Eetilise konflikti analüüs (6)

Eetiline konflikt

Juhtumi kirjeldus:

President Toomas Hendrik Ilves allkirjastas 13.03.09 otsuse, millega võetakse riiklikud teenetemärgid riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja koos natsisümboolikaga teenetemärki kandnud Risto Teinonenilt.
 Ilves kirjutas alla otsustele võtta ära Valgetähe IV klassi teenetemärk (Valgetähe teenetemärk antakse riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele, samuti majanduse, hariduse, teaduse, kultuuri või spordi alal osutatud või muude üldkasulike teenete ning saavutuste tunnustamiseks.)Herman Simmilt, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus riigireetmises.
Samuti otsustas riigipea võtta ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi (Maarjamaa Risti teenetemärk antakse välismaalastele kõrgeima teenetemärgina Eesti riigile osutatud teenete tunnustamiseks.)Risto Mikael Teinonenilt, kes kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga.
Teenetemärkide seaduse(mis jõustus 01.03.08) järgi võib president otsustada isikult teenetemärgi ära võtta, kui on jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises või saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud , millest teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud või isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.

Olulised faktid:

• 13.03.2009 allkirjastas President Toomas Hendrik Ilves otsuse, millega võetakse ära riiklikud teenetemärgid Herman Simmilt ja Risto Mikael Teinonenilt.
  
• Herman Simmi mõisteti süüdi riigireetmises 25.02.2009.
  
• Risto Mikael Teinonen kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga 2007. aastal.
  
• Seadus, mille kohaselt on Presidendil õigus ära võtta teenetemärk, jõustus 01.03.2008.
  

Huvilised:

• Eesti ühiskond
  
• Herman Simm
  
• Risto Mikael Teinonen
  
• Teised teenetemärgi omanikud
  
• Eesti Vabariik
  

Eetilised probleemid:

• Kas on eetiline ära võtta antud teenetemärki?
  
• Teenetemärgiga tunnustatud isiku ebaeetiline käitumine riigi suhtes.
  

Juriidiline analüüs:

Herman Simmi suhtes on Presidendi otsus nii eetiline kui ka seaduslik. Kuna vastav seadus oli süüdi mõistmise ajaks jõustunud. Ning Herman Simm mõisteti kohtulikult süüdi riigireetmises, mis on üks suurimaid kuritegusid riigi vastu.
Risto Mikael Teinoneni suhtes on otsus eetiline kuid ebaseaduslik. Teinoneni käitumine oli ebaeetilne kui ta kandis Eesti Vabariigi teenetemärki koos Eestit okupeerinud riigi sümboolikaga. Presidendi otsus on seega eetiline, kuid siiski ebaseaduslik kuna juhtum leidis aset 2007. aastal aga seadus, millega on Presidendil õigus teenetemärk ära võtta jõustus 2008. aastal. Ja seaduseid ei saa rakendada tagantjärgi.

Formaalne analüüs:

Juhtum on vastuolus Kuldse Reegliga. Kuna Riik tunnustas isikuid teenetemärgiga ja need samad isikud käitusid hiljem ebaeetiliselt Riigi suhtes.
Kasu ei saa kumbki pool. Riik peab oma tunnustuse tagasi võtma ja isikud vastutavad oma käitumise tagajärede eest.

Tuntumad mitte formaalsed testid :

• Ema-test on väga subjektiivne: tulemus oleneb sellest, kuidas meie lähedane kaalutleb ja millised on tema eetilised tõekspidamised.
  
• TV-test: antud juhtumi otsus tuleb niikuinii avalikustada kuna üheks osapooleks on Riik.
  
• Lõhna-test: teenetemärgi ära võtmine ei lõhna just eriti “hästi” aga isikute ebaeetiline käitumine Riigi suhtes lausa “lehkab”.
  
• Teise-nahas-olemise-test: kui ennast seada Simmi või Teinoneni asemele, siis ei oleks Riigi otsusega rahul. Samas Riigi vaatenurgast on otsus ainuõige.
  

Sobivad eetilised printsiibid:

Vastavalt utilitaarsele printsiibile tuleks valida selline tegevus, mis põhjustaks võimalikult väikse kahju võimalikult vähestele inimestele või annaks võimalikult suurt kasu võimalikult paljudele . Demokraatliku riigina on see ainuõige otsus, vastasel juhul jääb mulje, et Riiki ei peagi austama. Igaüks vastutab oma tegevuse eest ise.
Deontoloogilise õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on rikutud Riigi õigust informatsioonile ja õigust saladusele. Simm oleks pidanud talle usaldatud Riigi saladusi hoidma mitte neid edastama vaenlastele. Samuti näitas Teinonen toetust meid kunagi okupeerinud riigile ning rikkus sellega Riigi usaldust.
Vastavalt Kanti Kategoorilisele imperatiivile on selline teguviis absoluutselt lubamatu ning Riiki tuleb austada, eriti veel siis kui Riik on tunnustanud sind.

Eetiline valik:

President riigi esindajana tegi ainuõige otsuse Riigi väärikuse säilitamiseks. Kui Riik on sind tunnustanud siis vastutasuk võiks säilida austus tema vastu. Eetiline oleks võtta vastutus oma tegude eest ja teenetemärk tagastada Riigile.
3