Tõde ja õigus V osa (50)

Tõde ja Õigus V
I Indrek tuleb vargamäele
Ta leiab eest muutund vargamäe pole enam pedajaid vaid nende asemel on kivihunnik, pole enam pihlakat mis sai jussi kuuse asemele istutatud, saunast leiab ta isa kes on vanaks jäänud ja nad träägivad kuidas läinud on ja kas ajalehes olnud artikkel vastab tõele et Indrek on mõrtsukas selle peale läheb jutt lahti jumala teemal kas Jeesus oli jumala poeg või ta ainult pidas ennast selleks. Indrek ütleb isale et ta jääb vargameäle, mis teeb ise korraks rõõmsaks , kuid siis ütleb isa et vargamäe on nagu sunnitööpaik ja Inderk nõusutb sellega etsunnitöö on hea kui ennast vabana tunned ja linn ajabgi kõhu lahti kõigil. Suss on saanud varvamäe peremeheks.
II
Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetult enne ära lapib. Inderk näeb igal pool muutusi mändide asemel on kased ja kuuskede asemel männid ja tunub nagu oleks kõi illusioon . Ta üritab saada kuiva jalaga aga astub kõigepealt ühe jalaga vette, selleks et teist jalga säästa käib ta mättalt mättale ja järgu asutb ka teise jala sügavamalt mutta kui eelmise ja saab aru et ta on jõudnud vana kraavini mis oli vargamäe eluallikas olnud. Ta liigub umbropsu edasi kuni jõuiab männin mis talle tutav on. Sel oli ta väiksena kiikumas käinud, üritab samale oksale ronida aga ei suuda ja hakkab seda oksa teise kaikaka peksma kuid vana kuivad puu on tugevam kui idrek. Edasi minnes liab ta metsasalu kus vanast oli metsised kitsed ja põdrad aga praegu või näha ainutl metsiseid. Hiljem näeb ta jalgratturid kui ta hindipalu maale jõuab ja küsib et kas siin põtru ka on mille peale too poiss vastab et ei ole üthki kui laseb maha , kuna muidu teevad seda salakütid. Metsas nägi ta ka veel okastraati ja talle meenud köstri sõnad kes ütles et puult puule viiv okastraad on ilus luule...
III
Inderk läheb koju ja küsib kus saunamadise labidad on , leiab need ja mõistab et need on ära pehkinud ja nedega pole midagi teha. Indek on võtnud nõuks kaevata vanad kraavid uuesti ja isa läheb perre labidaid küsima ja saab seal ka need sassi käest kes oli ennemalt kiriku puusärgitegija . Indrek rassib peäv otsa ja öösel hakkab selg valutama ja peod veritsevad. Järgmisel hommikul on raske tõusa , kui ta kraavi juude jõuab leiab et keegi on seal käinud ja nendese mättaid sisse viskanud , mille indrek eile ol ivälja loopinud päev otsa rassib jälle tööd teha ja õhtul räägib selelst isale et kraave oli vaatams käidud selle peale Ütleb ise et see oli Eedi kes on lolliks jäänud kuna püssiga metsas paugutades oli püss korraga lõhki löönud ja Eedi viidi linna kus ta oli kaua aega ja epale seda on ta loll mis loll. Inreku valud aga suurenevad ta ei saa kolm peäva voodist välja . Lõpuks kui saab hakkab jälle kaevama kuna ol isanaud perest uue mättalabida , põõsas luurab eedi ja indrek räägib temaga , poiss õütleb et talle meeldib luurata ja ta isale ka ja tuleb jutuks vanaisa kargut, et eedi vahest võtab need et ta oleks nagu vanaisa moodi sama julge.
IV
Tuleb juttu sassist, kelle on üks jalg lühem kui teine ja teda arvatakse alle kasekmise meheks kuigi ta oma naisest maretis on pikem . Ta on ka eespere peremeheks, ag aerinevalt andresest loeb tema kõike rahas , tema ei tee tööd selleks et vargamäel kõik ilus oleks vaid selleks et kasusaada. Lõpuks tekib sassigi huvit Indreku tegemiste vastu ja ta läheb soosse ja mõtelb et päris hea töö et kui juba need kraavid jõkke ulatuks jookseksid pooleliolevatest kraavidest veed ära. Inderk teeb talle ettepaneku hakata jõge süvendama ja puhastama kuna siis saaksid kindlasti maad kuivaks . sassi saab ta esialgu nõusse et too ümberkaudsetele meestele selelst ideest räägib kui endal jääb sisse närima kahtlus kas ta ikka päriselt tahav seda jõu süvendamist ni räägibki ta sellest oma naisele maretile , kes ütles et indeks teeb seda kuna lapsepõlvest saati on onlnud see ni itema ku itema isa unistus et vargamäe soost saaksid viljakandvad põllud.
V
Kui sass tuli indrekuga rääkima jättid viimane oma töö katki ja jäi labidale nõjatuma, tundes seda kuidas külmavärin üle ihu käis. Peale sassi lahkumist hakkas indrek nagu hull kaevama kuna lihased olid krampis ja tahtis saada ennast uuuesti töökorda ja higiseks lõpuks see õnnestusgi . Koju jooksis ta kiiresti ja vahetas kohe vanad riied kuivade vastu ja läks magama et mitte haigeks jääda , ta pääses küll kõrgest palavikust aga voodisse jäi mitmeks päevaks. Kui ta lõpuks jälle tervemaks sai läks ta vaatama ümbrust kuhu oli maha sadanud lumi ja kõik tunudus sama võüõras kui kui siis kui ta vargamäele saabus. Tema juurde tuleb Tiina kelle saabumise üle Inderk kuigi rõõmus pole ja võtab inderku jaoks kaasa sokolaadi ja valetab et see oli lastele mõeldud , peale selle valetas tiina ka vanatädile et ta ema juurde läheb. Kui nad lõpuks sauna juurde tagasi jõuavad nutab tiina vaikselt ja valetab järjekordselt isale et indreku lapsed saatsid vanaisale ja indrekule sokolaadi . Isa võtabki natuke seda sokolaadi ja inderks sööb ka sõna lausumata ja minnakse magama . Hommikul ärka tiina õnnelikuna ja annab ülejäänud sokolaadi Andresele et too Maiasmokale Ellile selle annaks.
VI
Lõpuks taastus Indreku jõud ja ta hakkas kraave kaevama. Kuigi maa oli veel pehme oli selle paks lumi aga indrek sellest ei hoolinud , tähtis oli ka öösel kaevata muidu ei saa hommiku lenam maasta jagu. Isa ütles et mart oli küll kõvam mees aga temagi suur t ülme mihklipäeva ei kaevanud . Kui indrek oli visa ta kaevas nii mardi kui kadri ajal isegi nääride ajal. Kuni lõpuks uues aasta ajal kõik sulama hakkas ja üle ujutas. Tuli järsku külm miis muutus kõik liuväljaks. Nii võttisgi indrek vanad uisud mis olid tvalised puuklotsid mille all raudtera- terva kui habeme nuga ja lasin neile isal panna mingid pehmemad kinnitused et jalgu ei sooniks .Ta läkski mullaga(koeraga) allavoolu üle väljadekuni lõpuks jõudis kohani kus jõgi muutus juba tasasemaks ja igalpool olid mättad. Siin arvaski et tuleb hakata süvendamise ja õgvendamisega peale. Lõpuks hakkas ta vastutuult tagasi koju minema vahepeal tõusis ka tuul ja pea võimatu oli läbi lumesaju näha. Lõpuks siiski jõudsid nad koeraga sauna tagasi. Ta meiosterdas omale ka suusad milelga oli kerge läbi lume ja hangede sõita . Ta käis sõitmas mööda põlde ja juhtus vahest taludesse et juua küsida ja tulid jutuks jõu süvendamine kuid keegi nagu ei olnud eriti selle poolt kui kegi peale nende veel kasu saab vaid kõik olid valmis avasüli võtma vastu raha ku itasuta jagati. Peale selle käis ikka veel rebimine talude vahel teisipere pearu lasi oma poistel vastu andrese sauna lasta, kui andres seal sees elas hoolimata andrese keelamistest ülbitsesid poisid.
VII
Lõpuks tuligi kokku nõupidamine vargamäele, kuhu olid kogunendu mehi igalt poolt ümberkaudu ja välismaalt, kellel olid maad vargamäe jõue ääres. Pakuit ka andrese tehtud õlut millest igaüks natuke sai. Kui Koosolek algas valiti esimeheks Kassiaru peremees kes hakkas ajama hoomis et peaks hakkma Muulu raba kuivendama kuna seal olit tal omad kasud sees , kuid sellele suutis siiski indrek vastu hakata ja hakkas rääkima et kui Muulu raba ära kuivendada siis vargamäe jõgi läheb veel rohkem umbe ja ujutab ümberkaudsed heinamad täielikutl üle ja muudab soodeks. Mille peale enam enamus Kassiaru poolt ei olnud enam, kuigi kassiaru üritas väita et riigilt on raha lihtsam saada Raba kuivendamiseks. Kuid Inderk pani vastu et see ettevõtmine ei ole selline kus igaüks midagi natuke omaette teeb vaid kõi kteevad seda ühise eesmärgi nimel mitte raha vaid oma heaolu ja isamaa armastuse nimel. Lõpuks tekkis jälle vaidlus kes enne alla kirjutab kas indrek või kassiaru ja lõpuks otsustati et Sassi kirjtuab hoompistükkis . Otsustati selle kasuks et palverkiti kirjutatakse nii vargamäe jõu süvendamiskes ja lisati veel ka see muulu raba.
VIII
Oru pearule ei anna rahu et kõik see suur koosviibimine oli toimunud mäel ,kus peremeheks on mngi lombakas ja heidab seda ette oma poljale karlale. Mille peale viimane vastab et sass ei oleks ise selle peale tulnud vaid kõige taga on indrek. Jutt läheb edasi sellele et orule oleks vaja peremees aga sellest eedist pole suuremat asja kuna ta peast loll on. Nii ütlebgi et karla peaks oma naist petma ja saama omale korraliku järeltulija kellele saaks peaaeru pärandada oma talu ja varanduse . Ja kala pannakse valiku ette kas petta oma naist või siis peaaeu ja kogu oru. Kuna pearu on alati andresega võistelnud ja oru peab peale jääma, kuna nii on loodud ja ei kavatse vaadata kuidas mäel hakkab järjest paremini minema. Pearu annab kalrale aega kevadeni otsida oma niane kelelga saada poeg või ta muudab oma testamendi ümber.
IX
Päevad oli päiksepaistelised ja räästastesse ilmusid jääpurikad mis köitsid inderku tähelepanu, kuna need asjad kasvasid päikese abil inimeste ehitatud majadew külge ja lõpesid otsa sama kiirsti kui olid tekkinud. Sass hakkas tegema puid uute majade jaoks, ,mille juures lõi kaaa ka andres kellee ei andnud küll rahu et osad põletatakse, kuna jumala ilma pole mõtet kütta, vaid inimesed peaks need asju panema. Sass vastupidiselt oli arvamusle et metsa veel vargamäel on. Õhtul koju minnes kurtis andres et ta ei saa enam piipu tõmmata kuna hakkab luksuma ja ta näeb kuidas need samad puud mis tema silme all on sirgunud maha võetakse, kuid erinevalt nendest puudest andres veel elab . Ainuke asi mis teda siin elus veel rõmsana hoiab on mõte sellest et vargamäele saavad korralikud kraavid. Edasi tuleb pikk arutlus jumala teemal kas jumal on üldse olemas ja selles et andres kunagi oma õiguse tagaajamise käigus oli jumala sootuks vargamäelt ära ajanud. Jumal saadab inimrese jurde ingili ku ita soovib et inimene sureb oli andrese mõte ja inimesed on jumala tööristad.
X
Saabus kevad ümberringi hakkas kõik sulama. Ühel hommikul tuli Fvanaisa andrese juurde Elli, kes teatas et õunapüüd on õide puhkenud, kuna andres oli soovinud et talle teatatakse sellest,. Nii läksidgi indrek elli ja andres õunapuid vaatama, kuid selle asemel, et õisi vaadata hakaks andres seal kroistama, mille peale maret ültes etnii on igal aastal, kuid siis juhtus muutus andres vaatas puu otsa ja palus indrekul tuua puu otsast oks õitega, kuid elli oli kiirem ja sai kohe selle oksa kätte . Nii läkski vana andres koju ja pani sell otksa oma koju suitsuse seina prakku. Maretile eia andnud isa käitumine rahu ja ütles indrekule et see ei ole kuigi tavaline ja, et inimesed pidid enne surma muutuma selliseks . Järgmisel päeval hakkas andres aga kuuski ja mände soost tooma ja ümber istutama, mis oli aga jussile vastumeelt, kuna ta oli tajhnud sinna maa peale varsti põllu teha , kuid maret ütles et las andre teeb et tal pole ilmselt kuigi kaua enam elada, kui ta sellised asju tegema hakkab. Andrese põhimõte oli aga hoompis selles et ta jätab maha endast jälje vargamäele nede puude näol.
XI
Kui juba maa pehme oli hakkas indrek kraavis kaevamas käima , kordus sama mis sügiselgi et selg jäi kangeks ja käed rakksu kuid seekord möödus asi lihtsamalt. Ühel päeval aga tuli kraavile Tiina kes oli tulnud linmnast vanaproua juurest ära kuna viimane olevat tahtnud temast lahti saada ja vingus ta töö kallal. Tiina soovis jääda maale mangus pikalt kuni Andres lõpuks nõusse jäi, kuid oma sauna ta tiinat võtta ei tahnud kuna tal polnud vaja ei teenijat ega ka naist vaid tiina pakkus et ta läheb Indreku õe mareti juurde, millega indrek kuidagi nõus oli. Õhtul koju minnes oli soe söök laual ja tua oli kudagi seist moodi. Mindi magama ja tiina ronis üles vommile (ahju peale)
XII
Hommikul vara ärkas tiina ja läks kaevju juurde ja üritas vett saada kui kukutas kogemata ämbri kaevju ja indrek pidi selle sealt konksuga siis välja võtma. Kui tiina küsis et mida süüa teha siis indrek vastas, et kartuleid koortega ja kui tiina viitase singile mis ta eile oli teinud ütles indrek ei siin tuleb kokku hoida ja süüa vastavalt oma tööle. Heeringat ja leiba ja kartulit . Vahepeal käis Ellis indrekule süüa viimas, kui too kraavi kaevama läks. Koju jõudes rääkis elli et too naine on seal see kes sügiselgi ja maretil tekkisid naiselikud kahtlused, kuid natukese aja pärast tuli sinna tiina ja seletas kõi kära kuidas asjad on ja et talle ikka meeldib maal ja et ta tahab tallu tööle tulle neile. Maretile meeldis Ellis otsekohesus ja asus, ühesõnaga ol ipehmeks räägitud samuti ka elli tuli vaid vaadata mis Sass kogu asjast arvab . Sasski saadi nõusse. Algu loli mari kui laps koguaeg rõõmus ja tegi kõiki asju kuid ajapikku hakkas asi muutma ja mari muutus järjest kdusemaks koos temaga ja oskar , kles muidu oli ika elligo koos käind ratastega sõitmas kuid nüüd ei tahnud enam kusagile minna. Seda pani tähele ka Maret kes Saassi tähelepanu selle juhtis ja ütles et tiina ja Oskari vahel on midagi ja tekkis arutelu et Sass võibolla läheks tagasi kirjuku juurde kuid mis siis Ellist saaks. Tekkis ka rutelu pruunide silmade üle kuna tiinal need olid arvatakse et pruunide silmadega inimesed on salakavalad, alati kui tiinat vaadata tundus ta nuker aga kui kõnetasid naeris ta alati.
XIII
Varsti hakkas muutma kõi kvastupidiseks kui vanemad olid loiuks muutund hakkasid kõik lapsed rõõmsaks muutma ja laulma , seda kuulis isegi oru eedi ja karla soovitas tal korralikumad riided selga panna ja kaasa laulda ( kuigi seda keegi väga tähele ei pannud peale tiina kes täpselt aru ei saanud kes selle mörgamise taga oli). Suveks võeti ka sulane Ott kes oli tubli töömes ja soovis sõita oskari rattaga milda ta ka sai peale pikka mangumis .Ott rõgutas et alati on tähtis sport isegi naiste juures linnanaised armastavad soprtlasi. Nedne vahe ltekib tuli kuna Ott lubabv Tiina omale saada kui oskar talle ratat ei anna ja nii läheki Ott hakkab tiinat käperdama ja oskar muutub väga armukladedaks ja läheb kallale. Mõlemal on näod verised ja riided katki. Kui sass välja tuleb hakkab elli otti kaitsma ja ütleb et Oskar ise algatas. Siis pannakse Elli tuppa magama ja Tiina läheb ka järgi. Sass ja Maret mõtlevad mida teha kas saata tiina ja ott minema aga kindlale järeldusele ie jua peale selle et kõiges oli süüd indrek kuna tänu temale ei tiina siia sattunud.
XIV
Mäel jäid huiked järjest vaiksemaks anult Elli üksinda laulis veel ja Ott viskas selle üle nalja et sport hakkab siingi võimust võtma kuna laulu saab masinasti lasta aga sporti mitte. Ott käis vabal ajal koguaeg väljas ja kutsus elligi kasa kuid ema ja isa ei lubanud seda ja ellil tuli plaan leppida oma venna ja tiinaga ära et saada nende abil majast emmale, Kuid oskar ol iselle vastu ja ei olnud nõus vanematele valetama et elli koso nendega on kuigi tegelikkuses oli hoopis koos Otiga. Tiina hakkas ennast halvasti tundma ja kui ta Indrekule sauna süüa viis rääkis et tema headuse pärast on kõik tülis ott ja oskar ei saa läbi ja elli ajab nagu pöörane otti taga , kuid indrek ei osanud midagi selle peale kosta ja Tiina läks sama targalt tagasi koju. Kui tiina ühel päeval sõnnikut laotas tul itema juurde huigates Eedi ja suurustas kuidas ta oma õest Helenest ja Juulist üle on . Kuid tiina ütles et nii ei ole viisakas ja üldse õpetas kuidas on ja ei ole viisakas . Päev- päevalt käis eedi tiina juures jutustama kui too aga sattus üksi jääma tunnistas kõik oma vembud ülesse ja näitas oma arme . Ta rääkis et ta teeb krutskeid ja nüüdsest peale vaid poistele kuna tema õe Juuli juures käib Ott kellele meeldib Eedil vempe visata . Selle lause peale aga langes Tiina südamelt kivi, kuna kuigi elli kodus nutab et ei saa otiga koos olla käib too hoopis oru naisi moosimas.
XV
Tiina juhtus endiselt kokku eediga. Kuid tekkis konflikt elli ja tiina vahel kuna Mulla(koer) kes enne koguaeg ellile truu oli jooksis nüüd vaid tiina sabas isegi karjas ei käinud Hakka Heino(karjapoiss) hädaldama, kuid jutt jõudis sellele et eh Mulla on Tiina jures selle pärast et too kardab eedit ja koer on talle kaitseks kuid tiina vastas et ei tema karda eeedit. Kuid hiljem endamise järele mõeldes ta nõustusselelga e ta kardab eedit. Elli võtab julguse kokku ja ütleb mida ta otsit arvab mille peale ott vastab samaga ja ütleb et oleks õnnelik mees ja keerutaks ellit süles. Ott aga käib endiselt orul ja õlleklaasi taga karlaga räägib sellest kuidas võiks ta lüüa mäe üle ja oti omale saada ja ott võik võtta tema tütre ja elli lootusi petta jne. Ühel õhtul aga tahab tiina hoiatada ellit oti eest et too ainult mängib temaga , kuid relli usub pimeslimi et ott ei teeks seda ja läheb tiinaga tülli. Tiinal meenuvad inderku sõnad et heategu sünnitab vaid kurja.Kui aga Elli järgmisel päeval küsib oti käest ise mis toimub ja kus ta käib siis ott ei aja tagasi et ta käib orul ja isegi öösel aga ta võib selle kohe lõpetada kui elli tahab.
XVI
Elli saab aru et teda on petetud ja pärib otilt aru kas kõik mehed on sellised mitmeniasepidajad ja ott vastab et küllap vist . Kuid ellie on ikka vihane tiina peale kuna kui ta poleks vahele seganud oleks kogu lugu lahenendud ellile soodsalt ja ta poleks pidanud alla jääma. Tekkib järjekrodne kokkupõrge kui tiina seob oma aknatrippe ni iet sealt saaks keegi sisse tulla ja elli nähvab et sa seod neid aknaid eedi jaoks et ta sisse saaks we... Kuid tiina vastab et ei eedi saa siia kuna mulla on akna all valvamas tiinat. Mile peale elli vihaseks saab ja ütleb et tiina võiks ta hoompis kaissu võtta . Siis räägib tiina kuidas ta oli linnas väiksena külmal talvel koos koeraga maganud ja korraks soendab see elli südant – kui ta kujutab ete kuidas tiina kaisus seal koera asemel ott on muutb ta süda kõvaks ja läheb ära magama. Ööesel näeb unes et ta magab koeraga ja tal on tohutult palav. Hommikul ärkates aga leiab ema ta alasti, mis ei ole kuigi sünnis nii vanale tüdrukule. Õtule läheb ott jälle oru aita, kus kothub tüdrukutega , kes nutavad ja aita tuleb ema ja otil ei õnnesti minema joosta räägivad seal pikalt, ott kelgib et ta saab elli nii kaugele et too tagakambi aknast tema pärast välja ronib. ja laialt et mis edasi saab, et Juulist hakatakse küla peal nii taga rääkimajne. Kuid lõpuks kutsub ema teise õe ära ja jätavad noored aita...
XVII
Kui ott lõpusk juuli kätte sai käis tal peast läbi kosjamõte kuid järmisel silmapilgul oli see juba paha mõte kuna siis ta nagu oleks kellegi omand, ott läkski seda kihlavedu proovima kas elli tuleb tema kutsel aknast välja või mitte. Kuid elli sai ta nõusse , tekksid probleemid et ks kriuksus kuid see saadi päev peävalt koomale lükata nii et ema ei kuulnud kui elli aknast välja läheb määriti ka akna hinged ära. Kui aga elli väljaläks ärkas tiina üles ja ütles perenaisele et elli on väljas. Millepeale maret püsti tõusis ja kutsus kohe elli tagasi tuppa ja päris aru kuid ühest tõde ta sealt ei saanud. Ott läks oma kihlaveost allajäänuna orusse ja rääkis juuliga et ta ei suutnud siiski seda kihlavedu võita. Aga juuli ema läks isale rääkima et ott käib juuli juures kja ol iisegi nõus juuli ära võtma kuid Karla ei tahnud sellest midagi kuudla , et hulkur nende majja kuid naine ütles et seal oru tagaotsas pidi mingi maa olama kuhu karla oli lubanud maja ehitada,kui selle peale ütles kalra et see pole tema oma ja ta jääb kõigest ilma kuna pearu lubas testamendi ümber kijurada, kui eedist ei saa peremees t ja annab talu Joosepile.
XVIII ja XIX
Maret pidas plaani kuidas Tiinaga rääkida, kuid lollikindel plaan kukkus läbi kuna tiina otsustas ringiga koju minaa läbi soo, et näha seal indreku ja seda kui kaugel kraavide kaevamine on. Äkki ilmus põõsast välja eedi kes soovis tiinaga rammu katsud, kuid tiina ei olnud nõus nii läkski Eedi tiinale kallale ja hakkas talt riideid seeljast kiskuma kuna ilus tüdruk pidi poisist mehe tegema. Tiinal õnnestus eedi vöö vahelt saada puss ja torkas eedit , tiina karjumist kuulsid ka indrek ja mulla kellest viimane pures eedit kõvasti. . järgmine päev kui sass laadale läks tuli temaga imelikul mole peale 7 aastat karla rääkima, kes ütles et teil seal mäel on litsid naised kes tapavad mehi ja selletõttu pole orul pärijaid. Toimus äge vaidlus kui aga mängu tuli jumala teema siis ja Sass vait. Seda kuulnud ei saanud sass midagi aru ja päris järjest inimeste käest et millest võis karla rääkida kuid keegi ei rääkinud. Isegi maret valetas talle et ei tea juhtunust midagi. Lõpuks andis ikkagi maret alla ütles indrekule ja tiinale et ta ei suuda valetada ja räägib kõik sassile ära. Nii ta tegigi ja ettekäändeks tõi selle et oskar ei saaks asjast teada , kuid viimane oli juba eelmisel päeval asjast aru saanud, kui helena nagu nimelt teda aia taga oli oodanud ja rääkis talle mis oli sündinud. Järgmine peäv läks Indreku juurde kraavile karkudel pearu kes rääkis pika jutu sellest kuidas ta oma pojale aukudesse piiritust valab ja ütles et eedi nagu jumaldav seda tiinat kuna ühegi teise tüdruku kohta ei ütle ta ilus , kuigi tiina pole just kõige ilusam tüdruk aga eedi arvates pole temast ilusama . Lõpuks läks jutt selle et pearu ütles et tiina võiks eedile naiseks minna et paneks poisile mõistuse pähe ja oru saaks omale korraliku peremehe. Indrek lubas tiinale selel südamele panna , kuid arvas et sellest ei tule midagi välja
XX
Indrek läks ja rääkis pearu kosjajutust kõigepealt andresele ja siis tiinale endale, kuid viimane ei olnud sellega üldse nõus. Pikapeale jutt levis ja lõpuks kuni otini , kelles tekitas kuulujutt põnevust ja läks indreku juurde kelel käest ei saanud ta midagi teada, hiljem läks ta andrese juurde kes rääkis kõigest pikalt ja laialt mõleamle osapoolele oli asi imelik , kuna ott tuli andrese juurde rääkima ja nii palju pärima ja teiselt poolt see et ott muutus mingil hetkel kole pahaseks kui sai teada et peaaru otsib omale pärijat ja et otil pole lootustki saada poolt oru maad. Nüüd läks ta vihasena Juuli juurde kes teatas et ta on rase , ott sõimas juulit valetajaks aga osalt oli tal õigus , kuid päris kogu tõde ka juuli ei teadnud kuidas nende oru pärijatega on . Ott läheb vihasena ära ja ütleb et kui talle tagatist ei anta poolte oru maade näol siis ta lihtsalt jätab juuli sinnapaika juuli veel üritab takistada otti ukse ees seistes kuid see ei aita. Väljas kohtab ott eedid ja hakkab ka tema peale lõugama ja tõukab ta vastu aita kuna ta tiinat oli püünud vägistada.
XXI
Kogu vargamäe oli kui masenduses ainult oru helene lõõritas, et paista mäe oskarile silma. Kuid juuli on masenduses ja räägib emaga et tema ei taha seda lastaja mik mehed peavad alati puhtalt pääsema ja et tema seda värdjat ei kavatse ilmale tuua , keerab tal kohe kaela kahekorra. Oskar jutub kokku eediga kellelt küib ta pussi nähes et see pole tema enda oma küsib kus tema oma on siis räägibki eedi ära et tiina olevat talt selle ära võtnud ja ta tahaks seda tagasi. Kui oskar tiina juurde selle jutuga läks hakkas too põiklema ja väitis et eedi ol iteda rünnnud ja tema kätte oli puss jäänud ja ta peitis selle ära mättasse et ta seda enam ülesse ei leia mida muidugi oskar ei uskunud. Siis ütleb oskar et tiina on ilus mis tiinale sugugi ei meeldi kuna nii oli ka eedi algul ütlend ja peale seda oli muutunud pahkas ja ta arvas et ka oskar muutub selliseks julmaks peale seda.
XXII
Ott muuts vargamel vägagi sõbralikuks ja töökaks äkitselt ta sa jooksis koos oti ja elliga ja üritas isegi tiinaga nalja visata. Töö juures tekkis poiste vahel koguaeg võistlus ja vaadatai kes peale jääb vikatid välkusid ja töö lausa lendas , Sass küll arvas et poisid väsivad ära kuid ei kõi ktöö sai kiiresti tehtud. Kui aga oskar nägi ühel peäval ellit ja otti suudlemas läks ja rääkis sellest emale ja isale olenemata sellest et elli palus seda mitte teha ja otile ütles ka et ta võtab järgmine kod esimese ettejuhtuva eseme ja lööb ja kuid ta peaks tegema sama mis oru juulile siis ta lihtsalt tapab oti ära. Tekkis arutelu pereiseselt v.a. elli ja jõuti otsusele et kuigi sass ol ivargamäele võetud olenemata tema lombakast jalast ei tohiks ott elli mehek saada kuna ta on iolnud mitmenaisepidaja. Öösel hakkas tiina karjuma et majas on varas ja ajas kogu pererahva ülesse ja varjust kes välja hüppas tinti ära ott, kellel oli juhtnu pärast kole häbi ja seda enam et tiina – krõbedik oli talle ära pannud. Ott läks oru aita juuli juurde ja üritas teada saada kas juuli teda ikka armastab ja sai oma jaoks positiivse vastuse, kuid siis küsis ta selle maade kohta mis talle oli lubatud ja juuli sai aru et ott oli siin lihtsalt tema õrritamiseks ja saatis ta ära.
XXIII
Järgmine hommik otsustatigi ott ära saata maksti veel viimane raha ,ott oli nagu ikka suhteliselt tasakaalukas vahetas sõna tiina ja oskariga ja läks värva juurde, kust ta kutsuti uuesti sööma võttis mõned ampsud ja läks uuesti , ta nägi ka ellit ja ütles talle et ta tuleb tagasi ja võtab elli ära... nii ta lahkuski, ellu ronis aiaaugust läbi et viimast korda otti näha kuid ott ei vaatanud tagasi. Mõne aja präas kõlas lask ellil käis värin südames läbi ja kui teisipere peremees tuli mäele ja ütles et eedi on põüssi võtnud ja paugutab mõistis elli et midagi on hgalvasti ta jooksis soosillapoole ja oskar tema järel et teda peatada. Saigi kätte ja viis tagasi koju. Kodus selguski et eedi oli ilmselt oti tapnud . Oskar saadeti politseid kutsuma et tuvastada mõrv.
XXIV
Sellest ühes lasust kihises kogu ümbruskond ja tuldi uurima mis ooli juhtunud. Kahtlusalune, kelleks oli eedi oli aga kadunud, ta i ei ilmunud mitmel päeval koju ainult koerad haukusid kuna ümberringi varitsesid (politseinikud) kes üritasid tabada eedit kui too peaks koju ilmuma . oti surm sai ka elli ja tiina vahel lohutuspunktiks ja nad hakkasid hästi läbi saama. Elli iseg i hakkas uskuma et ott käisgi seal orul viimasel ööl. Elli läks ka indrekuga rääkima ja lohtutust otsima kuna tema kollatükk on surnud ja tahtis isegi tema surma eest kätte maksta kuid indrek ütles et sellel pole mõtet kuna muidu tuleb koju sopp mis otiga sestub päevavalgele ja ott hakkab haisema nagu ta surnud keha, mille pead oli alguses kuul läbinud ja pärast arsti puss. Elli mõistis indrekut ja kui tuli aeg anda tunnistusi, siis ei öelnud midagi mis võiks kellegile halba teha, vaid lasi kõigel minna kuna surnut enam tagasi ei saa. Oru juulilgi oli kergem kuna nüüd on see tõbras ott surnud ja ikka panid nad aida ukse ette suure kirstu juhuks kui oti hing peaks tahtma sisse tulla. Kui eedi oli ikka kadunud ja juulil ja helenel hakkas tast kahju olenemata sellest et vahetst nad ta surma olid soovinud. Korraldati ka otsinguid eedi leidmiseks kuid asjata, leiti vaid ühest pooltühjast küünist karlalt võetud püss ja paadist nuga , kuid ei saadud teada kus ta enne oli olnud kas küünis või paadis. Kugi teda ola nähtud kusagil kaugel allavoolu. Oti matustele tuldi ka ta ema ja õde. Mõned arvasid ka seda et eedi oli sinna hiiglasliku kännu alla jõkke läinud kus oli valla kirjutaja mingi sõber või keegi... ja kinni jäänud kuid sinna alla ei julgenud keegi isegi valges minna vaid oleks pidanud jõe vett alandama.
XXV
Pearule tundus kõik nii lootusetu. Ta rääkiss karlaga ja karla tegi ettepanuku , et kui juulil süünib poeg et tollest saaks oru pärija kuid pearu mõtles selle üle pikalt järele kuna juul ioli lubanud selle lapse ( värdja) ära tappa kuna kui loom võib seda teha et miks siis mitte ka inimene, ja teises oli see et otist polnud kuigi palju teada. Siis läks jutt selle peale et karla ütles et nii kui nii ei anna pearu talle orut päranduseks kuna alati leiab ta mingi etteäände millega jätta oma enese poeg maast tilma . Ta hakkas rääkima vahmiilis- kangest verest , mis oli krõõdal ja mis peaks jääma orule kui ta pärandab kõik joosepi pojale. Karla ütles sellepeale et pearu on nagu laps kuna tema veri ja jää vargamäele kui joosep ja oru peremeheks kuid pearu ei arvanud seda, tal oli pigem tähtis see et krõõda veri jääks orule kuna ta jumaldas kõrrta ja häält. Ta uskus et kui krõõt olek tema eit olnud siis oleks ta ise ka teistsuguna ja krõõt oleks iiamaani elu ja ta ei peaks kaklema andresega kuna pole mingit põhjust. Ja lõpuks andiski mõista eyt orule peab jääma krõõda veri. Olenemata sellest kas karla saab omale pärija või mitte.
XXVI
Kui karla ja pearu viimane vestlus oli rappa jooksnud otsustas pearu minna valda ja oma testament ümber teha käksiks karlal rakendada hobused ettte kuid karla ei teinud seda siis ütle spearu et ta lähe sassi juurde ,kuid karla ei lasknud teda ja seisis uksel ees seni ku ituli ida ja ütles et las ta läheb ja kiskus karla eest ära.ida nimelt arvas et pearu mõtleb ümber ja tuleb tagasi. Kuid ni iei läinud viimane jõudus kuni mäe ävravani ja selle sulgeda kui ida talle järele jooksis ja ütles et ta rakendab ise vana mära ette. Koju jõudes käkis ida hleenel hobuse rakendada aga too ei olnud nõus kuna isa oli keelanud kuid lõpuks oli juuli nõus seda tegema. Kuid hobune väravani jõudsis venda ida pearutuppa et ta saaks rahva sekka minna puhasste riietega pandigi selga ja uuesti hobusele , kuid siis kohtusid kirikukellad ja pearu langes maha, kuid tõuss siis kohe ülesse ja läks oma asemele tuppa kutsus enda ümber perekonna ja eriti juuli kellele ütles et tema pojast saab oru pärija ja ta peab oma last hakkama armastama ...
XXVII
Kuna maret oli ainuke kes toas oli nägi ta kuidas oli pearu mäe aiast sisse tulnud ja viimasel hetkel ida talle järele jooksnud. Ta rääkis ka sellest oma perele ja saass arvas et eks see ikka selle testamendi pärast oli. Tol ijuttu sellest et kes surmast juttu teeb see ka ise varsti sureb kuna imlelt on pearu suremas peatselt. Selle vahele ütles maret et ott ja aadi küll surmast ei rääkinud aga ikka leidsid otsa kuid tiina parandas et eedi küll rääkis sellest kuna tema võib tappa kuna tal pole aru peas . Siis saabus vaikus lauda ja kõik sõid vaikselt edasi. Hiljem hakaks tiina ja oskar rääkima omavahel ja oskar avaldas oma armastust tiina vastu kuid tiina ütles et ta ei taha seda kuna kui eedi hakkas talle ütlema et ta ilus tüdruk on läks too kurjas ja kõik hakkas allamäge minema. Tiina kisub ennast otist lahti ja läheb ära. Kuna tema arust on ta sobimatu oskarile.
XXVIII
Mäe pere läks koormaid tegema oskar koos elliga ja sass tiinaga kuna tiina arvas et ta ei oska hästi ja peremehe seltsis on parem õppida kui seda teha oskari naeru all. Äkitselt jooksis helene tuhatnelja sauna poole ja läks andresega rääkima, palus et too tuleks vanaisa juurde kes on suremas. Kuid tagasi läks ta hoopis töntsimalt kui tuli. Seda kõike vaatasid pealt mäe rahvas. Järgmisena läks pearu juude karla kes palus mitu korda et andres tuleks isa juurde kuna to otahtvat andeks paluda kuid kõikidele meelitustele olenemata ei läinud andres ta ütles et kui kirikuõpetaja kes siia raha eest tuli edaspidi enam ühegi surmateele mineja juures raha ei küsiks siis ta tuelks .. Siis tuli andrese juurde maret kes ütles et sa võiks ikka minna kuna sass ütles et kui surija soovib andestust peaks ta ikka selle ka saama, kuid andres jä endale kindlaks. Õhtul kui indrek koju tuli rääkis andres kuidas teda 2 korda palumas oli käidud, kuid andres ei teinud sest suuremat numbrit. Ta luges vaid lehti kus oli kirja et vargamäe sai oma kraavide kaeevamiseks heakskiidu mis tõi mõlema mehe näeole naeratuse. Siis pöördus äkki andres indreku poole ja üõtles et läheme vaatame selel pearu üle kuna õiglus on pöördunud. Kuid pearu oli juba surnud kohe peale kirikuõpetaja lahkumist. Nad vestlesid karlaga ja karla tabas oma jutuga andrese valusatesse kohtadesse. Kui algul tuli andres selle mõttega et ta ei ütle pearule midagi jõe vee allalasmisest siis karlale ütles ta nimelt et ta oleks pearule ninaalla hõõrunud seda et tema unistus saab teoks ja nõnda mindi vihas lahku.
XXIX
Karla pidas aru peale viimast luhtunud vestlust sauna rahvaga et ta ei kustus uei sauna andrest ega ka mäe sassi pearu matustele. Helene küll palus ema et Andrest saks tulla kuid ema sai aru et tegelt ei taha helene mitte andrest vaid koos andresega mäe oskarit . Kui oskar orult möödus pidi kiiresti helne välja minema ja vett tooma et tehe oskari juurde asja ja see tal ka õnnestus . oskas tegi tiina saamiseks aga uue plaani et elli sõbruneb tiinaga ja uurib välja mida too oskarist arvab.nii pandigi tiina elliga ettetuppa kokku magama ja nad rääkisid igal ööl kuini ühel ööl kui elli järjekordselt päris tiina kohta ütles too et ta on haige ja et ta ei saavat lapsi kuna olevat oma eelmisemehega käinud arsti lja too kindlalt nii väinud. Kuid ta oleks nõus uuesti tolle mehega abielluma , kuna tal on nüüd uue naisega lapsed , mida tiina ei saanud talle anda. Selle loo kandis elli oskarile ette ja oskar päris edasi tiina käest igasugu asju selel kohta. Indrek ja andres vaevasid pead kuidas need kjõe süvendamise töö võiksid välja näha ja toimusid ka pearu matused. Kuhu tulid kohale ka liisi ja joosep, kelle kohalolu oli karlale vastumeelt kuna viimased oleks peaaegu oru endale saanud.
XXX
Indrek ja Andres lähevad jõeäärtpidi alla kuna oli kuudla et mehed hakkavad jõesüvendamisega peale. Vana andres ei jaksa käia ja indrek võtab ta kukile nii minnaksegi kohale jõudes aga ei anna andresele see rahu et kogu üritus juhib kassiaru kugi kogu selle asja algataja oli indrek, kuid viimane soovitab vad selle üle naerda . Olukord üle vaadatud minnakse tagasi kodupoole vahepeal jäädaks puhkama küüni , kus andres ka sureb. Indrek võtab laiba kätevahele ja viib vargamäele.
XXXI
Indreku juurde tuleb maret ja hakkab rääkima üldse vargamäe elus ja jõuab selleni et koos tiinaga tul ivargamäele jama . Sellega oli ka indrek nõus ja ütles et ta poleks tiint kunagi vargamäele soovitanud. Järgmisena tuleb tiina indreku juurde ja küsib t mis ta tegema peab kas jääma siia vargamäele oskari naiseks või ära minema indrek ütleb et ta võib siit vabalt lahkuda. Aga kui ta tahab koos oskariga olla siis jäägu .
XXXII
Indreku jutu peale tahab tiina kiiresti lahkuda ja on nõus kasvõi oma kuupalga sisse jätmaet kohe lahkuda . Lõpuks on sass sellega nõus ja tiina lahkub , koos perenaisega kuna tiina kradab ule soosilla minna tolle otti juhtunu präast , kui nad aga juba eemal on hakkab tiina ntuma ja äägib oma saladuse välja et indrek 0ol italle jalada alla pannud kunagi ammu mauruse päevil kui ta ütles et jumal on olemas tema jaoks. Ja lubas tiina omale (vist)naiseks võtta. See oli selline eesmärk mille nimel tiina oli koguaeg rüganud ja lõpuks sai ta endale jalad alla. Maret vedas tiina kättpidid indreku jurude ja rääkis ära et see on see sama tiina kellele indrek oli jalad alla pannud. Tiina hakakb koos indrekuga saunas magamaskäima aga samas töötav ikka vel mäel edasi. Indrek aga jääb senik siisa kuni kraavikäaevamine lõpule saab. Ja lõpuks lahkuvad nad koos tiinaga vargameält .