas takistada kurdide kõiki võimalikke katseid luua oma riik sinna. Ankara(Türgi pealinn) peab Kurdi Rahvakaitseüksusi ja Kurdistani Demokraatlikku Parteid terrorigruppideks. Rühmitused teevad Süürias koostööd USAga dzihadistide vastases võitluses. Türgi president arvas, et Kurdid tahavad luua terrorikoridori Põhja-Süürias, mis ulatub Vahemereni. Süüria kurdidel on riigi põhja- ja lääneosas Sveitsi eeskujul loodud kantonid. Samuti ütles Türgi president, et Türgi jätkab võitlust terroriorganisatsioonide vastu ükskõik, kus need ka ei baseeru. Sellega viitas ta Kurdi Rahvakaitseüksusele, mida Türgi peab ebaseaduslikuks kuulutatud Kurdistani Tööpartei Süüria haruks.

Poliitika
thumbnail
2
docx

Süüria kodusõda

SÜÜRIA KODUSÕDA Viimase kuue aasta jooksul on kajastatud Süüriat kui riikt, mida sõda on halvatunud. Süüria on seostatud islamiäärmuslaste ja lõputu sõjategevusega. Kuidas sai kodusõda Süürias hakkata, ja milline on prognoos tulevikuks? Süüria on iidse kõrgkultuuriga maa, mille ajalugu ulatub tagasi kiviaega, kui esimene inimasustus rajati. Liiga paljud inimesed ei oskaks seostada Süüriat vanimate kirjandusteostega, kuid selle riigi alad olid Mesopotaamia kõrval. Süüria kõrget kultuuri näitab ka erinevad iidsed struktuurid Palmyra linnas asuv Baali tempel, ehitatud 2300 eKr. Seega võib öelda, et Süüria on väga rikas maa kõrgkultuuriga. Süüria kodusõda algas 2011. aastal, kui protestiti Bashar alAssaadi ja valitsevat reziimi, mille valitsusväed püüdsid jõuga maha suruda. Konflikti juured on aga veelgi kaugemal minevikus. Üheks põhjuseks võib pidada usulahkude konflikti lähiajaloos. Pärast I maailmasõda, surusid

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
10
doc

Yom Kippuri sõda

Yom Kippuri sõda Essee See sõda oli üheks osaks Araabia-Iisraeli konfliktist, mis kestab siiani alates Iisraeli riigi loomisest 1948a. Kuuepäevase sõja ajal 1967 Iisrael vallutas Egiptuselt Siinai poolsaare kuni Suessi kanalini ja umbes pool Süüria Golani kõrgendikust. Aastatel, mis sellele sõjale järgnesid, kindlustas Iisrael enda kohalolekut mõlemas kohas. 1971 aastal Iisrael kulutas oma Suessi kanali positsioonide kindlustamisele ca 500 miljonit dollarit (,,Bar Lev'i joon" Iisraeli kindrali Chaim Bar Lev järgi). Nii Egiptus kui Süüria - mõlemad soovisid Kuuepäevases Sõjas kaotatud maid omale tagasi saada, kuid Khartoumi Araabia tippkohtumisel otsustati ,,kolme ei" kasuks (,,ei rahu, ei tunnustamist, ei

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

ellujäämine, areng, vabadus, identiteet. Ohud ja haavatavad + kuidas tõmmata piire. 1 JULGEOLEK 21. SAJANDIL Traditsiooniline julgeolek ja selle tasemed: globaalne, rahvusvaheline, regionaalne, rahvuslik (riiklik), indiviidi tase. (Kuidas on demokraatlik riik ohuks indiviidile: läbi sõjaväe- riik paneb sõjaväelased ohtu, kui nad peavad minema sõtta). Terrorismiaktid muutsid maailma julgeolekut: 2001: terrori aktid USAs (väga teadlikud inimesed olid rünnaku taga. Arvati, et AQ ja Osama Bin Laden, kuid AQ ei mõelnud neid välja ega teinud rünnakuid lõpuni, ainult finantseeris). 2004: terrori akt Madridis: rongiõnnetused (rong jäi hiljaks ja tänu sellele oli ohvrite arv väiksem). 2005: terrori aktid Londonis: metroo õhku laskmine. Need on murdepunktiks julgeolekus.

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)
thumbnail
10
doc

Araablaste vallutused

Mekas. Ta koondas tollal üheusklikud usud kokku ja ennast nimetas lihtsalt jumala prohvetiks ja sõnumisaatjaks, kes kuulutab õiget usku. Kui ta 632.a suri, võttis tema äi Abu Bekr endale kaliifitiitli ning temast sai islamiusu peamine kaitsja. Tema surmaajaks 634. a. oli Araabia täielikult vallutatud. Kuid alles järgmise kaliifi Omari ajal algasid tõelised vallutusretked, mis muutsid maailma. Loodi uued islami dünastiad, sealhulgas üks tähtsaim neist oli Omaijaadide dünastia Süürias, mis sai alguse 661. a. Selle pealinn Damaskus sai muhameedliku suurriigi keskuseks, mis ulatus peagi Marokost Indiani. Omaijaadid hoidsid võimu enda käes 750. aastani, kui nende asemele tulid Muhamedi onu järeltulijad, Abbasiidide dünastia, mis valitses üle 500 aasta. Peale esimese ja ainuõige prohveti surma 632 aastal, olid uue usu väljavaated veel ebakindlad. Usk oli küll tugev Muhamedi lähiringkonnas, kuid väljaspool teda ähvardasid mitmed hädaohud

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

(“Message to the Europeans”) Julgeolek Märtsis 1948 sõlmisid 5 riiki - Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Luxemburgi ja Suurbritannia valitsused nn Brüsseli Lepingu Mais 1948 - Euroopa Nõukogu - Council of Europe põhikirja loomine Asutamisliikmeid 10 : Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luxemburg (5 Brüsseli Lepingu riiki) ja lisaks veel Itaalia, Iirimaa, Norra, Rootsi ja Taani. Tegevuse algus 1949 Eesti liitus 1993 EN liikmeks võib saada iga riik, kes austab inimõigusi, tegutseb õigusriigi põhimõttel ja on nõus realiseerima EN-I printsiipe EN eesmärgid: 1. saavutada liikmesriikide suuremat ühtsust, mis peaks rajanema pluralistliku demokraatia ja inimõiguste põhimõtetel; 2. leida lahendusi probleemidele, millega tänapäeval erinevad riigid ja ühiskonnad kokku puutuvad; 3. aidata kaasa üle-Euroopalisele koostööle; 4. tegutseda tõelise Euroopa kultuurilise identiteedi säilumise nimel.

Politoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun