Stigma abordi kaasus

Kaasik, Agnes

Stigma abordi kaasus (0)

Sisekaitseakadeemia - Õigus - Asjaõigus

1 Hindamata

– Stigma , mis see on?

Erakliinik Tartus
Tegeleb günekoloogiaga

3 – Sissejuhatus kaasusesse 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestada Stigma erakliinikus raseduse. Abordi viis läbi kohtualune, kes kutsus kannatanu kahe nädala pärast järelkontrolli. Järelkontrolli tulnud kannatanu kaebas valude üle alakõhus, kuid kohtualune ei pidanud seda oluliseks. Valud jätkusid nind kannatanu pöördus uuesti kohtualuse poole, kes suunas ta sama kliiniku teise arsti vastuvõtule ultraheliuuringule. Ultraheli näitas raseduse edasikestmist. Raseduse jätkumisest ultraheliuuringut läbi viinud arst patsienti ei teavitanud, vaid palus kannatanul järgmine päev tagasi tulla, et viia läbi narkoosi all järelpuhastus. Ultraheliuuringu läbi viinud arst teavitas kohtualust ebaõnnestunud abordist ning palus tal abort uuesti läbi viia. Teistkordne abordikatse viidi läbi pea kaks kuud esimesest hiljem. Abordi tegemise päeval nägi kohtualune kannatanut alles operatsioonilaual ja narkoosi all. Kohtualine eeldas, et eelmisel päeval ultraheliuuringu läbi viinud ja patsienti operatsiooniks ette valmistanud arst on patsiendile viimase olukorda ning ettevõetavat protsetuuri selgitanud. Abordi käigus läbistas arst emaka seina ning vigastas eluohtlikult soolekinnistit, aga ei suutnud katkestada rasedust. Kriitilises seisundis patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse, kus sealsed arstid katkestasid raseduse, steriliseerisid patsiendi ning viisid läbi vajalikud ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks.
4 – Süüdistu

Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu . Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud .
Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud .
Ultraheliuuringu teinud arstile ei ole selles asjas ühtegi süüdistust esitatud.

– Maakohtu otsus Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et patsient oli avadanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks. Kuna ükski õigusakt ei reguleerinud siis ega reguleeri ka praegu patsiendi nõusoleku saamist olukorras, kus abort ebaõnnestus ja rasedus kestab edasi, siis asus kohus seisukohale, et ÜHE RASEDUSE KATKESTAMISEKS ON VAJALIK ÜKS RASEDA NÕUSOLEK.

Raseda õigused on kaitstud seeläbi, et tal on alati võimalus ümber otsustada. Kuigi antud kaasuses võttis arst patsiendilt selle võimaluse ära, rikkudes tema kui raviarsti kohustust selgitada patsiendile tema olukorda, oli maakohtu arvates tegemist ainult
ARSTIEETIKA RIKKUMISE JA MITTE KURITEOKOOSSEISU TUNNUSTELE VASTAVA KÄITUMISEGA. Aborti läbiviinud arstil oli alust arvata, et patsient on antud raseduse katkestamiseks oma nõusoleku andnud. Seega ei olnud tegemist otsese tahtlusega ja arst ei pannud antud tegu toime ebaseadusliku abordina.

6 – Ringkonnakohtu otsus

Ka ringkonnakogus leidis, et kuni patsient ei ole oma kord juba antud nõusolekut tagasi võtnud, ei saa rääkida operatsioonist patsiendi tahte vastaselt.
See, kas patseindile üldse võimalus oma nõusoleku tagasivõtmiseks antakse, on ARSTIEETIKA küsimus, mitte aga otsese tahtlusega toime pandud kuritegu.

7 – Riigikohtu otsus Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtu teisele koosseisule. Riigikohus märkis, et ei saa rääkida patseindi tahtest või nõusolekust raseduse katkestamiseks, kui patsienti pole eelnevalt teavitatudki raseduse katkemisest. Patsiendi nõusoleku küsimise kohustus tuleneb ENSV tervishoiuseadusest §-st 52. Riigikohus leidis: ´´Ühe ravivõtte (operatsiooni) ebaõnnestumise korral tuleb patsienti kõigepealt sellest teavitada ning seejärel küsida patsiendi nõusolekut uueks ravivõtteks ( operatsioonis ).´´ Seetõttu nõustus Riigikohus kassatsiooniprotestis ja kaebuses väljendatud seosukohaga, et kui raviarst teostab abordi olukorras, kus ta pole patsienti teavitanud või kus ta pole patsiendi soovi raseduse katkestamisesks küsinud või välja selgitanud, andmata rasedale võimalust oma tahet väljendada, tuleb käsitleda raseduse katkestamisena raseda tahte vastaselt.´´ Madalamate astmete kohtute seisukohta, et kuriteo toimepanemist eeldab otsene tahtlus, pidas Riigikohus ekslikuks.
8 – Patsiendi nõusolek

