nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu: Pearu elab ikka oma talus, koos oma poja Karlaga ning Karla lapse Eediga. Karlal olid ka tütred Juuli ja Helene. Pearu ja Karla soovisid talupärijat, kes suudaks selle eest hoolt kanda. Ainus pärija Eedi oli aga kunagi endale püssiga pähe lasknud ning seetõttu oli ta mõistus segi. Ja pärast kadus ta talust üldse. Pearu aga soovis, et Tiina ja Eedi saaksid lapse. Tiina oli armunud aga Indrekusse. Pearu elab viletsamalt kui Andres. Tema on kaotanud oma jalad ning on võimetu liikuma ja tööd tegema. 14
Kohale tuleb ka Oru Karla. Kõnet peab seal ikka Kassiaru, tema kui saks ja vahele räägib ka Karla. Nemad olid suured sõbrad. Lõpuks teeb Indrekki suu lahti, sest see on ikkagi ju tema idee. Midagi suurt veel ära ei ostsustatud. 8) Pearu räägib Karlaga, et nende juures, Orus, oleks pidanud see koosolek toimuma. Karla ei mõistvat rehnutti, nagu Pearu ütles. Pearu tegi juttu esmakordselt pärandusasjus. Tema ei saavat enne rahuga surra, kui Orul korralik pärija olemas. Karlal on 2 tütart(Juuli ja Helene) ja poeg Eedi, kes oli arutu. Pearu soovitas Karlal teise naisega uus pärija soetada. Karla ei tahnud aga sellist juttu kuulatagi ja lükkas asja kevadesse. 9) Indrek aitab Sassil palke metsas maha võtta. Ka vana Andres aitab oksi põletada, aga ka tema enam palju ennast liigutada ei jõua. Õhtul arutavad isa ja poeg jälle mast ja ilmast. Andres tõdeb, et tahaks enne oma surma ikka jões süvendamist näha, mida Indrek talle ka lubab. Isa teeb juttu
Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi. Vargamäele tulid ümbruskonna mehed arutama Muulu raba kuivendamist ja jõe süvendamist.
surnd; aga armastus ei tulnd, seda pole tänapäevani Vargamäel," vastas XXVI Andres hakkab Vargamäele hooneid ehitama. Joosep, Karla ja noor Andres. Olukord kõrtsis oli hoopis teine, kui vanasti. "Indrek läks Liisi, Maret saavad vargsi kokku, nad vahetavad läbi aia asju. Liisi ja linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada," ütles Andres Pearule. Maret tunnistavad Marile odrakaraski lugu. Joosepil ja Karlal on teispool Lõpeb sellega, et Andres tuleb öösel kõrtsist ja hakkab piiblit lugema. aeda igasugused ehitised. Andres hakkab põllul kivide vastu sõdima. "TÕDE JA ÕIGUS" V XX Indrek räägib sellest Andresele ja Tiinale. Jutt, et Orule on pärijat vaja, see jutt jõuab Otti kõrvu, kes pettub, et tema ei saagi
Saunas käisid enne mehed ja siis naised ja lapsed. Järgmisel päeval riputasid Illimari ema ja Peep sauna seasingid suitsema. Peep tegi selleks vastava tule saunaahju. Illimari ema muretses, et singid ikka seest toored ei jääks ning liiga ära ei kuivaks. Illimari kohutas algul mõte, et ta peab oma sulusea liha sööma, kuid kui ta seda maitsta sai, siis muutis ta meelt. Jõuludeni olevat siis veel olnud vaid nädal, kui isa otsustas saaniga linna minna. Karla lubati jõuludeks koju. Karlal oli probleeme koolis käitumisega ning ta sai ema käest sõimata. Kui isa linnast tagasi tuli, siis unustati Karla tunnistus, sest isa tõi linnast kassi nimega Ants. Alguses urisesid koerad küll Antsu peale kuid pärast said nad hästi läbi. Kassil oli sama maha lõigatud ning ühel pool polnud vurre. 5 Järgmised kaks päeva olid sisustatud jõuludeks ette valmistamisega. Kangaspuud võeti maha ja valmistati palju sööke jõuludeks
kuna ta jumaldas kõrrta ja häält. Ta uskus et kui krõõt olek tema eit olnud siis oleks ta ise ka teistsuguna ja krõõt oleks iiamaani elu ja ta ei peaks kaklema andresega kuna pole mingit põhjust. Ja lõpuks andiski mõista eyt orule peab jääma krõõda veri. Olenemata sellest kas karla saab omale pärija või mitte. XXVI Kui karla ja pearu viimane vestlus oli rappa jooksnud otsustas pearu minna valda ja oma testament ümber teha käksiks karlal rakendada hobused ettte kuid karla ei teinud seda siis ütle spearu et ta lähe sassi juurde ,kuid karla ei lasknud teda ja seisis uksel ees seni ku ituli ida ja ütles et las ta läheb ja kiskus karla eest ära.ida nimelt arvas et pearu mõtleb ümber ja tuleb tagasi. Kuid ni iei läinud viimane jõudus kuni mäe ävravani ja selle sulgeda kui ida talle järele jooksis ja ütles et ta rakendab ise vana mära ette. Koju jõudes käkis ida hleenel hobuse
peremees ei mõistnud - Hommikul räägiti ka Marile, mis öösel toimunud oli, pakuti viina, Andres ei teadnud endiselt asjast midagi - Liisi ja Joosep läksid kirikuõpetaja juurde, et paluda end paari panna, kirikuõpetaja mõistis noori, alati oli ju nende kahe pere vahel pinged olnud - noorte pulmad olid tagasihoidlikud ja lihtsad, Andrest sel ajal polnud, ta sõitis vanemate juurde, pulmapeol hoidis Pearu Maretil ja Karlal silma peal, et need suhteid looma ei hakkaks, pulma pidu kestis mitu päeva, purjus Pearu hakkas Liisile tema emast rääkima, et kui ilus ja tubli naine see ikka oli, ning et tütar on emasse - sügisel kolisid Liisi ja Joosep Vargamäelt ära, kolisid Liisi onu juurde, kus anti neile tuba elamiseks, seal sündis ka nende esimene laps, poeg Joosep, Liisi lubas Vargamäele enam mitte kunagi tagasi tulla
Karini surma ja Mari surma tõttu. Ta läks Vargamäele ja see oli talle nagu sunnitöö. Tahtis tööga lunastust leida. Vana Andres elab saunas. Maret ja Sass elavad Vargamäel. Andres vaatab,mis tema elutööst saanud on (on nukker, sest Sass hakkab uut maja ehitama). Tekib küsimus KES ON INIMENE JUMALA EES? Me oleme Jumala ees nagu tööriistad (nagu labidad Jumala kätes). Kas inimesel on õigus üldse küsida, et kas seal on tõde. Pearu pojal Karlal on poeg Eedi, kes on napakas (hull). Pearu ei saa nüüd Andrese ees uhkustada, sest tema talu on ka hääbumas, sest tal pole korralikku järeltulijat. Korraga tuleb Vargamäele Tiina, kes pole huvitatud kellestki noormeestest, vaid hoiab Indreku ligidale. Tiina külvab tohutult intriige, sest kõik tahavad Tiinat endale, aga Tiina hoiab ennast Indreku jaoks. Tiina on see, kes sai oma kõndimise tagasi tänu Indrekule. Indrek hakkab Vargamäel kraavikaevamisega oma patte siis lunastama.
Samas aga mõnegi tüübi puhul on sellest klassist objekte mugav kasutada tunduvalt rohkemates kohtades, kui otsene päriluspuu ette näeb. Nii nagu Ambla kihelkonna Lehtse valla Läpi küla Troska talu perepoeg Karl oli lisaks nendele ametlikele tiitlitele veel küla sepp, puutöömees ning korralik vanapoiss, nii on hea mõnegi klassi puhul programmi ülesehituse lihtsuse huvides pakkuda sinna rohkem rolle kui otsese päriluse järgi neid kokku tuleks. Näiteks Karlal oli leivateenimise mõttes sepatööst kindlasti rohkem kasu kui teatest, et ta Ambla kirikuraamatus kirjas on. Niisamuti on klassidele võimalik juurde panna liideseid, mis annavad õiguse vastava klassi eksemplare kloonida, järjestada või muid kasulikke omadusi lisada. Liideste arv ühe klassi juures ei ole piiratud. Liidesed mõeldi programmeerimiskeelte juurde välja, kuna selgus, et nõnda kirjeldusi määrates ja kokku leppides õnnestub programmeerimisel vigu vähendada.
Samas aga mõnegi tüübi puhul on sellest klassist objekte mugav kasutada tunduvalt rohkemates kohtades, kui otsene päriluspuu ette näeb. Nii nagu Ambla kihelkonna Lehtse valla Läpi küla Troska talu perepoeg Karl oli lisaks nendele ametlikele tiitlitele veel küla sepp, puutöömees ning korralik vanapoiss, nii on hea mõnegi klassi puhul programmi ülesehituse lihtsuse huvides pakkuda sinna rohkem rolle kui otsese päriluse järgi neid kokku tuleks. Näiteks Karlal oli leivateenimise mõttes sepatööst kindlasti rohkem kasu kui teatest, et ta Ambla kirikuraamatus kirjas on. Niisamuti on klassidele võimalik juurde panna liideseid, mis annavad õiguse vastava klassi eksemplare kloonida, järjestada või muid kasulikke omadusi lisada. Liideste arv ühe klassi juures ei ole piiratud. Liidesed mõeldi programmeerimiskeelte juurde välja, kuna selgus, et nõnda kirjeldusi määrates ja kokku leppides õnnestub programmeerimisel vigu vähendada.
Samas aga mõnegi tüübi puhul on sellest klassist objekte mugav kasutada tunduvalt rohkemates kohtades, kui otsene päriluspuu ette näeb. Nii nagu Ambla kihelkonna Lehtse valla Läpi küla Troska talu perepoeg Karl oli lisaks nendele ametlikele tiitlitele veel küla sepp, puutöömees ning korralik vanapoiss, nii on hea mõnegi klassi puhul programmi ülesehituse lihtsuse huvides pakkuda sinna rohkem rolle kui otsese päriluse järgi neid kokku tuleks. Näiteks Karlal oli leivateenimise mõttes sepatööst kindlasti rohkem kasu kui teatest, et ta Ambla kirikuraamatus kirjas on. Niisamuti on klassidele võimalik juurde panna liideseid, mis annavad õiguse vastava klassi eksemplare kloonida, järjestada või muid kasulikke omadusi lisada. Liideste arv ühe klassi juures ei ole piiratud. Liidesed mõeldi programmeerimiskeelte juurde välja, kuna selgus, et nõnda kirjeldusi määrates ja kokku leppides õnnestub programmeerimisel vigu vähendada.
annaabi.ee 
