Restruktureerimiskulutuste näideteks, mille suhtes on asjakohane moodustada eraldis, on koondamisega seotud kulutused; tootmisüksuste sulgemisega seotud kulutused; restruktureerimise tõttu kahjulikeks muutuvatest lepingutest tulenevad kulutused (RTJ 8, § 33, 35-37). Pensionieraldis - moodustatakse juhul, kui ettevõte on võtnud endale kohustuse maksta oma töötajatele pensione (RTJ 8, § 42). 9 1.3 Tingimuslikud kohustised Tingimuslikud kohustised on võimalikud kohustised, mille olemasolu kinnitavad ebakindlad tulevikusündmused, mis ei kuulu täielikult ettevõtte kontrolli alla. Tingimuslikud kohustised hõlmavad ka kohustisi, mida ei kajastata, kuna nende summat ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused ei sisalda sätteid, mille puhul on kindel, et majandusüksusel on olemasolev kohustus, mis võib kaasa tuua raha või muude
Restruktureerimiskulutuste näideteks, mille suhtes on asjakohane moodustada eraldis, on koondamisega seotud kulutused; tootmisüksuste sulgemisega seotud kulutused; restruktureerimise tõttu kahjulikeks muutuvatest lepingutest tulenevad kulutused (RTJ 8, § 33, 35-37). Pensionieraldis - moodustatakse juhul, kui ettevõte on võtnud endale kohustuse maksta oma töötajatele pensione (RTJ 8, § 42). 9 1.3 Tingimuslikud kohustised Tingimuslikud kohustised on võimalikud kohustised, mille olemasolu kinnitavad ebakindlad tulevikusündmused, mis ei kuulu täielikult ettevõtte kontrolli alla. Tingimuslikud kohustised hõlmavad ka kohustisi, mida ei kajastata, kuna nende summat ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused ei sisalda sätteid, mille puhul on kindel, et majandusüksusel on olemasolev kohustus, mis võib kaasa tuua raha või muude
ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. ( RTJ 8, 2011, § 7) Tingimuslike kohustusi ümbritseb veelgi suurem ebakindlus kui eraldisi. Kui eraldiste puhul on nende realiseerumine tõenäoline ning sellega kaasnev kulutus on vähemalt suhteliselt usaldusväärselt hinnatav, siis tingimuslike kohustuste puhul on kas realiseerumine ebatõenäoline või puudub võimalus sellega kaasneva kulutuse usaldusväärseks hindamiseks. .(ibid, § 9). Tingimuslikud kohustused on näiteks ettevõtte vastu algatatud kohtuprotsessid, mida ettevõte tõenäoliselt ei kaota, tuleneda võib kohustus. Ettevõtte poolt tagatud teise ettevõtte laen, millega tõenäoliselt ei kaasne kulutusi, kuna teine ettevõte suudab ise oma kohustusi täita. .(ibid, § 50). Oletame, et ettevõttel on pooleli kohtuprotsess. Sellest tulenevalt peaks prognoosima kohtuprotsessi võimalikku tulemust, lähtudes ettevõtte kogemusest ning
preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S Ü P Kuidas jaguneb raha kodus? S S S PÜSIKULUD, E KODUKULUD e. üür, küte, elekter, T vesi, laenukohustus U L SISSETULEK e. E töötasu, toetus, K e kingitused,
Sissetulek • Sissetulek koosneb: töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. • Sissetulekute hulka tuleb arvata ka soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv U U T U P Kuidas jaguneb raha kodus? V Ü S K S U I S L K S U U PÜSIKULUD, E D L KODUKULUD e. üür, küte, T U elekter, vesi, laenukohustus U D L SISSETULEK e. , E töötasu,
Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTSIIBI VASTU Finantsaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis, on: OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab raha laekumist ja väljamakseid aruandeperioodil, on: RAHAKÄIBE ARUANNE Finantsaruanne, mis kajastab tulusid, kulusid ja majandustulemust aruandeperioodil on: Kasumiaruanne
Aga on veel üks tegur taju protsessis, millist on vaja ka arvessse võtta ,,taju kiirus". See on sensoorse info väiksema tegevuse aeg, mis tekitab info tõelist taju. Taju kiirus on väga tähtis iseärasus inimeste vahel. Mida keerulisem on sensoorne informatsioon, seda rohkem aega on vaja seda tajumise jaoks. Arusaamise kiirus langeb kurnatuse korral, haiguste tõttu ja liigsest pingest. Taju, nagu ka aisting on reflektoorne protsess. Selle baasis on tingimuslikud refleksid, ajutised närvi sided, mis ilmuvad ajus välismaailma esemete ja kujundite mõjumisel retseptoritele. Väga tähtsat rolli taju protsessis mängib inimese eelmine kogemus. Toetudes oma kogemusele inimene võib ära tunda objektide ja kujude rida: loomad, koduasjad, loodusnähtused jne. Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid. Näiteks: kui inimesele näidata tõukoera, ja ta ei ole varem näinud seda tõud, siis
Deindividualisatsioon- ,,mina kaotamine" GESTALTID- üksiktükkide kaudu, pildi loomist ei toimu, vaid on üldise pildi loomine inimestest- mõned ongi sõbralikumad ja teised kurjemad, avatud-suletud, emotsioonipõhine FUNDAMENTAALNE ATRIBUTSIOONIVIGA(Heider) ebaõnnestumine-> teiste puhul soov asetada rohkem isikusse, enda puhul situatsiooni, edu-> teiste puhul situatsiooni ja enda puhul isikusse INSTR.SUHTED: nt poliitiku sõprus, suhe kui vahend, eesmärgi saavutamiseks, tingimuslikud kui kasu pole Identiteet-püsiv tervikkonstruktsioon iseendast, püsivalt raskestimuudetavad tunnused: nt sugu. Sotsiaalne: kuuluvus sotsiaalgruppi, liikmetunnetus. Personaalne: unikaalsus, mis kujuneb isiksustel. isikutaju(empaatia,varjatud inimese käsitlused"millised kõik on", emotsioonid, atributsiooniteooria), järgnevusefekt- esmamulje jätmine on oluline Juuresoleku mõju- sotsiaalsete normidega vahendatud mõju, aktualiseerib normid
.............................. 20 Lisa 21 Muud ärikulud......................................................................................... 21 Lisa 22 Finantstulud ja -kulud..............................................................................21 Lisa 23 Tehingud seotud osapooltega.................................................................. 21 Lisa 24 Laenude tagatised ja panditud varad....................................................... 22 Lisa 25 Tingimuslikud kohustused.......................................................................22 Majandusaasta aruande allkirjad.............................................................................. 23 Majandusaasta aruandele lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek 2 AS Simpel
juhenditega (RTJ) (riigi raamatupidamiskohustuslaste puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirjaga). Raamatupidamise Toimkonna juhendid: RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted; RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes; RTJ 3 Finantsinstrumendid; RTJ 4 Varud; RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara; RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud; RTJ 7 Bioloogilised varad; RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad; RTJ 9 Rendiarvestus; 5 RTJ 10 Tulu kajastamine; RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine; RTJ 12 Valitsusepoolne abi; RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded; RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused; RTJ 15 Vahearuanded; RTJ 16 Segmendiaruandlus; RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. 3. Bilanss ja bilansi ülesehitus
4.1 Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisad algavad arvestuspõhimõtete lühikirjeldusega. Raamatupidamise aastaaruande 1 lisas kirjutatakse asutusest kõigepealt üldiselt, siis arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused - raha, nõuded ja ettemaksed, varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, ümberhindlus, parenduskulud, immateriaalne põhivara, renditud varad, eraldised ja tingimuslikud kohustused, finantskohustused, sihtfinantseerimine, maksude arvestus, kassareserv, tulude ja kulude arvestus, seotud osapooled, eelarve täitmise aruandest. Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes.
arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus Kohustised Teadaolevad kohustised Hinnangulised Tingimuslikud kohustised Näiteks: Laenud, kohustised ehk eraldised Võlad tarnijatele, Võlad töövõtjatele, Maksuvõlad jne Teadaolevad kohustised ... on näiteks laenukohustised, võlad tarnijatele, võlad töövõtjatele, maksuvõlad jne Kohustise suurus ja tagasimakse tähtaeg on teada. Lühiajalised laenud ... on kuni üheaastase tähtajaga laenud. Näiteks: Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga.
• Tänusõnad. Tagasiside meeldetuletus PÖÖRDUMINE • Kes? Olen TLÜ üliõpilane … • Mida? viin läbi uuringut … • Miks? Soovin selgitada …. • Kasutus? … et parandada …. • Palve vastata …. • Kuhu vastus … • Anonüümsus …. • Kui Teil tekib küsimusi, siis… • Nimi, kontakt … KÜSIMUSTE LIIGID • Lahtised ja kinnised küsimused • Etteantud skaalaga küsimused • Tingimuslikud küsimused • Maatriksküsimused KÜSIMUSTE SÕNASTAMINE • Sihtrühma arvestav sõnakasutus: võõrsõnad, släng, lühendid • Ühetähenduslikud terminid! • Emotsioonid välja! • Hinnangulised/suunavad küsimused välja! • Prestiiziviited välja ! • Eitused välja! • Liiga isiklikud küsimused välja! • Tingimuslikud küsimused välja! • Arvesta vastaja kompetentsipiire! • Üks küsimus korraga! Lihtlaused! SKAALADE VALIK
* Tagajärg hea, halb, neutraalne. * Iseloom vooruslik, paheline, neutraalne. * Motiiv hea tahe, kuri tahe, neutraalne. * Tegude tüübid. 1. ,,Õige" 1.1 Kohustuslik, pead tegema. 1.2 Lubatav. 2."Vaba tahe" 3. ,,Vale" 3.1 Ei ole lubatud. 3.2 Tuleks hoiduda, hoidumine on kohustuslik. * Deontoloogilised eetikateooriad uurivad teo iseloomu. I. Kant (1724-1804), 10 käsku. * On olemas 2 sorti imeratiive: 1. Hüpoteetilised imperatiivid ehk tingimuslikud käsud. 2. Kategoorilised imperatiivid ehk paratamatud käsud. ,,Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad tahta, et sellest saaks üleilmne seadus." * Peab igal tingumusel kehtima. ,,Inimene on eesmärk iseenesest, inimene poe vahend eesnörgi saavutamiseks." * Vaba tahe eristab loomi inimestest. * Inimese väärtus, väärikus, on väärtus iseenesest. *Augino Thomas skolastik, samal arusaamal. ,,Inimesel on mõistusepärane toimimine, ainult neil saab olla moraal
Agorafoobia on üks kõige enam inimese sotsiaalseid funktsioone kahjustavaid foobiaid selle raskusastme ning suure esinemissageduse tõttu. On olukordi, kus foobiat on raske viia ühe konkreetse kategooria alla ja muidugi võib inimesel olla ka selline foobia, mis ei sobigi ühtegi ülalkirjeldatud kategooriasse. 5 PÕHJUSED JA KÄITUMINE Kuidas me sellised hirmud endale külge saame? Üks selgitus on, et foobiad on tingimuslikud: sa koged midagi halba, mis lähtub ühest konkreetsest allikast, ning edaspidi seostadki seda allikat halva tundega, seejärel hakkadki oma hirmu esmaallikat kartma. Inimene, kes on elanud üle näiteks lennuki kukkumist, võib olla ei julgegi enam kunagi elus lennukiga lennata, ja väldib igal võimalusel kõike lennuga seostuvat. Või olles kord koeralt hammustada saanud, jookseb inimene iga juhusliku koera eest minema, ja ei tahagi
teiste inimeste ees abitusse (piinlikkust tekitavasse) olukorda sattuda. Agorafoobia on üks kõige enam inimese sotsiaalseid funktsioone kahjustavaid foobiaid selle raskusastme ning suure esinemissageduse tõttu. On olukordi, kus foobiat on raske viia ühe konkreetse kategooria alla ja muidugi võib inimesel olla ka selline foobia, mis ei sobigi ühtegi ülalkirjeldatud kategooriasse. PÕHJUSED JA KÄITUMINE Kuidas me sellised hirmud endale külge saame? Üks selgitus on, et foobiad on tingimuslikud: sa koged midagi halba, mis lähtub ühest konkreetsest allikast, ning edaspidi seostadki seda allikat halva tundega, seejärel hakkadki oma hirmu esmaallikat kartma. Inimene, kes on elanud üle näiteks lennuki kukkumist, võib olla ei julgegi enam kunagi elus lennukiga lennata, ja väldib igal võimalusel kõike lennuga seostuvat. Või olles kord koeralt hammustada saanud, jookseb inimene iga juhusliku koera eest minema, ja ei tahagi
summaliselt ja realiseerimishetkega täpselt määratletud. Nt tasumata arved tarnijatele, pangalaenud, palgavõlad töötajatele, maksuvõlad. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustustena saab käsitleda selliseid kohustusi, mis bilansipäeva seisuga ei ole reaalselt ettevõtte kohustused, kuid tulevikus võivad selleks muutuda [9]. Määratlemata suuruse ja tähtajaga kohustused võib liigitada: · eraldised; · tingimuslikud (potentsiaalsed) kohustused. Eraldis on kohustus, mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldisi eristab muudest «tavalistest» kohustustest (nt võlad tarnijatele, laenukohustused jne) asjaolu, et nende realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. «Tavaliste» kohustuste kajastamisel aluseks võetav summa on üldjuhul fikseeritud arvel, lepingus või mõnel muul algdokumendil ning puudub vajadus raamatupidamishinnangute rakendamiseks
mõjutada perioodijooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed, omanikele tehtavad väljamaksed ning muud tehingud. Aastaaruande lisad on sama olulised ja sageli informatiivsemad kui aruanded ise. Lisadel on selgitav iseloom nad annavad detailse ülevaate raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetoditest ja hindamistest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustused, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 4.3.4. Audiitori järeldusotsus Suuremate ettevõtete majandusaasta aruanded peavad olema auditeeritud (kinnitatud audiitori poolt). Raamatupidamise aastaaruande audit on olenemata finantsnäitajatest kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale
omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil (välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil). Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase 8 OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena
samasugused kui suhted osalausete vahel lause sees. Sisulisi suhteid võib lausete vahel olla väga erinevaid: lisavad(ja, ka, lisaks jne); ajalised(seejärel, pärast seda, samal ajal, enne seda, kahe tunni pärast jne); ruumilised(siinsamas, eemal, kaugemal, kõrval jne); võrdlevad(samamoodi, sarnaselt, samuti jne); vastandavad(aga, teiselt poolt, siiski jne); ümberütlevad-korrigeerivad(teiste sõnadega, teisiti öeldes, täpsemalt jne); kõrvalepõikeid(muide, muuseas jne); tingimuslikud-põhjuslikud- järeldavad(sellepärast, seetõttu, selle tulemusel, seega jne); resümeerivad- kokkuvõtvad(kokkuvõttes, lühidalt, lõpetuseks jne). Uudise jaoks on tähtis, et seosed lausete vahel oleks antud täpselt ja konkreetselt. Seosed peavad olema edasi antud võimalikult täpselt. Uudises tuleks vältida seoseid, mis viitavad ümberütlemisele ja kõrvalepõigetele ja osutavad sellele, et tekst vajab tihendamist.
I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
2. Teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena Esimene konstruktivistliku õppimise iseloomujoon toetub enamasti pikaajalise mälu üldjoonelisele võrgusüsteemile. See tähendab, et teadmised on üles ehitatud teadmisvõrkudena, mis koonduvad võtmeideede ümber. Teadmise võrgustikud koosnevad faktilistest teadmistest, mõistetest ning üldistustest. Nendega omakorda seostuvad hoiakud, väärtushinnangud, soorituslikud praktilised teadmised ja tingimuslikud ehk seostavad teadmised. Viimased annavad märku miks ja millal pöörduda teadmisvõrgustiku teiste osade juurde ja kasutada neid rakenduslikult. (Krull, 2000) Erinevalt Bloomi hierarhilisest taksonoomiast, kus kõrgema astme teadmiste omandamiseks peab alati eelnevalt olema toimunud sellest madalama astme oskuste omandamine, keskenduvad konstruktivistid enam sellele, kuidas teadmiste võrgustikuna saab eelteadmiste probleemi paindlikumalt jälgida
§ 18). Äriühenduseks ei loeta ka vähemusosaluse soetust, st sellist tehingut, mille käigus juba ema- ettevõtte poolt kontrollitavas ettevõttes vähemusosalus väheneb (RTJ 11 § 19). 2.1. Ostumeetod Kõikide äriühenduste arvestamisel tuleb rakendada ostumeetodit. Ostumeetod käsitleb äriühendust omandajana, määratletud ühineva majandusüksuse vaate- punktist. Omandaja ostab netovarad ja kajastab omandatud varad ning ülevõetud kohustused ja tingimuslikud kohustused, kaasa arvatud need, mida omandatav ettevõte eelnevalt ei kajastanud. See tehing ei mõjuta omandaja varade ja kohustuste mõõtmist, samuti ei kajasta tehingu tulemusena täiendavalt ühtegi omandaja vara ega kohustust, kuna need ei ole tehingu subjektid. Ostumeetodi rakendamine Ostumeetodi rakendamine hõlmab järgmisi samme (RTJ 11 § 20): 1) omandaja ja omandamise kuupäeva määramine; 2) äriühenduse soetusmaksumuse määramine; ja
Notariaalselt tõestatud vorm. Notar kontrollib tehingu sisu vastavust kehtivatele õigusaktidele, hoiatab pooli toimingu tagajärgedest. Kahju hüvitamine (TsÜS § 101). Lepingu vormi osas erisätted VÕS §-s 11. Nõutava vormi saavutamine on lepingu kehtivuse üks eelduseid (VÕS § 11 lg 2). Lepingu vorminõue laieneb ka lepinguga seotud tagatistele ja kõrvalkohustustele (VÕS § 11 lg 3), samuti eellepingule (VÕS § 33 lg 2). Ei laiene TINGIMUSLIKUD TEHINGUD lepingu tühistamise, taganemise ega ülesütlemisavalduse tegemisele. Tingimusliku tehingu mõiste seondub nende tingimustega, mille olemasoluga seotakse poolte suhtes õiguste ja kohustuste tekkimine, Tehingu muutmise vorm (TsÜS § 77 lg 3). muutumine või lõppemine
üldpõhimõtted 08.01.2009 RTJ 2 (muudetud 2009) Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes 08.01.2009 RTJ 3 (muudetud 2009) Finantsinstrumendid 08.01.2009 RTJ 4 (muudetud 2009) Varud 08.01.2009 RTJ 5 (muudetud 2009) Materiaalne ja immateriaalne põhivara 08.01.2009 RTJ 6 (muudetud 2009) Kinnisvarainvesteeringud 08.01.2009 RTJ 7 (muudetud 2009) Bioloogilised varad 08.01.2009 RTJ 8 (muudetud 2009) Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad 08.01.2009 RTJ 9 (muudetud 2009) Rendiarvestus 08.01.2009 RTJ 10 (muudetud 2009) Tulu kajastamine 08.01.2009 RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 08.01.2009 RTJ 12 (muudetud 2009) Valitsusepoolne abi 08.01.2009 RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded © 2014. Janek Keskküla 15 07.01
I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
EANCOM saab andmeid edastada partnerite vahel kiiresti, täpselt ja tõhusalt, sõltumata kasutajate enda tark ja riistvarast ) all. Kuna eri regioonide standardid on aja jooksul siiski iseseisvalt arenenud on praegu probleeme ühilduvusega. Pikas perspektiivis jääb siiski vaid UN/EDIFACT standard (United Nations Electronic Data Interchange For Administration, Commerce and Transport). EANCOM lihtsustab EDIFACTi sõnumeid ja nende kasutamist, eemaldades sõnumeist kõik tingimuslikud elemendid, mis ei ole vajalikud EDI tehingu tegemiseks. EANCOM annab selgitusi ja reegleid sõnumite kasutusest. EANCOM võimaldab stabiilsust üleminekul uutele sõnumiversioonidele. EANCOM ja EAN Numberkoodide organisatsioonid on puhvriks lõppkasutajate ja EDIFACT standardiseerimisprotsessi vahel. EDI ja tootekoodid.Koodid on toodete eristamise kõige tõhusamaks vahendiks. Tootele võib panna peale erilise sildi, mis eristab üheselt konkreetset toodet konkreetses konfiguratsioonis.
......................................................................................................................................... 15 4.2 Eraldised ja tingimuslikud kohustused ...........................................................................................................
E. Ostrom eksperimendid: osalejad panustavad 40-60% oma algkapitalist, pärast esimest raundi panused vähenevad. Need inimtüübid, kes usuvad, et teised inimesed on koostöövalmid, panustavad tavaliselt rohkem ja on ise ka koostöövalmid. Mängu struktuuri parem õppimine aitab kooperatiivsete strateegiate valimisele tavaliselt kaasa. Näost näkku suhtlemine suurendab koostöö hulka. Valmidus kasutada ressurssi karistamiseks. 3 tüüpi: ratsionaalsed egoistid, tingimuslikud koostöö tegijad (50-60% rahvastikust), altid karistajad. VÄLISMÕJUD – kui kahe osapoole vaheline tehing mõjutab kolmandat, ilma teda tehingusse kaasamata või tema nõusolekut küsimata. Tekib, kui üks mõjutab teisi nii, et neile tekitatakse kulusid, aga neid ei kompenseerita või neile tehakse kasu, aga ei saada selle eest tasu. / Turul toimivate tehingutega kaasnevad kulud või kasud, mis ei kajastu hindades. Kulusid kannavad või kasusid saavad kolmandad osapooled
mis on oma olemuselt finantssüsteemi osaks. Fiskaalsüsteem on paigutatud finantssüsteemi osaks eelkõige selle väga suure mõju tõttu rahandussüsteemi ülejäänud osadele ning mitte sellepärast, nagu tehtaks seal mingeid rahandussüsteemile ainuomaseid toiminguid. Finantssüsteem tervikuna saab eksisteerida ainult majanduses, kus inimesed teevad üksteisega nii jooksvaid kui tulevikku ulatuvaid tehinguid. Viimased võivad olla kas tingimusteta või tingimuslikud, sisaldades eneses optsioone. 12. Finantssüsteemi struktuur Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada
mida võivad mõjutada perioodi jooksul teenitud kasum (kahjum), omanike poolt tehtud sissemaksed kapitali, omanike tehtavad väljamaksed ning muud omakapitali muutvad tehingud. AASTAARUANDE LISAD on olulised informatsiooni kandjad ja neil on selgitav iseloom. Lisadest saab ülevaate aastaaruande koostamisel kasutatud arvestus- meetoditest ja hindamisalustest. Lisades tuuakse välja arvestusmeetodite muudatused, laenu tagatised ja panditud vara, tingimuslikud kohustised, müügitulu tegevusalade ja piirkondade lõikes, bilansiväline vara jms. 5. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE PRINTSIIBID (RPS § 16) Majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Jätkuvuse printsiip -
mis on oma olemuselt finantssüsteemi osaks. Fiskaalsüsteem on paigutatud finantssüsteemi osaks eelkõige selle väga suure mõju tõttu rahandussüsteemi ülejäänud osadele ning mitte sellepärast, nagu tehtaks seal mingeid rahandussüsteemile ainuomaseid toiminguid. Finantssüsteem tervikuna saab eksisteerida ainult majanduses, kus inimesed teevad üksteisega nii jooksvaid kui tulevikku ulatuvaid tehinguid. Viimased võivad olla kas tingimusteta või tingimuslikud, sisaldades eneses optsioone. 12. Finantssüsteemi struktuur Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses. Finantssüsteemi roll on teenindada
Tavaliselt võetakse raha pakkumise mõõtmise aluseks erinevate finantsvarade likviidsustase. Baasraha M0 = CU on sularaha pankade kassades ja kommertspankade saldod keskpangas. M1=M0 + D (hoiused, jooksvad deposiidid) M2=M1+ säästu tüüpi deposiidid (mida saab suhteliselt vabalt kasutada, aga mitte päris. Kasutamisel teatud piirangud. Nende katteks on vähem raha vaja) + lühiajalised ja tähtajalised deposiidid + jmt M3=M2 + tähtajalised deposiidid + tingimuslikud valuutahoiused (nt hoiusertifikaadid) INFLATSIOON Rahal on majanduses keskne roll, sest tänapäeva efektiivne majandus ei saa funktsioneerida ilma rahata. Kui raha pakkumine langeb alla majanduskasvu tagavast vajadusest, siis kasv aeglustub. Kui pakkumine ületab seda, siis reaalne inflatsiooni tase hakkab tõusma. Inflatsioon omane kõikidele arenevatele riikidele, see on tavaline nähtus, midagi hullu selles ei ole teatud tingimuste juures.
Ka abikaasade varaühisuse puhul toimub õigusmuudatus ilma sissekande tegemiseta, samuti on see ühingusse sisseastumisel või sellest väljaastumisel. Seevastu toimuvad § 873 järgi nii kinnisasjade või kinnisasjaõiguste sissetoomine ühingule või täisühingule või juriidilisele isikule, nagu ka ühisomandi muutmine ainuomandiks või kaasomandi mõttelisteks osadeks, ülekandmise teel ja alluvad seega sissekande tegemise kohustuslikkusele. Niivõrd kui on lubatud tingimuslikud asjaõiguslikud õigustehingud, toimub õigusmuudatus seoses tingimuse saabumisega samuti ilma kinnistusraamatu sissekandeta; kinnisasjade käibes on niisugused õigustehingud siiski harvad. Kuna kinnistusraamat annab teavet ainult asjaõiguste kohta, siis kehtib sissekande tegemise kohustuslikkus ainult asjaõiguste ja asjaõiguslike õigustehingute kohta. Võlaõiguslikud õigustehingud sellele ei allu, näit. kinnisasja müük; sest võlaõigusi ei märgita kinnistusraamatusse,
Protsessori poolt teostatavad masinkäskudele vastavad operatsioonid on tavaliselt liigitatavad järgmiselt: andmete ülekanne (registritest registritesse, mälust registrisse ja vastupidi) loogilis-aritmeetilised tehted (liitmine, lahutamine, operandi bittide rotatsioon, paremnihutus, vasaknihutus jne) bittide käitlus stringide käitlus käsuvoog (tingimuslikud ja mittetingimuslikud hargnemised, alamprogrammid jne) eranditöötlus Sisendi-väljundi haldus protsessori töö juhtimine Protsessori sees paikneb spetsiaalne püsimälu - mikrokood, millega kontrollitakse protsessori masinakäskude täitmist. See püsimälu on uuematel protsessoritel ümberkirjutatav ja võimaldab rakendada vigade parandusi protsessorile. Programmi täitmine protsessoris koosneb järgmistest põhietappidest:
2): (a) aastaaruande koostamisel kasutatud põhiliste arvestuspõhimõtete kirjelduse; (b) täiendavat informatsiooni oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid); (c) muud informatsiooni, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (näiteks tingimuslikud kohustused, tehingud seotud osapooltega, sündmused pärast bilansipäeva). 49. Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud raamatupidamise aastaaruande lisad peavad avalikustatava informatsiooni osas vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ning Raamatupidamise Toimkonna juhendis 15 ,,Lisades avalikustatav informatsioon" esitatud nõuetele. 50. Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt, näiteks järgmises järjekorras (SME IFRS 8.3, 8.4):
30 PASSIVA (KOHUSTISED JA OMAKAPITAL) Kohustised Lühiajalised Pikaajalised kohustised kohustised Kohustiste liigitus Teadaolevad Tingimuslikud kohustised kohustised Näiteks: laenud, Kohustised, mis Kohustised, mida võlad tarnijatele, nõuavad ei ole võimalik võlad töövõtjatele, hindamist (näiteks usaldusväärselt maksuvõlad jne. eraldised) hinnata Teadaolevad kohustised
Tegu erinormidega TsÜS suhtes. PankrS alusel tehingute kehtetuks tunnistamine toimub üksnes kohtu korras, kus hagejaks on võlgnik pankrotihalduri isikus. Tehingute kehtetus PankrS tähenduses seotud vara tagasivõitmise instituudiga. Eelduseks kehtetuks tunnistamisele asjaolu, et tehinguga on kahjustatud võlausaldajate huve ning tehing on tehtud teatud tähtaja jooksul enne pankroti väljakuulutamist. TINGIMUSLIKUD TEHINGUD · Tingimuslikkus tehingus. Eristada tuleb: 1) tingimusi tehingus ning 2) tehingu tingimuslikkust. Tehingu sisuks on alati teatud tingimused. Tingimusliku tehingu mõiste seondub nende tingimustega, mille olemasoluga seotakse poolte suhtes õiguste ja kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine. TsÜS d 102-110 reguleerivad tehinguga kindlaks määratud tingimuste, millest sõltub tehingu toime, kasutamisega seotud asjaolusid.
Kui tehing on täidetud, siis tuleb kohtust nõuda tagasitäitmist alusetu rikastumise sätete alusel. Kinnitamine Tsüs §100 tühistamisõigust omav isik kinnitab tehingu, siis ei saa seda enam pärast tühistada. Võib olla konkludentne. Täidab tehingu teada saades tühistamise alusest. Teine pool võib tühistamisõigust omava isiku käest küsida kas kinnitab või tühistab § 100 lg 3 kui teine pool ei vasta siis loetakse tühistamisõigus lõppenuks. Tingimuslikud tehingud Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid Mõiste 21 Tehingu sisuks on alati teatud tingimused. Vaatamata sellele ei nimeta me neid tingimuslikeks. Et tegemist oleks Tingimusliku tehinguga, peab olema õiguslike tagajärgede saabumine või lõppemine sõltuvusse seatud asjaolust mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada kas see asjaolu saabub või mitte.
· täiendav informatsioon oluliste põhiaruannetes esitatud kirjete ning nende muutuste kohta aruandeperioodil (põhiaruanded tuleb varustada viidetega lisadele, mis selgitavad lähemalt põhiaruannetes esitatud andmeid); · muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (näiteks tingimuslikud kohustused; tehingud seotud osapooltega; sündmused pärast bilansipäeva). Eesti hea raamatupidamistava kohaselt koostatud raamatupidamise aastaaruande lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ning Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud täiendavatele nõuetele lisades avalikustatava informatsiooni osas. Raamatupidamise aastaaruande lisad tuleb esitada süsteemselt, näiteks järgmises järjekorras:
Impersonaalne seos, lähedaloleku tunne. Suhete klassifikatsioon sisu järgi · Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Meie seosed teiste inimestega on väliselt määratletud, normidega paika pandud. nt: austan vanemaid/allun ohvitserile · Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend suhtevälise eesmärgi saavutamiseks. · Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad suhted. Fokusseeritud teisele inimesele kui isikule. Sõprus, armastus.. · Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe. Ühistunde tootmine võrgustikus. nt tere ütlemine taaskinnitab tutvust, näitab seost/kuuluvust. Suhtevaegus · Üksindus Weiss: 1) emotsionaalne üksindus (pole lähisuhteid/katkenud lähisuhted). Tulemuseks osa kiindumusvajaduste häirumine. Nt vajadus füüsilise kontakti järele.
Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks 2 võimalust: jäiga loogikaga ja mikroprogrammeeritav. Jäiga loogikaga juhtautomaat. Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal ja iga muutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi sünteesi ning uue mikroskeemi valmimist. Algoritmi realiseerimiseks loogiskeemina on vaja teada järgmisi parameetreid: X1 jne sisendid, millest sõltub, kuidas läbitakse algoritmi. Algoritmi täitmisel määravad tingimuslikud sõlmed erinevate harude valiku. Juhtautomaadis vastavad tingimustele sisendid, mis tulevad protsessori teistest osadest. Y1 jne väljundid, mis aktiveerivad tegevusi protsessoris ja kogu süsteemis, käivitavad mikrooperatsioone ehk elementaartegevusi arvutis. A1 jne olekud, ehk info, kus oleme algoritmi täitmisel. Olek kujutab endast algoritmil märgitud punkti, mis näitab kus ollakse parasjagu. Am=Fü(As,Xi) üleminekute funktsioon,mis määrab millisesse olekusse As me
1) Determineeritavad - lühiajal. kohustused, summalt täpselt määratletud (tasumata arved, panga- laenud, kommertsväärtpaberid, vekslivõlad, tekkepõhised kohustused, maksta olevad dividendid, maksuvõlad, pikaajal. laenu lühiajal. osa, võlad töövõtjatele, ettemakstud tulevaste per. tulud). 2) Hinnangulised kohustused - kohustused, mis on reaalselt e/v kohustused, kuid mille täpne summa ei ole bilansipäevaks veel teada (toodete garantiikohustus, puhkusetasu kohustus). 3) Tingimuslikud kohustused - kohustused, mis antud hetkel veel ei eksisteeri, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kajast. aastaaruande lisas. II. Pikaajal. kohustused - ei kuulu täitmisele järgneva aruandeper. jooksul. Jagun.: 1) Pikaajal. võlakohustused: mittekonventeeritavad võlakohustused, pangalaenud, muud laenud krediidiasutustelt. 2) Muud pikaajal. võlad: hankijatele tasumata võlad, võlad tütar- ja emaettevõtetele, võlad sidus- ettevõtetele. 3) Pikaajal
kohustus rääkida alati tõtt ja kohustuskaitsta alati oma sõpra. Kui aga nüüd juhtub järgnev: Kui keegi ajab kirvega taga mu sõpra ja küsib, et kas ta peidab end minu majas.keegi ajab taga mu sõpra), Triviaalsed teod- Näiteks kui igaüks peaks alati esimesena kinni siduma kingal parema paela. Saame küll probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks mõtet. 13. Tooge näide kohustuste konfliktist? On olemas kahte liiki kohustusi: tingimuslikud kohustused (prima facie) ning tegelikud kohustused. Nt anname lubaduse, asetame end olukorda, kus kohustus lubadust pidada on moraalne kaalutlus ja kui ükski teine prima facie kohustus, mis võiks lubaduste pidamisega konflikti sattuda, ei puutu asjasse, saab lubaduste pidamise kohustusest automaatselt tegelik kohustus. Nt olete leppinud kokku sõbraga kohtumise kella 15.00, aga teel sinna kohtate eksinud last. Lähedal pole kedagi, kes teda võiks aitata ja teete seda ise, kuid seda tehes
Siis see tühistamise õigus kaob. Seda õib teha ka konkludentselt, kui tühistamise omav isik selle kinnitab. Aga seda siis alles, kui ta neid halbu asjaolusid teab või need on lõppenud. Tsüs pg 100 NB! Alles siis saab kinnitada, kui nt ähvardamise asjaolud on lõppenud. Kui kinnitamine toimub ähvardamise alusel siis saab kohus seda tühistada nt. Õppematerjal · Tsüs 84-101 + tsüs muudatus, pg 86, mis muutub 1 maist. · Õpik lk 110-131 195-204, 213-223 9. Tingimuslikud tehingud 9.1 Tingimusliku tehingu mõiste ja liigid Tingimusliku tehinguga on tegemist siis, kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused pannakse sõltuma mingist asjaolust, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub või mitte. Sellise olukorraga on tegemist, kus tehing on sõlmitud ja nüüd selelst tehingust tulenevad õigused ja kohtustused, mille kohta tehingu tegemisel ei ole teada, kas see tingimus saabub või mitte.
Võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist, kui teine pool on teadlik kahju tekkimisest. Esindamine. Isikud teevad tehingud ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindaja tegutseb alati esindatava nimel ja huvides. Tema tegevuse kaudu luuakse, muudetakse või lõpetatakse tsiviilõigussuhteid esindatava ja kolmanda isiku vahel. Esindamine ei ole lubatud puhtisiklike tehingute puhul (nt abielu sõlmimine, testamendi tegemine jne). Tingimuslikud tehingud – tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Tehing on edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaks määratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltuvuses asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte (nt soovivad pooled seada omandi tekkimise vallasasjale sõltuvusse kokkulepitud tasu maksmisest). Tehingud on tehtud äramuutva tingimusega,k kui
tühistada. Seadusega võib sätestada ka muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikust asjaolust, sellisel juhul võib tehingu tühistada. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema, sellisel juhul tehing tühistatakse. Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada. Tingimuslikud tehingud. Tingimuslik tehing on tehing, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Tehing on edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või mitte. Tehing on äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada kas see saabub või mitte. Esindaja poolt tehingu tegemine
kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja § 1051 ka selline kokkuleppe, mis on suunatud tahtliku kahju tekitamise vastutuse piiramisele. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla LVVS-d? Tingimuslikud lepingud enne VS-te tekkimist. Ka pärast LVVS-te tekkimist, saab seda reguleerida, st sõlmida kompromissi leping, nõudest loobuda, sellega ühineda, loovutada… 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti
olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta kehtib); eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt 5. Tingimuslikud tehingud TINGIMUSLIK TEHING: Tingimusliku tehingu mõiste: tehing, milles õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus saabuva asjaoluga, mille saabumine ei ole tehingu tegemise ajal kindel (TsÜS §102) Tingimus võib olla: 1) edasilükkav (TsÜS §102 lg2): tingimus, mille puhul tehingu õiguslike tagajärgede, eelkõige poolte õiguste ja kohustuste tekkimine, sõltub tulevikus saabuvast asjaolust, mille saabumine pole kindel;
avaldamise päevast arvates. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi. PankrS § 98 kohaselt loetakse tingimuslikud nõuded põhimõtteliselt võrdseteks tavaliste nõuetega, st nad võetakse kaitsmisele samamoodi nagu tavalised nõuded ning neid kaitstaksegi tingimuslike nõuetena. See, kas tingimuse saabumine on tõenäoline või mitte, omab Seletuskirja järgi tähendust uksnes hääleõiguse andmisel ning jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemisel (vt PankrS § 82 lg 2 ja § 152). Kehtib põhimõte, et kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude
annaabi.ee 