Kui patsienti teavitatakse operatsioonist samal päeval siis on ta ajalise surve all ning selleslt tulenevalt on tema nõusolek kehtetu
Ideaalis tuleks püüelda selle poole, et patsiendi nõustamine ja nõusoleku saamine toimub enne operatsiooni aja kindlaks määramist.
Eeltoodust tuleneb, et siinses kaasuses aborti läbiviinud arst ei oleks saanud enam õigeaegselt patsienti nõustada , s.t patsiendi nõusoleks oleks olnud igal juhul kehtetu ja abort naise tahte vastane, s.t kuritegu.

9 – Operatsioonile suunava arsti vastutus

Antud olukorras oleks olnud kohustatud operatsioonile suunav arst viima läbi raviarsti kohustuste hulka kuuluva nõustamise.
Arst, kes alustab nõustamist (määras ise kindlaks ravi ja selle läbiviimise aja ja koha), vastustab selle täielikkuse ja vastavuse eest muudele nõuetele, s.t patsiendi nõusoleku kehtivuse eest

10 – Raviarst kohustus

Raviarsti kohustuseks, kes ei saa enam patsienti õigeaegselt või muul põhjusel nõuetekohaselt teavitada, on veenduda selles, kas patsiendi nõustamine on eelnevalt läbi viidud ning patsiendi kehtiv nõusoleks raviks on olemas.

Raviarst ei täida oma kohustust veenduda patsiendi nõusoleku olemasolus ja rikub seeläbi patsiendi õigushüvesid. Ravile suunava arsti poolt sellise olukorra loomine teeb ta vahendatult vastutavaks patsiendi õigushüvede rikkumise eest.
11 - Õiguspärane käitumine

Patsiendi nõuetekohane teavitamine ravile suunava arsti poolt ei väista raviarsti kohustust veenduda patsiendi kehtiva nõusoleku olemasolus.
Ainult siis, kui raviarst kontrollis kehtiva nõusoleku olemasolu ja jõuis selle tulemusena ekslikule veendumusele, mida tal ei olnud võimalik vältida, ei pea raviarst vastutama ravivõtte kahjulike tagajärgede eest.

12 – Saksa lahendus
Igasugune sekkumine patsiendi kehasse Saksamaal kehtiva õiguskorraga ainult siis ühildatav, kui see toimub patsiendi nõusolekul. Omavolilist ravi nähakse üle saja aasta vankumatuna püsinud kohtupraktikas kehavigastuse tekitamisena, kuna kehavigastuse puhul on kahjustatud õigushüveks inimese kehaline puutumatus
13 – Arst ei tohi...
Ühtegi patsienti tema tahte vastaselt vene ruletti mängima sundida ehk ravi edukusega tervikuna ei saa arst ennast õigustada, sest seda ei saa arst patsiendile tagada. Ravi edukus võib küll olla tõenoline, kuid siiski juhuslik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Agnes Kaasik Õppematerjali autor

Kaasuse materjal patsiendi patsient rasedus patsienti raviarst patsiendi nõusolek abordi abort süüdistu patsiendi nõusoleku

Sarnased õppematerjalid

ppt

Stigma abordi kaasus

STIGMA ABORDI KAASUS Agnes Kaasik PtS121 2013 Stigma, mis see on? · Erakliinik Tartus · Tegeleb günekoloogiaga Sissejuhatus kaasusesse · 1996. aasta aprillis soovis kannatanu katkestda Stigm erakliinikus raseduse · Järelkontroll valud alakõhus · Valud jätkusid ultraheliuuring · Rasedus kestis edasi · Järelpuhastus (uus abort) · Abordi käigus vigastati eluohtlikult soolekinnistit, rasedust katkestada ei suudetud · Patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse Süüdistus · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistu ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Maakohtu otsus · Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks Kohus leidis: · Patsient oli avaldanud ühe korra tahet raseduse

