''Edu valem tänapäeval'' (0)

Edu valem tänapäeval
Edu oma olemuselt on tegemiste tulemuste mõõdupuu. Elu kõige väärtuslikum saavutus on õnnelik, harmooniline elu. Sihi rikkaks saada on ühiskond meile juba ammu paika pannud mitte ainult riigi edendamiseks vaid ka iga indiviidi enda heaoluks. Teostamine on juba mõnevõrra keerulisem - kõik oleneb, mis valuutas me rikkust mõõdame ja mida jõukuseks peame. Tegutsedes ükskõik missuguses valdkonnas, on siiski võimalik õigeid tarkusi sobivas kohas kasutades olla väga edukas ka aladel, mis eos ei tõota suuri väärtusi materiaalsel skaalal arvestatuna.
Ei leidu praktiliselt ühtki inimest, kes ei sooviks oma elujärge parandada või mitte proovida uusi tegevusi. Sellest hoolimata teame päris mitmeid, kes selle heaks midagi ette ei võta. Hoopis kergem on süü valitsuse, tööandja, majanduslanguse, sugulaste jne kaela veeretada, kui et ise midagi korda saata. Sageli hoiab aga inimesi tagasi just see, et eesmärk tundub niivõrd kauge ja raske: takistusi üleliia palju.Väidetakse, et pole piisavalt raha, teadmisi, oskusi, julgust ning tutvusi. Siin kohal omab suurt tähtsust endas motivatsioon leida, et mitte lõpetada enne, kui soovitud tulemus on saavutatud. Kõigile ju selge, et ilma tegutsemiseta arvestavat muutust ellu ei ilmu , pigem teatava lootusetunde omamine on lihtsalt soe ja elu mõtestav.
Pelgalt raha pärast edukaks himustamine on lõpuks kasutu, kui puudub soov mistahes tööd südamega teha. Esmalt tuleb võtta teadmiseks, et inimene on rikas, kui ta suudab saavutada seda, mida elult ootab – olgu see hea äraolemine, paks rahakott , tõeline armastus, usaldusväärsed sõbrad või rahuldustpakkuv töö. Näiteks kadestavad ühed riigihaldusega tegelevat usinat palgatöötajat, kes teenib uskumatult hästi ning on kahtlemata kasulik ka riigile, teised hindavad aga ettevõtjat, kellel on võimalik olla looja ehitades oma oskuste ja visiooni järgi üles midagi täiesti uut. Sellest tulenevalt varieeruvad ühiskonna ootused jäägitult ning igal indiviidil oleks vaja leida endale ala, milles kõige andekam ollakse.
Inimesed, kes pole loomult ahned raha järele, eelistavad alatihti elada tagasihoidlikumalt. Sellegipoolest arvestavad nad ka isiklike vajadustega, mis pole kuigi nõudlikud. Kas edukad ning hulganisti raha omavad tegelased on sellest järeldades egoistlikud? Loomulikult pikemas perspektiivis loeb rahvas oluliseks iga ühe enda kordasaatmisi. Andekad inimesed on riigi rikkus, seega vahel omakasupüüdlikkus ning kindlameelsus ei tee sugugi paha.
Tänapäeval avaldab ühiskond rahvale suurt survet olla edukas, seetõttu leidub üha enam inimesi, kes on valmis ennast proovile panema. Tagajärg võib olla põrumine, mis paneb suurema osa oma eesmärkidest loobuma . Proovikive, mida ületada, tekib aina juurde ning näib, et neil ei ole algust ega lõppu. Probleemitulva seljatamine eeldab arukust ja ettenägelikkust rahva valitud esindajatelt ning veelgi enam – indiviidilt endilt.
Mida on siis ühele edukaks pürgivale isikule õieti vaja? Suurimaks väärtuseks peetakse alatihti sotsiaalset intelligentsust, mida määratletakse kui üldist vaimset võimekust. See paneb inimaju teiste, ümbritsevate ajudega teatavas rütmis koos tegutsema ja keha tootma  hormoone, mis vastavalt suhte olemusele võivad toimida kas vitamiini või mürgina. Iseenesest pole sotsiaalse intelligentsuse kontseptis midagi uut – selle sõnastas juba möödunud sajandi 20. aastatel Edward Lee Thorndike kui inimese võime mõista teise inimese käitumist, suhelda ning oma tundeid juhtida. Särava suhtlemisoskuse omandamine saab võimalikuks pideva enesearendamise- ning ajapikku kogunevate elutarkuste läbi.
Teisest küljest mängivad tähtsat rolli edus ka ülemaailmselt konkurentsivõimelised uuenduslikud ja originaalsed ideed. Mõttesädemed, mis tuginevad oskustele ja süvateadmistele ning laiendavad meie mõtlemist väljapoole tavalist piiravat kasti. Siiski ilma nende teostamiseks vajaliku julguseta ja riskivalmiduseta pole mistahes hiilgavatest mõttesähvatustest kasu. Kolmas tähtis tegur edukaks saamisel on kollektiivsus – keskkond peaks olema toetav, et inimestel avarduks võimalus kaugele jõuda. Asume maailma riikide majandusvabaduse edetabelis juba üsna kõrgel kohal, mis näitab, et oleme õiges suunas ning meie jõupingutused kodumaiste ettevõtete arenguks parimate tingimuste loomiseks jätkuvad.
Seega rikkus peitub inimeses eneses ja tema oskuses elada õnnelikult. Edukaks saamisel on oluline, et indiviid armastaks seda, mida ta ette võtab ning õpiks viimast võimalikult hästi tegema. Raha on vaid hüvitis hästi tehtud töö eest: ütlus “Tee kõike armastusega,” pole ilmaasjata laialt tuntud, sellel on ka suur tõepõhi all. Varakaks saamisega tuleks oodata seni, kuni saadakse ennekõike rikkaks ning väärtuslikuks sisemiselt.