.............................................................................. 9 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 LISA 1 Klassikalise tingituse kujunemismehhanism: tingitud ja tingimatu ärritaja seose teke LISA 2 John B. Watson` i ja Rosalie Rayeni katse 1919/20 LISA 3 Thorndike`i katse (1913): loomade uute käitumisviiside õppimine LISA 4 Vormimine. Siknneri katse tuviga LISA 5 Jadaprogramm LISA 6 Hargprogramm 3 SISUKORD...............................................................................................................................3 SISUKORD 3..................................................................
Suure mahuga õpiülesanne tuleb jagada väiksemateks osadeks ning õpilast tuleb iga osa positiivse õppimise korral tasustada. Lõpuks kujuneb välja kompleksoskus. -Võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemust ja sellest õppida. -Niisuguse õppimise tulemuseks on organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile -Tasustamist nimetatakse käitumise kinnistamiseks ehk sarrustamiseks Thorndikei uurimused Edward Thorndike uuris eksperimentaalselt loomade intelligentsust. Uurides mõistatuste lahendamist kassidel ja teistel loomadel, tegi ta kindlaks, et mõistatuse lahendamise kiirus on seda suurem, mida kauem mõistatust näidatakse. Sellest sai ta kinnitust hüpoteesile, et õppimine on katse ja eksituse tulemusel kujunenud harjumuste tulemus. Ta sõnastas käitumisseadused harjumuse kujunemise kohta. Neist tähtsaim on tagajärje seadus:
See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond. Kogu käitumist võib Biheiviorism John Watson Käitumine, määratleda kui lihtsat vastust stiimulile E. Thorndike õppimisprobleemid,progr (kõikide välismaailma objektidele ja B. F. Skinner ammõpe kõikidele muutustele organismis) Humanistlik Inimese sisemine, Inimene on enda loomult positiivne, loov ja psühholoogia Carl Rogers subjektiivne mina, arengut taotlev, aga tihtipeale on teda A. Maslow teadvus ja tunded muserdanud kogemused.
saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine) *Karistamine (käitumise vähendamine) -Positiivne -Negatiivne (frustreeriv tasumatus)-millegi positiivse ära võtmine. 20.sajand psühholoogias: Tekkisid erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid,
on tegemist väga keeruliste psüühiliste protsessidega ja seda raske kirjeldada ühe kõikehaarava mudeliga. Kõige tuntumad õppimisteooriad: biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad. Biheiviorism ehk käitumuslik psühholoogia nimetus tuleneb inglise sõnast "behavior" - käitumine tekkis XX saj. 20-ndatel aastatel USAs. aluspanija ja termini looja John Watson Tuntuimad koolkonna esindajad: Ivan Pavlov, Edward Thorndike, John Watson, Burrhus Frederic Skinner Biheiviorismi vaated õppimisele: Õppimine on inimeste kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi; See alateadvuslik motiiv kujundab inimestel käitumisharjumusi ja automaatseid reageeringuid keskkonna märguannetele. Isiku kogemuseks on tema kogutud reaktsioonid, s.t. mida rohkem reaktsioone on kogutud, seda rohkem arenenud on isik
Biheiviorism tekkis 20 saj. 20-l aastatel Ameerikas. Esindajad: B. Skinner. J. Watson, Thorndike. Mõiste: käitumispsühholoogia, mis käsitles põhiliselt stiimulit, reaktsiooni. Põhiteooria: inimese poolt antav reaktsioon on otseses seoses talle mõjuva stiimuliga(Skinner). Psühhoanalüüs tekkis 20.saj alguses Austrias ja Sveitsis. Esindajad: S. Freud, A. Adler, C.G. Jung. Mõiste: inimese pannevad tegutsema sugutung ja surmahirm Teooria: I inimese alateadvuses on tallel kõik inimese poolt kogetu ja see mõjutab kogu inimese elu. Eriline mõju on lapsepõlve kogemustes.
1) Kultuuriline norm? enamusest lähtuv, normaalne on see, mida kõik teevad. 2) Biheivorism mis on norm? Õpitud kohastunud käitumisviisid. 3) Kognetiivse teraapia eesmärk? -korrigeerida negatiivseid automaatmõtteid 4) Automaatmõttete aluseks on? Kognitiivsed vead. 5) Käitumuslik teraapia · Klassikaline tingimine (Pavlov, Watson) · Operantne tingimine (Thorndike, Skinner) · 1970-ndate keskel tekkis eraldiseisva suunana käitumuslik meditsiin- rakendab käitumisteraapia tehnikaid hindamaks, ennetamaks ja ravimaks somaatilist haigust või füsioloogilisi düsfunktsioone. · Käitumisteraapia lähtub ideest, et düsfunktsionaalne käitumine on kas õpitud või kujunenud elusündmuste ja psühholoogilise haavatavuse koostoimes. · Teraapia eesmärgiks on muuta käitumist, mis omakorda toob kaasa kognitsioonide ja emotsioonide
d) käitumisnormid. Ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega tegeleb: a) tervisepsühholoogia; b) biopsühholoogia; c) kliiniline psühholoogia; d) sotsiaalpsühholoogia. Alg- ja keskkooli õpilasi, kel on probleeme edasijõudmisega ja emotsionaalseid raskusi, uurib: a) hariduspsühholoogia; b) koolipsühholoogia; c) pedagoogiline psühholoogia; d) tervisepsühholoogia. Katset Väike Albert teostas: a) Sigmund Freud; b) John Watson; c) Edward Thorndike; d) Carl Rogers. Tänapäeva psühholoogia aluseks on: a) intuitsioon; b) katse ja eksitus; c) vaatlus ja eksperiment; d) metafüüsika.
Mida on siis ühele edukaks pürgivale isikule õieti vaja? Suurimaks väärtuseks peetakse alatihti sotsiaalset intelligentsust, mida määratletakse kui üldist vaimset võimekust. See paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina. Iseenesest pole sotsiaalse intelligentsuse kontseptis midagi uut selle sõnastas juba möödunud sajandi 20. aastatel Edward Lee Thorndike kui inimese võime mõista teise inimese käitumist, suhelda ning oma tundeid juhtida. Särava suhtlemisoskuse omandamine saab võimalikuks pideva enesearendamise- ning ajapikku kogunevate elutarkuste läbi. Teisest küljest mängivad tähtsat rolli edus ka ülemaailmselt konkurentsivõimelised uuenduslikud ja originaalsed ideed. Mõttesädemed, mis tuginevad oskustele ja süvateadmistele ning laiendavad meie mõtlemist väljapoole tavalist piiravat kasti.
aja ja kinnitamisega Õppimisstrateegiad õppimise eeldus ja võimalus see saab motiveerituks juhul, kui inimene Watson; Thorndike, Pavlov, Skinner teadvustab ja mõistab iseenda ebatäiust
treeningutel, tegeleb iseseisvalt oma lemmikspordialaga, esindab kooli erinevatel spordivõistlustel. *Teoreetilised teadmised võistlusmääruseid, harjutamise põhimõtteid, Eesti sportlaseid, spordisündmusis. *Oskus analüüsida enda ja kaaslase tegutsemist. *Tervisekäitumine - ei suitseta, ei tarbi alkoholi ega narkootilisi aineid, riietud õigesti. Õpetaja arengu staadiumid 1.sisseelamise ehk induktsiooni staadium, 2.kindlustamise ja ühinemise staadium, 3.meistristaadium. Thorndike panus Ameerika keh.kasvatusse Omistas samuti suurt tähtsust seose teooriale ja tuletas mitmeid õppimise seadusi, mida ta arvas olevat rakendatavad nii loomade kui inimeste juures. Eriti andis ta suure kaalu liigutusõppimise tulemusele. Kolm seadust: "Law of Effect", "Law of Exercise", "Law of Readness" Õpetamise III etapil kasutavad metoodilised võtted *Harjutuse kinnistamine ja edasine täiustamine. m.Korduv harjutuste sooritamine, algul
enne kui süüa anti, hiljem nii kui koer kuulis kella, hakkas tal sülg jooksma. * Operantne tingimine – käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Vajadust tekib soovist vältida negatiivset ja eelistada positiivset. Seda võimaldab oskus õppida enda käitumise tagajärjest. Tagajärjeks on kinnitus või karistus. Uuringu sooritas loomkatsega (hiirtega) Ed. Thorndike. Hiir lasti labürünti kus olid tupikud, mitme kordse kordamise järel sooritas hiir teekonna maiuse juurde tee eksitusteta läbimisel. Õpilane saab õpetajalt kiita. * Sotsialne tingimine – mudelõppimine, õppimine sotsiaalsete eeskujude jäljendamise teel (näiteks iidoli käitumise jäljendamine). Nähtakse ühel korral, jäljendatakse/õpitakse ilma igasuguse premeeringuta
Enesele suunatud rollid ehk segajad blokeerija (eitab kõike ja blokeerib kõik ära, mis ei ole seotud tema ideega), eemalseisjad (ise seavad end grupist väljapoole), agressor (agressiive õpilane, tülinorija), kloun, staar, kamandaja, jonnipunn, hädaldaja, allaandja, jutupaunikud. OLULISEMAD ÕPITEOORIAD Biheiviorism Inimkäitumise seletamisel eelistatakse loodusteaduslikku lähenemisviisi. Tähtsamad esindajad on B. F. Skinner, R. L. Thorndike, J. B. Watson. Enamik nende avastatud seaduspärasusi ja praktilisi soovitusi põhineb loomkatsetel. Õppimise lahtimõtestamisel lähtutakse põhiskeemist stiimul-reaktsioon. Biheiviorismi põhiküsimus: kas ja kuidas on käitumine mõutatav? Tuntumaid märksõnu on õpitehnoloogia, mis hõlmab 4 põhiküsimust: Kuidas kutsuda õpetamisel esile soovitavaid muutusi inimkäitumises? Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab?
Seda tähendabki klassikalise tingimise järgi õppimine uue stiimuli omandamist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). Operantset tingimist uuris loomakatsetaja Edward L. Thorndike. Tema katses pandi näljane loom kasti, toidupalake aga paigutati kastist väljapoole. Et toiduni jõuda pidi kastist välja pääsema, selleks tuli aga vajutada vastavale kangile. Esmalt sattus katsealune kogemata kangi vastu ning pääses kastist välja. Mõne aja möödudes hakkas loom meelega nõnda toimima, et kastist välja saada. Loomake omandas uue oskuse ning kasutas seda kindlal eesmärgil, kinnituseks oli toit. Õppimine toimus katse ja eksituse teel. E. L. Thorndike tuletas kaks
· PP seisab teooria ja praktika vahepeal: psühholoogia teadus, haridus kunst, PP ühendab neid, ülesandeks teooria praktikasse rakendamine · Õpetas õpetajatele psühholoogia aluseid, rõhuasetusega tegevusel, kohanemisel, kirjutas mälust ja tahtest · Rõhutas eeskuju ja jäljendamise olulisust õpetajad (kellel on paremad oskused) peaksid lastele näitama, kuida teha Edward L. Thorndike (1874 - 1949) · W. Jamesi õpilane · Assotsiatsionist, õppimise teooria: SR,operantne kinnitamine · Pedagoogilise psühholoogia "isa" · Haridust saab uurida teaduslikult 1903 "Educational Psychology" 1910 ajakiri "Journal of Educational Psychology", avaartikkel Thorndike'lt 1913-14 Thorndike'lt 3-köiteline "Educational Psychology" raamat · Võimete testimine. "Whatever exists, exists in some amount. To measure it is simply to know its varying amounts"
keskkonnale teatud viisil · Alateadvuslik tarve vältida negatiivset ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid - võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele meelde jätta saadud kogemusi - õppimise tulemuseks organismi võime reageerida kindlal viisil märguandele ehk stiimulile . Nimetatakse stiimul-reaktsioon (S-R) õppimiseks · Tegevuse või käitumise tagajärjeks on kinnitus või karistus - Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine · Thorndike'i katse - Näljane kass puuris, kes nägi toitu väljaspool puuri. Puurist välja saamiseks oli vaja vajutada spetsiaalset klahvi. Operantne tingimine (2) · Näited karistusest - koerale antakse nina pihta kui ta närib jalanõusid - lapsel keelatakse teleka vaatamine kui pahandust teeb * Karistamise mõningad reeglid - Alati tuleb selgeks teha, mille eest karistatakse, välditakse karistaja kartmist. - Karistatakse käitumise eest, mitte inimest konkreetselt.
Korduv kokkulangemine 23. Tingitud refleksi kustumine Tingitud refleksi kustumine- kui tingitud stiimulit korratakse pidevalt ilma tingimatu stiimulita 24. Tingitud refleksi taastumine 25. Stiimuli üldistamine 26. Instrumentaalne e. operantne tingitus Instrumentaalne e. operantne tingitus- vahetult õpitavale reaktsioonile järgnev tasustav või karistav stiimul, mis põhjustab reaktsiooni positiivse või negatiivse võimenduse Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus Füsioloogiline seisund Keskkond Ülesande keerukus 31. Vermimine Vermimine (imprinting)- kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest Vastsündinu vermimine Seksuaalne vermimine 32. Ultradiaansed rütmid Ultradiaansed rütmid
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus
harjumuslikud kohanemisreaktsioonid. Ühtlasi nimetatakse tingitud refkelside kujundamisele tuginevat õppimist klassikaliseks assotsiatiivseks õppimiseks, mille mehhanismide tundmaõppimine oli üheks põhjuseks Ivan Pavlovile Nobeli teaduspreemia omistamisel. Instrumentaalse ja operantse õppimise puhul, mida põhjalikult uurisid Ameerika biheivioristliku koolkonna rajajad, kinnistatakse teatud liigutusi ja toiminguid. Edward Thorndike formuleeris efekti reegli: need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad, ja need liigutused, mis viivad ebasoodsale tulemusele, ilmnevad edaspidi väiksema tõenäosusega. Kolmeks põhiprotsessiks mnestilises tegevuses on informatsiooni omandamine (meeldejätmine), säilitamine ja reprodutseerimine (meenutamine). Meeldejätmise tulemuslikkus sõltub paljudest teguritest, millest olulisemad on järgmised: 1
"[2] See tähendab, et loomkatsetes jõutud tulemusi saab üldistada ka inimesetele. Tegemis on küll väga suure üldistusega, aga üldjoontes leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. [3] Biheivoristid ei püüdnud mõõta mõõdetamatuid suuruseid, vaid hakkasid kasutama selle asemel mõõtetavaid suurused: stiimulid ja reaktsioonid. Biheivoristliku ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna tähelepanuväärseimad esindajad olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. Kõik nad on tuntud erinevate loomkatsete läbi viimisega. B. F. Skinner (1904 - 1990) Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvainia lähedal juristi pojana. Tema mälestuste järgi valitses ta lapsepõlvekodus soe ja sõbralik õhkond, kuid samas oli ta
tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi - lõi oma teadusfilosoofia RADIKAALBIHEIVIORISMI – eesmärk on mõista käitumist ja nähtust, mis tekib sarrustamise (kinnitamise) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel privaatsete sündmustega nagu mõtlemine, tajumine ja mittejälgitavad emotsiooniväljendused. - operantne tingimine - sarrustamine - esmased - teisesed E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED - probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee - tagajärje seadus - - äsjasuse seadus - - harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam (- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus) KARISTAMINE - karistus - frustreeriv tasumatus KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne) - PIDEV kinnitamine - OSALINE kinnitamine
S. Freudi järgi on instinkti eesmärgiks organismis koguneva ärrituse taseme alandamine, mille tulemuseks on rahulolutunne. See on nn. tungi taandamise (drive reduction) mudel, mis lähtub organismi eesmärgist, milleks on Freudi järgi tema kaasasündinud vajaduste rahuldamine. Instinktid on: armastus, hirm, kiivus, sümpaatia ja nii edasi. Kolmandaks on Sarrus(tuse) teooriad (õpitud käitumise kinnitamise teooriad). Selle teooria algatajateks võib pidada: Edward Lee Thorndike (1874 1949), Robert S. Woodworth (1917 1979) ja Clark Leonard Hull (1884 1952). ja selle teooriad Õpitud käitumise kinnitamise teooria eeldus on, et inimesed teevad otsustusi oma käitumise kohta selle järgi, kuidas on sama käitumist tasustatud varem. Kui näiteks varasemad käitumised on viinud positiivsete tagajärgede või tasustamiseni, siis meeldib inimestele sellist käitumist korrata
eneses, mitte lapsevanema/õpetaja peas. Õppimise tasandid: 1.Reflektoorne - õpitakse teatud stiimuleid ja reaktsioone enamasti teadvustamata ja automaatselt. 2.Kognitiivne- õpitakse teadmisi ja toiminguid. Kognitiivsel tasandil muutub õppimise kvaliteet. 3. Intellektuaalne- kognitiivne õppetasand, mille puhul ei peegeldata esemete ja toimingute üksikuid meelelisi suhteid, vaid üldiseid objektiivseid seoseid, struktuure ja suhteid. Õppimisteooriad. Klassikalised Biheiviorism. Thorndike. Skinner. Watson. Pavlov. Kognitiivsed õppimisteooriad:Õppimine tähendab kognitiivsete struktuuride omandamist või reorganiseerimist. Getaltpsühholoogia. Ei ole ainuvaldavat teooriat (Küttis 2003). KÜSIMUSED 1. Kuidas jaguneb arengupsühholoogia? 2. Mida tähendab ja uurib kognitiivne psühholoogia? 3. Mis on kognitiivse psühholoogia põhiidee ja millele see keskendub? 4. Milline on Jean Piaget kognitiivse arengu teooria? 5
võivad toimida kas vitamiini või mürgina. "Emotsionaalne intelligentsus on indiviidi võime tundma õppida ja mõista omaenese tundeid. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel, kui me oleme koos, sellega, mis ohustab suhteid, ja nende mõjuga. See on suhete tarkus." Iseenesest pole sotsiaalse intelligentsuse (SI) mõistes midagi uut. Selle sõnastas juba möödunud sajandi 20. aastatel Edward Lee Thorndike kui inimese võime mõista teise inimese käitumist, suhelda ning oma tundeid juhtida. See abstraktne mõiste tõlgiti kiiresti psühhomeetriliste testide keelde, et mõõta SI individuaalseid eripärasid. Neist esimene - George Washington Social Intelligence Test - valmis juba 1928. aastal ning selle abil hinnati nimede- ja nägudemälu, testitava hinnangut hetkeolukorrale, huumorimeelt, võimet inimkäitumisest aru saada, sõnade taga peituvaid tähendusi ära
Käitumise vormimist alustatakse toimingu kinnitamisest, mis on kõige lähemal soovitud lõppkäitumisele. Seda tasustatades saavutatakse stabiilne reageerimine märguandele. Seejärel asutakse kinnitama õpitud reageeringutest vaid neid, mis hälbivad lõppkäitumise suunas. Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähendusetapil, kuni jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 16. Millise järelduseni jõudis E. L. Thorndike uurides õpitu üldistamist? Ta näitas eksperimentaalselt, et ka inimõppimisel pole alust rääkida üldisest vaimsete võimete arendamisest. Tõdedes fakti, et inimeste õpitav üldistub vähe, tegi ta loogilise järeldse, et ka õpitulemus peab olema konkreetne. Thorndike näitas terve rea katsetega, et õpilased, kes õppisid ladina keelt ja geomeetriat, ei sooritanud intellektuaalse arengu teste sugugi paremini kui õpilased, kes õppisid teisi aineid. 17
tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Sotsiaalne õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni.
Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid).
Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. 2
Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, kuna õpetaja valib välja nn. õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ning tasustab seda. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda.Biheivioristide kuulsamateks esindajateks olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. SOTSIAALNE ÕPPIMINE Sotsiaalse õppimise teooria kasvas välja biheivioristlikest lähtepunktidest 1960. aastatel, mille suuna esindajad uurisid sotsio- kultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele läbi miteerimise. Biheivioristid püüavad õppimist kirjeldada läbi tegevuse (stiimul - reaktsioon) puudutamata sealjuures mõtlemisprotsesse. Õppimine tasustamise vahendusel oli ja on äärmiselt oluline, aga kui sobivaid käitumisviise
Vaimsed võimed ennustavad, kui keerukat tööd keegi teeb; isiksus ennustab, millist tööd keegi sel tasandil teeb. Ind erinevuste psüh pärineb 19. ja 20. saj kolmest traditsioonist: sügav usk individualismi, huvi teadvustamatuse ja irratsionaalse vastu isiksuses, mõõdetavuse ja mõõtmise rõhutamine. 19. saj romantism -> rõhutas spontaansust, impulsiivsust, irratsionaalsust kirjanduses, kunstis ja filosoofias. Isiksusepsüh-s avaldus see S. Freudi (1856-1939) töödes. 1914 E Thorndike ,,Kui miski eksisteerib, siis eksisteerib see teatud koguses, kui see eksisteerib teatud koguses, siis saab seda mõõta". 1917 Woodworth's Personal Data Sheet IQ testide eeskujul, eristas norm sõdureid neurootikutest. 1930ndatel eristus USA ülikoolides isik.psüh teadusliku distsipliinina. 1950-1970 kõrghariduse kättesaadavuse suur kasv, psüh spetsialiseerumine (põhiteemaks isiksuse mõõtmine, erinevad konstruktid).
Sarnasus on oluline just tähtsates asjades Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 23. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Termin sotsiaalne kompetentsus oli kasutusel juba 20.sajandi 30ndatel aastatel, veel enne terminit sotsiaalsed oskused (Thorndike). Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Phillips (1978) väidab, et inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et
psühholoogia meetodid • Mõõtmis-‐ ja hindamismeetodid • Psühhomeetria • Metodoloogia • Terminoloogia – kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, arutluse käigus võiks samaks jääda. -‐ Jingle fallacy (Thorndike) – sama sõnaga tähistatakse erinevaid asju -‐ Jangle fallacy (Kelley) – sama nähtust tähistatakse erinevate sõnadega -‐ Jingle-‐jangle-‐jungle (Block) – terminoloogilise segaduse koondnimetus -‐Teadus muudab sõnade tähendust – Cronbach & Meehl: selleks, et
Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike õppimise seaduspärasused: Harjutamise seadus ütleb, et tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseaduse kohaselt kalduvad reageeringud, millele järgneb tasustus, korduma ja need, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema.
takistada virgatsainete tagasihaaret ja sellega suurendada nende mõju teistele neuronitele (depressiooniravimid), suurendada retseptorite tundlikkust virgatsainete suhtes (rahustid ja uinutid), asendada virgatsaineid, nende retseptoreid ise stimuleerides (oopium ja kanep), või suurendada virgatsainete vabanemist ja sellega tugevdada vastavat närviülekandeahelat (amfet, ecstasy). 32. Seleta lahti ,,tagajärje seadus" Edward Lee Thorndike: Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemise tõenäosus suurem, negatiivse tulemuse korral väiksem. 33. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel. · Vanus · füsioloogiline seisund · keskkond · ülesande keerukus 34. Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos? 35. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta. 36. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b) aru saama abstraktsetest kategooriatest
omadusi sarnasus on oluline just tähtsates asjades Meile meeldivad need, kellele meie arvates meeldime meie ja arvame, et need, kes meile meeldivad, armastavad ka meid. Neid inimesi kohtleme soojemalt. Madala enesehinnangu ja masenduse perioodil meeldivad meile inimesed, kes meid kiidavad 30. Sotsiaalse kompetentsuse mõiste Termin sotsiaalne kompetentsus oli kasutusel juba 20.sajandi 30ndatel aastatel, veel enne terminit sotsiaalsed oskused (Thorndike). Sotsiaalseid oskusi vaadeldi kui suhtlemise käitumuslikke komponente. Phillips (1978) väidab, et inimene on sotsiaalselt kompetentne siis, kui ta suudab teistega suheldes säilitada eneseväärikuse, riivamata teiste inimeste õigusi. Inimese suhtlemisoskus sõltub tema järgi sellest määrast, mil ta suudab teisega suhelda viisil, mis vastab tema kohustustele ning huvide-õiguste ja nõudmiste rahuldamisele, ilma et
Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega
Angell - habits-kohaniemine mentaalsed operatsioonid aitavad ellu jääda. Carr - vajadused - efektiivne käitumine. adaptiivne tegevus. kirjandus kunst keel aitab mõista inimpsüd. Vajaduste rahuldamine ellu jäämiseks, vajadused motiveerivad käituma, kuni need on rahuldatud. Cattell - reaktsiooniajad, psühhofüüsika, taju. eugeenika. tervete ja intelligentsete inimeste abielu, Woodsworth - dünaamiline psü, S-Organism-R - kohanemiskäitumine aktiv, kui tekib vajadus. Thorndike - õppimine samm-sammult. automaatselt. I õppimise teooria. harjutamise assotsiatsiooni sagedus: mida sagedamini assotsiatsioonid esinesid, seda tugevamaks muutusid. Galkins - isiksuse ja mina psy. Ei saanud phd. Hume, Titchener – “mina” pole võimalik vaadelda Calkins: inimene on teadlik minast, seega on “mina” olemas ja selle suhteid ning osasid saab uurida. Vaimuhaigused Pinel . Ta eraldas erinevate häiretega patsiendid, edendas tegevusteraapiat, argumenteeris
o Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.[2] o David Wechsler on defineerinud intelligentsust kui indiviidi üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.[1;116] o Intelligentsus kujutab endast kohanemisvõimet.[2] o Edward Thorndike jaoks tähendab intelligentsus vaimset kvaliteeti.[4] o Esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet on kirja pannud: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus.[4] 4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. [4] 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus
Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel. Biheiviorism (Ivan Pavlov, Burrhus Frederic Skinner, Robert Ladd Thorndike, John Broadus Watson): Õppimine toimub ainult assotsiatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Õpilane on passiive. Motivatsioon on väline - tasul ja karistusel põhinev. Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Personalism (R. Steiner): Sisemine tasakaal. Iga inimene on arenguvõimeline, ta areneb sünnist surmani. Inimese
rohkem tööd tehtud. :) Robert S. Woodworth - dünaamiline ps.,(dynamic psychology) miks tehakse, seda mida tehakse?, (the internal variables that motivate organism to act) motivatsiooni käitumise valem: S-Organism-R - kohanemiskäitumine aktiv, kui tekib vajadus. Ps kui eklektiline teadus, käitumise selgitamine erinevate teooriate kaudu Mehhanism (carri adaptive act) kohanemiskäitumise mustrid; m aktiveerub, kui tekib vajadus Edward Lee Thorndike - Connectionism - theory of learning because of its concer with the neural bonds or connections that associate sesnse impressions and impulses to action õppimine samm-sammult. automaatselt. I õppimise teooria. harjutamise assotsiatsiooni sagedus: mida sagedamini assotsiatsioonid esinesid, seda tugevamaks muutusid. Puzzle box: õppimine samm-sammult, automaatselt, rakendatavad kõigile. Õppimise teooria: tihti kasutamise seadus, efekti seadus (rahulolu/olematus)
joonistamine - Kokku näitavad lapse intelligentsust IQ mõiste - William Stern - Intelligence quotient = mentalne vanus/kronoloogiline vanus - Tänapäeval mõeldakse IQ all tulemust testis, millekeskmine ühiskonnas on 100 Intelligentsustestid - Stanford-Binet Intelligence Scales - Wechsler adult intelligence scale WAIS - Raven progressive matrices - General aptitude test battery - Henmon nelson test of mentaal abilty - Lorge-thorndike intelligence test Psühholoogiliste testide 2 tüüpi - Maksimaalse soorituse testid - Tüüpilise soorituse testid - Võimete testid - Isiksuse, hoiakute testid - Küsimustel õiged vastused - Küsimustel pole õigeid vastuseid - Tuleb vastata võimalikult hästi - Tuleb vastata ausalt - Nõuab palju pingutust - Nõuab vähem pingutust
Soovitud reaktsiooni kinnitamine, ebasooviva summutamine. Inimene sünnib puhta lehena, läbi tasu ja karistuse kinnistatakse tema käitumine. Ameerika ühiskonnas suur mõju – zetoonid,kleepsud, diplomid, virgutused mis panevad tegutsema. Mõjutus: Pavlovi õpetus – tingimuse teooria. Esindajad: Skinner – inimene õpib kordama akte, mis tõid positiivse tagajärje ja vältima negatiivset. Radikaalne bihevionism. Programmeeritud käitumine. Thorndike – kolm õppimise seadust: harjutamine (mida rohkem korrata, seda kindlamini kinnistub), efekti seadus (seos stiimuli ja reaktsiooni vahel tekib siis, kui järgneb tasu, edu) ja valmisoleku seadus (hakatakse tegutsema vaid siis kui selleks on vajadus). Efekti seadus oli esimene samm motivatsiooni uurimise suunas. Kriitika: käsitleti vaid käitumise baasil, jäeti kõrvale psüühika talitusprintsiibid, jäeti
mõõdetavaid suurusi - stiimuleid ja reaktsioone. Biheviorism oli reaktsiooniks inimese introspektiivsele käsitlusele, mille järgi inimest panevad tegutsema tema teadvuses asuvad jõud. Bihevioristlikus käsitluses on inimene (samuti loom) mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt. Reageerimine stiimulile mingil viisil toob kaasa tulemuse, mis võib olla käituja jaoks nii positiivse (kinnitus) kui ka negatiivse (karistus) tähendusega. Edward L. Thorndike´i tagajärje seaduse (law of effect) järgi suureneb seos stiimuli ja konkreetse reaktsiooni vahel juhul kui reaktsioonile järgnes kinnitus ja seos väheneb kui reaktsioonile järgnes karistus, vastavalt sellele antud reaktiooni (käitumise) sooritamise tõenäosus kas suureneb või väheneb. Sellest käsitlusest kasvas välja operantse tingimise teooria, mis käsitleb täpsemalt stiimulite mõju käitumisele (näiteks erinevate kinnitamise- ja karistamise 1.2Biheiviorismi puudused
ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Psühhodünaamiline Sigmund Freud Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja psühholoogia e. Alfred Adler varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule psühhoanalüüs Carl Jung Biheiviorism John Watson Uurida saab seda, mis objektiivselt vaadeldav. Edward Thorndike Kogu inimese käitumine on reaktsioon Burhus Skinner stiimulile. SR ehk ärritajareaktsioon Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus, mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse.
korratakse, madal; kui aga tagajärjed on head, korratakse tõenäolisemalt tegevust, mis viis hea tulemuseni. Skinner nimetas nähtuse sarrustusprintsiibiks.(Wikepedia). • Radikaalne biheiviorism, käitumised = operandid, erineb radikaalselt varasemast • Klassikaline tingimine- põhines I.Pavlovi töödel (kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana.) • Operantne tingimine- Edward L. Thorndike Üheks väljapaistvamaks teadlaseks, kes uuris õppimist läbi operantse tingituse oli Ameerika psühholoog Edward Lee Thorndike (1874 - 1949). Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest.
sellele järgneb tasu ja väheneb, kui järgneb karistus. Organism opereerib keskkonnaga, et saada soovitud tulemust. Operantne käitumine on tahtlik ja eesmärgile suunatud. (9) Operantse tingimise põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Selline vajadus lähtub alateadlikust soovist eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Seda aga omakorda võimaldab suutlikkus õppida oma teevuse või käitumise tagajärgedest. Seda tingimise liiki uuris loomkatsetega Edward L. Thorndike (1874 1949). Ta pani näljase looma kasti, toidu väljaspoole kasti, selle lähedale. Kastis oli kang, millele vajutades ta pääses kastist välja. Esimesel korral läks ta kangile vastu kogemata, kuid järgmisel korral ta teadis juba, mida teha ja vajutas ise kangile. Seega ta oli õppinud kastist välja saama (ja seega ka toiduni jõudma). Enda käitumise õigsuses sai ta veenduda sellega, et ta sai süüa. (3: 91) Operantset tingimist uuris ka Burrhus F
mõtlemine, võime mõista ümbritsevat maailma - need ongi psühholoogilistes uurimustes sagedamini kasutatud väljendid intelligentsuse defineerimisel. Samas on ka igaühel meist mingi arusaam targast inimesest, mõnele tähendab see igas olukorras toimetulevat, hästi kohanevat inimest, teisele igapäevaelus veidi saamatut filosoofi. Vast viimasele nägemusele sarnasemalt on intelligentsust defineerinud ka üks selle valdkonna klassikutest Edward Thorndike, kelle jaoks intelligentsus tähendas vaimset kvaliteeti, mille osas Aristoteles, Platon, Thucydides ja teised nendetaolised erinesid kõige enam nonde päevade Ateena idiootidest. Et oma mälu ja mõistust mitte liigselt koormata tasuks meelde jätta aga üks lihtsamaid, lühemaid ning ka vanemaid intelligentsuse definitsioone, mille on kirja pannud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus (4).
· Rajajad John B.Watson ja B. F. Skinner · Alustasid tegevust 20 saj. algul 5 · pole vahet inimese ja looma vahel Biheivioristide seisukohti. · Sündides on inimene puhas leht · Inimese käitumine on vaid keskkonna toode · Uuriti vaid seda, mida oli näha ehk siis käitumist. · Stiimuli ja reaktsiooni seos Esindajad: John Watson (1878-1958), E. Thorndike (1874-1949), B. F. Skinner, I. P. Pavlov. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele). J. Watsoni tuntud tsitaat annab hästi edasi biheiviorismi põhimõtet, et keskkond on lapse arengus ülekaaluka mõjuga: ,,Andke mulle tosin tervet, hästiarenenud väikelast ning vajalik
isiksuse vajadustele või mitte kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikke jooni Ergutamine/ pidurdamine- sõltub hinnangu andmisest Tähelepanu suunamine emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikult eluliselt olulisele Mälu stimuliseerimine Isiku suhtumine ja eelistuste väljendamine ning on kommunikatsioonivahendiks 9. Õppimise erinevaid käsitlusi Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) See teooria väidab, et elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisega, seoste loomise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel.
seega: * keskmine mõõtmisviga = 0 * tõeline skoor ja mõõtmisviga ei ole korrelatsioonis: r_{t, e} = 0 * vead erinevatel mõõtmistel ei ole korrelatsioonis: r_{e1, e2} = 0 10. Testitulemustes mõõdetud variatiivsuse päritolu/allikad (tõeline skoor ja veast tulenev skoor). var(x) = var(T) + var(e) var(x) - mõõdetud skoori variatiivsus var(T) - tegeliku skoori variatiivsus var(e) - mõõtmisvea variatiivsus Thorndike on välja toonud vähemalt 6 suurt rühma variatiivsuse allikaid: 1. Üldised ja püsivad inimese omadused – *Ühe või rohkema üldise omaduse/joone võimete tase, mis avaldub erinevate testide tegemisel * Üldised testi tegemise oskused ja tehnikad * Üldine võime instruktsioonidest aru saada 2. Püsivad spetsiifilised inimese omadused - Sellised, mis on spetsiifilised kogutesti mõistes
annaabi.ee 