Süüteokoosseisud

rtf

Eutanaasia

toimuva üle. Arst, kes annab ravimi, et kannatava patsiendi elu lõpetada, määrab patsiendi surma, aja ja mooduse. Ravimi toime muudab surma füüsilist põhjust ja sellel on oluline tähtsus. Hoopis teine on olukord siis, kui surmal lastakse saabuda mõnel muul (näiteks haiguse) toimel (1., lk 143). Üksikisiku enesemääramise õigus on nüüdseks saanud määravaks teguriks mis rahes konfliktsituatsioonis - olgu siis tegemist abordi, raviks nõusoleku andmise või eutanaasiaga. Kuid ikkagai võib küsida, kas on olemas olukordi, kus üksikisiku soove peaks piirma mingitel muudel kalutlustel? Teoloog võib vastata: "Jah, on." Rooma katoliku kirik näiteks ei tunnista enesetappu, ravist keeldumist võib aga teatud tingimustel ju samuti enesetapuks pidada. On avaldatud arvamust, et vähemtõsisem ja -austavam suhtumine ellu tähendaks inimkonna põhiväärtuste kõrvaleheitmist. Siiski on

Meditsiin

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

doc

Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II

· § 130 lg 2: kui isikule on tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus, siis on tal alati õigus nõuda hüvitist ka mittevaralise kahju eest. Lg 2 alusel alati eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist. Kannatanu peab ainult tõendama vigastust, nt koerahammustus. 4 · § 134 lg 2: isiklike õiguste rikkumine, kohtupraktikas au teostamise kaasus. Au teostamise puhul on kannatanul suur tõendamiskoormis. · § 134 lg 3: erandjuhtudel on võimalik nõuda kahju hüvitamist surma saanu või raske kehavigastuse saanud isiku lähedastel. Mis on erandlikud asjaolud? Üldiselt on nähtud erandlikkust, aga mida see tähendab, sõltub riigiti päris palju. Erandlikuks peetakse kui lähedane näeb lähedase isiku surma pealt. · § 134 lg 4: mittevaralise kahju hüvitamise nõue on isikul, kelle asja on

Õigus

doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus

126

pdf

Lepinguvälised võlasuhted

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 62 Üldine info max 2 seminaripuudumist mõjuval põhjjusel / vaja järele vastata (lahendada lisakaasus); esitada hiljemalt järgmiseks seminariks oma seminarirühma õppejõule (paberil või e-maili kaudu) NB! VI-s ja X-s seminar KONTROLLTÖÖD! Kontrolltööd: 5 teoreetilist küsimust, vaja tuua näited (45 min / KT). positiivsed hinded eksamile saamise eeldused. Eksam : kaasus. 1 eksami eeldused: 2x KT positiivne hinne arvestus kõigist seminaridest eksam: 1x keeruline kaasus (võib sisaldada TsÜS-i, AÕS-i) 2h 45 min (enamasti ajahätta pole jäädud) materjalid: Tampuu õpik VÕS kommentaarid ( 127-140; 1005-1067) Normatiivmaterjal: VÕS, TsÜS, AÕS Kohtupraktika: vt eraldi loetelu !

Õigus

odt

ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE

Kehaline enesemääratlusõigus on osa isiku vabadusest, mis seisneb isiku õiguses ise otsustada oma keha puutumatuse üle. Õigus kehalisele puutumatusele hõlmab nii õigust olla kaitstud kehaliste rünnete, õigust teha ise vabatahtlikke otsuseid seksuaalsete kontaktide osas, õigust teha otsuseid meditsiinilise iseloomuga sekkumiste osas, aga ka õigust teha ise muid oma kehalist autonoomiat puudutavaid otsuseid. Oluline kehalist enesemääratlust puudutav küsimus on abordi lubatavus ning selle seos isiku õigusega eraelule, mis peaks vähemalt vastavalt liberaalsele käsitlusele hõlmama ka õigust ise oma raseduse võimaliku katkestamise üle otsustada. Abordi tegemise reguleerimine ning keelustamine on samuti seotud isiku kehalise enesemääratlusõiguse ning eraelu kaitsega, sh õigusega ise otsustada ja valida. Kehalise autonoomiaga vastandub konservatiivse käsitluse järgi vääramatu õigus elule

Andmekaitse

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk