Vabaaine majandusõpetus - bilanss (0)

Vabaaine  majandusõpetus
1 tund (I)
Kuidas toime tulla ja 
unistusi  ellu viia?
Kes ma olen ja mida teile 
räägin?
Lõpetasin Tartu Ülikooli 
majandusteaduskonna ärijuhtimise 
erialal ja kaitsesin oma  magistritööd  
finantsjuhtimise õppesuunal 
2010.aastal.  Oman  magistrikraadi 
(MBA).
Töötan majanduse ja ettevõtluse 
õpetajana Viljandi Gümnaasiumis ja 
kunstiõpetuse õpetajana Tääksi 
Põhikoolis. Lisaks põhikohaga oma 
ettevõttes Üheksa Mõõdet. 
Olen töötanud pidevalt 
väikeettevõtluses 15 aastat. 
Alustasin vabakutselise kunstnikuna, 
seejärel õppisin ümber sekretär-
raamatupidajaks ja sain tööd 
rehviteenustega tegelevas 
väikeettevõttes. Keerulistes ja 
muutlikes  majandusoludes (1997-
2002) oli vajalik pidev erialane 
enesetäiendamine. 7 aastat tagasi lõin 
enda ettevõtte, kus osutan 
raamatupidamise teenust pidevalt 6 
osaühingule, 3 MTÜ-le ja ühele FIE-le 
erinevates tegevusvaldkondades. 
Millest räägime?
• Kursuse eesmärk:  Anda lihtne 
ülevaade võimalustest oma isiklike ,- 
pere-ja ettevõtte kulude-tulude 
eelarve struktuurist, tasakaalust ja 
ettevõtte majandusarvestusest 
(äriplaani komponendid).
• Kursuse kestvus: 35t
•  Kursust  hinnatakse  arvestustöö  põhjal 
– arvestatud või mitte arvestatud.
• Kursuse sisu: Tegevuslike tulude – 
kulude jaotamine eelarves, 
alternatiivide ja kompromisside 
analüüs. Eelarve tasakaal- lihtne 
bilanss , kasumiaruanne, rahavoog. 
Ettevalmistus ettevõtluse 
alustamiseks ja aruandluse 
mõistmiseks. Kursuse läbimine 
võimaldab  hiljem jätkata  äriplaani 
koostamise kursusel.
Millest räägime?
• Räägime majanduses  kasutatavatest  
mõistetest ja nende sisust.
• Koostame enda isikliku eelarve.
• Teostame isikliku eelarve analüüsi 
kaaludes erinevaid kompromisse ja 
alternatiive  hoides  eelarve tasakaalu.
• Selgitame raamatupidamise bilansi, 
kasumiaruande ja rahavoo 
põhiolemust.
Tulud ja kulud
Tulud ja kulud on terminid, mida 
kasutatakse peamiselt 
ettevõtlustegevuse väljendamiseks. 
Tulude ja kulude vahe on tulem.
Tavainimesel (eraisikul) on 
sissetulekud ja väljaminekud.
Sissetulekute ja väljaminekute vahe 
nimetatakse
jäägiks ehk kasutamata rahaks.
Sissetulek
• Sissetulek koosneb:

  töötasu  ehk palk, 

 preemia,

  puhkusetasu ,

 kuluhüvitis,

  pension ,

 toetus, kingitus, tagastamatu  laen , 
intressitulu, dividendid  jms.
• Sissetulekute hulka tuleb arvata ka 
soodustused, mida  tööandja  teeb 
(telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, 
spordisaal jne). Neid nimetatakse 
mitterahaliseks sissetulekuks või 
hüviseks.
• Laen, mis tuleb tagasi maksta on 
kohustus.
Väljaminekud
Väljaminekud saab liigitada:
 Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud
 Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud
 Ootamatud väljaminekud, mille jaoks 
peab olema  kogutud reserv
M
U
U
T
P
U
Kuidas jaguneb raha kodus?
Ü
V
S
S
K
I
IU
S
K
L
S
U
PÜSIKULUD ,
U
E
D
KODUKULUD e.  üür, küte, 
L
T
elekter , vesi, laenukohustus
U
U
D
SISSETULEK e. 
L
E
töötasu, 
K 
toetus, 
e
kingitused, 
. 
laenud
t
MUUTUVKULUD
ö
ELAMISKULUD e. toit, rõivad, telefon, 
ö
transport,  remont , reisimine, vaba 
t
aeg jms.
a
s
u
, 
t
o
e
t
u
s, 
ki
n
gi
t
u
s
e
d
, 
la
e
n
u
d
Mõisted –  finantsteenused     
             
•  Sajandeid  on inimtegevuse 
valdkonnadeks olnud  rahandus  ja 
pangandus. Esimesed ajaloolised 
teated  pankadest on pärit umbes 
4,000 aastat tagasi. Juba sellised 
iidsed  tsivilisatsioonid nagu  Rooma , 
Kreeka, Babülon, Hiina ja Egiptus 
kasutasid ja said kasu pankade 
olemasolust.
• Nendel kaugetel  aegadel  oli pankade 
põhilisteks funktsioonideks rahaliste 
vahendite hoiustamine, klientide 
arvelduste korraldamine ning laenude 
andmine. 20. sajandi lõpu 
globaliseerumine ja infotehnoloogia 
areng tõi panganduses kaasa 
enneolematu  konkurentsi, mis 
omakorda sunnib järjest laiendama 
pakutavate toodete-teenuste valikut 
ning uusi turge otsides võitlema 
klientide pärast.
• Seoses oluliste muudatustega on 
pangad laiendanud oma teenuste 
valikut traditsioonilistelt 
pangateenustelt finantsteenusteni 
üldisemalt. Enam ei piirduta 
klassikalise hoiustamise – 
laenuandmisega, vaid klientidel 
võimaldatakse seni teiste 
finantsasutuste poolt pakutavaid 
teenuseid (investeeringud,  kindlustus , 
konsultatsioonid) saada ka pankadest.
Pere eelarve koostamine
I  Analüüsi, mis on sinu jaoks 
kõige tähtsam!
• Mõtle läbi, mis on sinu ja sinust 
sõltuvate inimeste jaoks kõige 
tähtsam. 
• Esimesena tuleb mõista seda, et 
teenus ei ole asi iseeneses, vaid 
selle  ostmine  sõltub konkreetsest 
elulisest eesmärgist. See eesmärk 
määrab ka otseselt selle, millist 
teenust tuleks osta.
Pere eelarve koostamine
II Hinda oma võimalusi! 
Vaata realistliku pilguga üle oma sissetulekud 
ning hinda, kui palju raha oled sa igapäevaste 
kulutuste kõrvalt suuteline kulutama laenu 
tagasimaksmiseks, kui palju 
kindlustusmakseteks ja kas ning kui palju 
suudad säästa. Ideaalis  soovime  me ju kõik olla 
parimal moel kaitstud nii täna kui tulevikus, 
kuid sinu otsused ei peaks tekitama sinu pere 
eelarves ka asjatuid pingeid. 
Kui sa juba oled laenamise, kindlustamise või 
säästmise kasuks otsustanud, siis kunagi ei ole 
hilja  seda teha läbimõeldumalt ning vajadusel 
kord juba tehtud otsused üle vaadata.
Pere eelarve koostamine
III Otsusta! 
• Kõige keerulisem on konkreetse 
finantsteenuse valimine. 
Pakutavaid  variante  on turul väga 
palju.  Sisult  sarnase eesmärgiga 
lahendustele pakutakse erinevaid 
maksusoodustusi ja erinevaid 
garantiisid.
• Finantsteenused ei ole täna enam 
ainult klassikalised kindlustus-, 
panga- ja väärtpaberiteenused, 
vaid aina enam on erinevad 
teenused omavahel läbi 
põimunud. Näiteks on võimalik 
investeerida nii otse fondiosakuid 
ostes, kui ka investeerimisriskiga 
elukindlustuse kaudu,  saades  
sinna juurde marginaalse  
elukindlustuskatte. Kindlustuse 
kaudu investeeritakse toodud 
näite puhul seetõttu, et see annab 
võimaluse kasutada 
maksusoodustusi. 
• Kindlasti tuleb süveneda asja 
sisusse ja mitte lasta end 
peibutada lepinguga kaasas käiva 
reklaamtootega, olgu selleks 
meepurk, T-särk või kaelapael.
•  Peremees  teenuse 
väljavalimisel oled sina. Ära 
lase ennast hirmutada 
keerukusest ja sellest, et sa ei tea 
kõiki ettetulevaid mõisteid ja 
termineid. Küsi nõu ja selgitusi! 
Ära kiirusta! Kõige olulisem - astu 
läbimõeldud  samme .
•
Kodune ülesanne
Koosta  iseenda (näide, mitte isiklik) 
ühe kuu eelarve. 
Püüa säilitada eelarve tasakaal. Kui ei 
õnnestu , siis  põhjenda  allpool, mida, 
miks ja kuidas vähendasid või 
suurendasid. Valmis töö saada 
hiljemalt 05.10. õpetaja e-mailile.
Eelarve aluseks võid võtta tabeli
Pere-eelarve  www.minuraha.ee lehelt.
Kasulik lugemine
• www.minuraha.ee
• www.rahakool.ee
• www.pere-eelarve.eu
• Rahapäevik SEB  pank  
• Rahaplaneerija   Swedbank
Kohtumiseni  08. oktoobril !

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17