Stigma abordi kaasus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

15

ppt

Stigma abordi kaasus

STIGMA ABORDI KAASUS Agnes Kaasik PtS121 2013  Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga  Sissejuhatus kaasusesse · 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestda Stigm erakliinikus raseduse · Järelkontroll ­ valud alakõhus · Valud jätkusid ­ ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse  Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu.  Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse

Süüteokoosseisud

14

rtf

Eutanaasia

toimuva üle. Arst, kes annab ravimi, et kannatava patsiendi elu lõpetada, määrab patsiendi surma, aja ja mooduse. Ravimi toime muudab surma füüsilist põhjust ja sellel on oluline tähtsus. Hoopis teine on olukord siis, kui surmal lastakse saabuda mõnel muul (näiteks haiguse) toimel (1., lk 143). Üksikisiku enesemääramise õigus on nüüdseks saanud määravaks teguriks mis rahes konfliktsituatsioonis - olgu siis tegemist abordi, raviks nõusoleku andmise või eutanaasiaga. Kuid ikkagai võib küsida, kas on olemas olukordi, kus üksikisiku soove peaks piirma mingitel muudel kalutlustel? Teoloog võib vastata: "Jah, on." Rooma katoliku kirik näiteks ei tunnista enesetappu, ravist keeldumist võib aga teatud tingimustel ju samuti enesetapuks pidada. On avaldatud arvamust, et vähemtõsisem ja -austavam suhtumine ellu tähendaks inimkonna põhiväärtuste kõrvaleheitmist. Siiski on

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

34

doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

· § 130 lg 2: kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis on tal alati õigus nõuda hüvitist ka mittevaralise kahju eest. Lg 2 alusel alati eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Kannatanu peab ainult tõendama vigastust, nt koerahammustus. 4  · § 134 lg 2: isiklike õiguste rikkumine, kohtupraktikas au teostamise kaasus. Au teostamise puhul on kannatanul suur tõendamiskoormis. · § 134 lg 3: erandjuhtudel on võimalik nõuda kahju hüvitamist surma saanu või raske kehavigastuse saanud isiku lähedastel. Mis on erandlikud asjaolud? Üldiselt on nähtud erandlikkust, aga mida see tähendab, sõltub riigiti päris palju. Erandlikuks peetakse kui lähedane näeb lähedase isiku surma pealt. · § 134 lg 4: mittevaralise kahju hüvitamise nõue on isikul, kelle asja on

Õigus

67

doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus

126

pdf

Lepinguvälised võlasuhted

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Üldine info ˆ max 2 seminaripuudumist mõjuval põhjjusel / vaja järele vastata (lahendada lisakaasus); esitada hiljemalt järgmiseks seminariks oma seminarirühma õppejõule (paberil või e-maili kaudu) ˆ NB! VI-s ja X-s seminar  KONTROLLTÖÖD! ˆ Kontrolltööd:  5 teoreetilist küsimust, vaja tuua näited (45 min / KT).  positiivsed hinded eksamile saamise eeldused. ˆ Eksam : kaasus. 1 ˆ eksami eeldused:  2x KT positiivne hinne  arvestus kõigist seminaridest ˆ eksam:  1x keeruline kaasus (võib sisaldada TsÜS-i, AÕS-i)  2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) ˆ materjalid:  Tampuu õpik  VÕS kommentaarid (Ÿ 127-140; Ÿ 1005-1067) ˆ Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS ˆ Kohtupraktika: vt eraldi loetelu !

Õigus

50

odt

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

Kehaline enesemääratlusõigus on osa isiku vabadusest, mis seisneb isiku õiguses ise otsustada oma keha puutumatuse üle. Õigus kehalisele puutumatusele hõlmab nii õigust olla kaitstud kehaliste rünnete, õigust teha ise vabatahtlikke otsuseid seksuaalsete kontaktide osas, õigust teha otsuseid meditsiinilise iseloomuga sekkumiste osas, aga ka õigust teha ise muid oma kehalist autonoomiat puudutavaid otsuseid. Oluline kehalist enesemääratlust puudutav küsimus on abordi lubatavus ning selle seos isiku õigusega eraelule, mis peaks vähemalt vastavalt liberaalsele käsitlusele hõlmama ka õigust ise oma raseduse võimaliku katkestamise üle otsustada. Abordi tegemise reguleerimine ning keelustamine on samuti seotud isiku kehalise enesemääratlusõiguse ning eraelu kaitsega, sh õigusega ise otsustada ja valida. Kehalise autonoomiaga vastandub konservatiivse käsitluse järgi vääramatu õigus elule

Andmekaitse

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus

Kommentaarid (0)