"Tõde ja õigus V" (108)

Tõde ja õigus
Viies osa
Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt,
ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte
noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega
abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar . Indrek hakkab kõige unustamiseks
tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega
endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta
ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb.
Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi
teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure
sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus -
Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja
viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja
kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru peremees , kelle tegelik suurem
huvi on hoopis Muulu soo kuivatamine , et oma maid parandada (tema saaks
sellest ainukesena kasu). See mees ja Oru Karla on ainsad mõneti vastased
suurplaanile. Ometi näeb vana Andres oma silmadega esimest koosolekut jõe
asjus. See on tema elu suurhetk, alati on ta sellest unistanud ja seda
siiski liiga heaks pidanud. Vahepeal aga ilmub uuesti välja Indreku teenija
linnast - Tiina. Too on härra järele igatsema hakanud või väidab et tal
hakkas “härra” pärast hirm. Ja tuli vaatama, kas kõik korras või nii.
Veedab öö saunas ja läheb hommikul jälle tagasi, rahu saamata. Ta vist ise
ka ei teadnud , miks end Vargamäele vedas. Kuid mõne aja pärast ilmub Tiina
jälle kohale, seekord jäädavalt. Ta oli juba varem kurtnud et ta ei saa
linnas vanaprouaga läbi ja tuli sealt lihtsalt ära. Indrek ei taha eriti,
et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide
pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib
end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis
tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda
naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees
rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei
saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk.
Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees,
paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest
Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui
Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast
lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti
puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass
veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga
selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega
kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis
Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud
rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et
tegelikult mitte nii loll kui arvatakse. Igatahes on ta kui hull püsside
järele ja väidab häbitult, et “ Eedi võib lasta, Eedi võib surnuks ka lasta,
talle ei tehta midagi sest Eedi on loll, vanaisa ütles.” Tegelikult on nii
Oru Pearu kui Karla (noorperemees Orul) kohapärija pärast üsna mures, sest
ainus poisslaps on Eedi. Pearul on aga omad plaanid - ta tahab panna Eedit
kellelegi last tegema, et tollest saaks uus peremees või Karla kellelegi
samal eesmärgil last tegema (see aga raske, sest oma viljatut naist Karla
petta ei taha). Kui aga pärijat ei saa, lubab Pearu koha anda Joosepi
perele. Probleem missugune. Nii julgustab Pearu Eedit Tiinaga “maadlema”,
kuni too kord Tiinale soos kallale läheb ja omaenda pussiga haavata saab,
sest tüdruk on tõesti meeleheitel. Õnneks asub see paik lähedal Indreku
kraavikaevamisplatsile, ja tema tugi on Tiinale sel hetkel suhteliselt
tähtis, kuigi too alguses kohutavalt oma rebitud riietusega olekut
kohutavalt häbeneb. Pärast seda paraneb Eedi tüki aega kodus, niiet keegi
väljaspool õieti ei tea, mis tal viga on.
Samal ajal on Elli suurimaks probleemiks see, et on väga raske Otti ööseks
enda juurde saada, kui vanemad kõrvaltoas magavad . Mitu korda lähevad nurja
noorte peened sepitsused, küll Mareti või Tiina tõttu. Kuigi Maret varem
Tiinat kuigi palju usaldanud ei ole, saab siis temast perenaisele tubli
abiline Elli ohjes hoidmisel. See ei muuda enam eriti midagi, et see Elli
viha Tiina vastu veelgi suurendab. Tiina nimelt teab Eedi juttude järgi, et
Ott pole viitsinud oodata, kuni Ellile ligi pääseb, ja sõlminud lähemaid
suhteid Oru tüdrukute, Juuli ja Helenega. Viimane ei salli samuti Tiinat,
sest tahab Oskarit endale. Juuliga aga jõuab Ott päris kaugele ja tollest
saab päris sobiv aseaine Mäe peretütrele. (no on täkk, urh)
Jamaks läheb aga asi siis, kui Juuli jääb rasedaks ja Ott ei taha tollest
enam eriti midagi kuulda, välja arvatud juhul, kui Karla oma “ lubadused ”
teoks teeb. Nimelt väidab Ott, et Karla otsesõnu teda endale koduväiks olla
kutsunud ja lubanud anda suure maatüki kaugematest aladest. Mingile
tuuletallajale oma maid jagada Karla aga vaevalt kavatseb. Ott tunneb end
petetuna ega kavatse muul moel kohe kindlasti mitte Juuliga abielluda. Kui
Tiina sellest Ellile räägib, siis too loomulikult ei usu ja süüdistab
Tiinat laimamises, kuid küsib siiski igaks juhuks Otilt üle. See
loomulikult ajab kõik tagasi ja asi jääbki nii, kuni Mäe pererahval
lihtsalt kõrini saab. Otti ei hoia tegelikult miski Vargamäel kinni, kui,
siis ainult kujuteldav kiindumus Ellisse. Aga ega see teda eriti ei huvita
ka, ja Juuli vihkab teda kõigest hingest. Viimasel korral, kui Ott püüdis
Ellile ligi pääseda, sa ta isegi aknast sisse, aga Tiina ärkas üles ja
hakkas paaniliselt karjuma , äratades Mareti ja Sassi üles, niiet Ott pidi
põgenema. Peale seda läks Ott viimast korda Orule ja peale Juuliga
tülitsemist avastas aida tagant Eedi, kes automaatselt peksa sai -
keelekandmise eest. Järgmisel hommikul ütleb Sass talle koha üles ja peale
veidikest praalimist Ott lähebki (et häh, kas naisi ilmas vähe on). Mõne
aja pärast aga kuuldakse soosillalt pauku - sinnajõudnud leiavad surnud
Oti. Oru Karla vana püss on kadunud ja Eedi ka. Eedit, muide, ei leitagi.
Pikkamööda saab Elligi Otist üle ja see suurem seebikas sellega laheneb.
Vahepeal on jõe puhastamine arenenud ja hulk maad Vargamäest allpool juba
töödega alustatud, Indrek viib Andrese seda vaatama kui tolle eluunistuse
täitumist. Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too
jäänud. Nad peatuvad ühes küünis, et veidi puhata, kuid Andres ei ärka
enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas
kutsutakse, kuigi Pearu matusele kange Kassiaru pärast Mäe inimesi ei
kutsutud.
Pearu püüdis muide veel enne surma kohta Joosepi nimele kirjutada, paras
jama oli nendel sellega, aga Karla naine - Ida veenab ta ümber. Pärast
mõistmist, et see Krõõda kange veri , mida ta Joosepi pere kaudu niiväga
Orule tahtis, oli seal juba olemas, Pearu suri. Vahetult enne seda käis
Helene ja isegi Karla Andrest kutsumas Pearu surivoodile, et need lõpuks
ometi ära lepiks, tegelikult oli vist Pearu oma hingeõnnistuse pärast
mures. Kuid Andres ei läinud, kanguse pärast ei läinud, tundes ehk isegi
ehk kerget rõõmu selle üle, et elab oma tõe ja õigusega siiski Pearust
kauem, kuigi enamasti ta ainult andus elule kui sellisele ja nautis seda,
et võis lubada endale ka selliste asjade tegemist, mis polnud otseselt
vajalikud.
Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid ta
võtab soosilla kartuses Mareti endale kaitsjaks ja teel räägib talle ära,
et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja
Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas
Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Ja naised lähevad tuldud teed
tagasi, sauna, kus Tiina ka Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska
Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Oskarile on see muidugi suur
hoop, kuid ta on valmis seda taluma , mõistlik nagu ta on. Ja lubab jätkata
Indreku tööd kraavidega. Sasski on rahul, tema meelest ei olnud vana veri
(loe:Indrek) Vargamäel sugugi tore nähtus. Teel Vargamäelt alla, koos
Indrekuga on Tiina lõpuks õnnelik.
Lõpusõnad:
“ Ja ta /Indrek/ pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta
sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi
oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut
eluaset - Vargamäed.”