Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse rasvase ja magusa söögi manustamine. Teiseks eksimuseks võib lugeda meie elustiili: hommikul ei sööda või paremal juhul kugistatakse alla võileib, lõunaks võetakse mõni saiake ning õhtul kodus tehakse tasa kõik see, mis päeval saamata jäi. Täiskõhuga minnakse teleka ette ja energia kulu on tühine peaaegu kõik mis söödud, läheb rasvade täiendamiseks. Tervisliku toitum...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ELUSTIILIPÄEVIKU ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD SISEJUHATUS.......................................................................................................... 4 1. TOIDUPÄEVIK................................................................................................... 5 Kolmapäev, 24.02.2016.......................................................................................... 5 Hommikusöök: muna praetud õliga 87g, suitsuvorst 42g, kohv suhkruta 320g.....5 Lõunasöök: hakklihakaste segahakklihast (õliga) 40g, kartul keedetud soolata 128g....................................................................................................................... 5 Õhtusöök: kapsarull riisi-segahakklihatäidisega 336g, vinegrett...
Tervislik lõunasöök Koostas: Tervislik toitumine Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted on: Vastavus vajadusele Mitmekesisus Tasakaalustatus Mõõdukus Lõunasöögi menüü Ahjus küpsetatud kala riisi ja hiinakapsa salatiga 30g riisi 150g hõbeheiki 60g tomatit 70g kurki 60g hiinakapsast ¼ paprikat 2 spl majoneesi 50g maitsestamata jogurtit sinepit soola suhkrut 1 viil täisteraleiba 1 klaas piima Puuviljasalat kohupiimakreemiga 1 õun ½ banaani 80g ananassi 2 spl vaarikaid 80g banaanikohupiimakreemi Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Süsivesikute sisaldus meie lõunasöögi menüüs: kurk 1,5g kapsas 1,3g tomat 2 g maitsestamata jogurt 2,35g leib 11,2g ananass 9,4g õun 4g banaan 9,2g banaanikohupiimakreem 10,3g vaarik...
Essee Tervislik toitumine – tasakaalustadud menüü Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks inimeste toitumine ja sellest tulenev kehakaal. Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus Kiire elutempo tõttu jääb toidu vamistamiseks ja selle söömiseks üha vähem aega ning tihiti valitakse kiirtoit, mis ei sisalda piisavalt vajalikke aineid organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Kiirtoit on enamasti kaloririkas ja toitainete vaene. Tarbida tuleks aga tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu, valke samuti ka vett ja mitmesuguseid mineraalaineid. Kõike tuleks tarbida mõõdukalt. Hea oleks kui inimene tarbiks päevas süsivesikuid 45-60%, rasvu 25 - 40%, valke 10-20%. Täiesti ideaalne oleks tarbida 55% süsivesikuid, 30% rasvu ja 15% valke. Valgud moodustavad meie organismi struktu...
TERVISLIK TOITUMINE Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Toidupüramiid Näitab kui suure osa sinu päevasest toidukogusest peaks üks või teine toiduaine moodustama. Mitmekülgsus Süüa tuleb erinevaid toiduaineid. Näiteks piimatoodete hulgast tuleb valida igaks päevaks erinev toiduaine, (esmaspäevaks jogurt, teisipäevaks klaas piima, kolmapäevaks kodujuust jne). Tasakaalustatus Iga päeva menüü peab sisaldma kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Mida laiem on toidu valik, seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid Mõõdukus Toitu tuleb tarbida parajas kog...
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 12 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. · Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. · Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks m...
Mirell Vanaaseme MJ112 SAGADI MÕIS Kaunist Sagadi mõisakompleksi peetakse sageli kõige mõisalikumaks mõisaks Eestis! Seal on korrapärased valgete kaaristutega hooned suure keskväljaku ümber, uhke 18. sajandi mõisahäärber ja tiik. Asub vaid tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast, Lahemaa rahvuspargis. Loodusrajad, mererand, maalilised külad ja mõisad on kõik käeulatuses. KONVERENTSI- JA SEMINARIRUUMIDE KIRJELDUS Seminaride ja konverentside korraldamiseks sobivad Sagadis mitmed erineva suurusega seminariruumid. Kõikides seminariruumides on loomulik valgus, pabertahvel, ekraan, dataprojektor ja traadita internet. RUUMIDE VÕRDLUSTABEL Tunni hind suurus Kohti Kohti U- Kohti teatristiilis stiilis klassistiilis Hotelli 20€ 60 m² 49 24 26 konverents i-ruum Hotelli 2...
MINU TERVIS Tervis on siis, kui kusagilt ei valuta ja hea on olla. Hea tervise aluseks on kindlasti tervislik toitumine, mõõdukas spordi tegemine, kindlasti ka õige riietumine, puhkus ja uni. Tervislik toitumine on väga tähtis! Süüa tuleb regulaarselt ja mitmekesiselt. Vähem tuleks süüa palju suhkurt, soola ja rasva sisaldavaid toitu. Toidus peab olema ka piisavalt vitamiine ja mineraale. Alkoholile, tubakatoodetele ja narkootikumidele tuleb kindlasti EI öelda. Kui sa soovid, et sul oleks hea tervis, siis peaksid sa tegema mõõdukas koguses sporti. Liigne spordi tegemine pole väga hea, kuna pingutad lihaseid liiga palju. Mõõdukas sport on sulle endale hea ja ka sinu tervisele. Õigesti riietumine on oluline. Kindlasti ei tohiks talvel käia nii, et selg paljas. Aga jällegi suvel ei tohiks end liiga soojalt riietuda. Riietuma peaks vastavalt aastaajale. Inimene peaks saama piisavalt puhkust ja und. K...
Tervislik toitumine Tere, ma sooviksin teile rääkida tervislikust toitumisest. Kui me ei sööks ega jooks siis kaua me vastu ei peaks. Kaloreid vajame me iga päev, et oleks energiat. Normaalsel 15- aastasel aktiivsel noorel naisel on vaja päevas 2300-2500 kcal energiat ja samas vanuses noorel mehel 2600-3000 kcal." Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik" nii on lausunud Sokrates. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/tervis) Kui Sul esmapilgul ei teki seost toitumise ja tervise vahel, siis tea, et toitumine mõjutab Sinu vererõhku, kolesteroolitaset, kaalu ja palju muud. Sageli on just vale toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele. Väga tähtis on, et sa sööd igapäev korralikult ja saad kätte oma igapäevased vitamiinide normid. Söömise juures ei ole mitte probleemiks ainult ülesöömine vaid ka mitte...
Tere! Mina olen Mehis Lõhmus , 11B klassi õpilane ja tegin uurimustöö teemal ,,Tervislik toitumine Jakob westholmi gümnaasiumis?'' Teema pealkiri on esitatud küsimusena, sest töö käigus selgub, kas toit on tervislik või mitte. Valisin teema sellepärast, et olen ise pikalt tegelenud spordi ja oma toitumise jälgimisega. Tänu sellele olid mul ka soodsad tingimused töö koostamiseks. Peale selle huvitun väga spordist ja toitumisest ning tahtsin ennast täiendada. Töö I pooles on väga palju refereerimist ja teoreetilist juttu, mida pärast kasutasin analüüsimiseks. II osa tööst on uuring ja uuringute tegemiseks kasutasin NutriData interneti toitumisprogrammi III osas on analüüs, kus siis toitumisprogramm on arvutanud vajalikud väärtused ja mina kandsin need tabelisse ning analüüsisin neid. Toitumisprogrammi kasutamise idee sain TTÜ toitumiskursuselt ja see on tõesti väga tõhus , tõestatud ja mugav programm. Sellega saab jälgida toitumist, a...
Pärnu Koidula Gümnaasium Hommikusöögi tähtsuse ja tervisliku toitumise teadlikus Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste seas Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Pärnu 2015 2 Sissejuhatus Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18. Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest. Kuna koostajatest tegelesid 4 spordi või liikumist vajava huviringiga, mis omakorda nõuab head tervist ja tervislikku toitumist, siis oli teema ko...
KOOL NIMI MIS ON TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: NIMI Rakvere (2013) SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................1 1. Toidupüramiidi põhimõtted..................................................1-3 2. Taldrikureegel.........................................................................3 3. Viis tervisliku toitumise soovitust............................................4 4. Kuidas toituda tervislikult?......................................................4 4.1. Mitmekülgne toitumine.................................................5 4.2. Tasakaalustatud toitumine...........................................5 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Carolina London HINNAPAKKUMINE TÖÖALASE VÄLJASÕIDU KORRALDAMISEKS HOTELLIS LONDON Lõputöö Pärnu 2014 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................... 2 HINNAPAKKUMINE......................................................................................... 4 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 6 LISA 1 TOITLUSTAMINE..................................................................................8 LISA 2 LISATEENUSED................................................................................... 9 2 VASTUSKIRI Tere austatud Katrin Tamm! ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Lizett Käst TERVISLIKE ELUVIISIDE KUJUNDAMINE LASTELAULUDE KAUDU tervisemapp Juhendaja: Vilja Vendelin-Reigo Tartu 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 NÄDALAPLAAN JA PÄEVAPLAANID ................................................................................ 5 NÄDALAPLAAN ................................
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse t...
TAIMETOIT Esimesed märkmed taimetoidu kohta pärinevad iidsest Indiast ja Kreekast 6. sajandist eKr. Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla vastu. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus jälle populaarseks 18. ja 19. sajandil. Tänapäeval võivad taimetoitluse põhjusteks olla religioon, tervislikud kaalutlused, eetilised ja filosoofilised tõekspidamised, keskkonnasäästlikkus või majanduslik toimetulek. Põhjuseks võib olla ka lihtsalt kergemini süüa, kaalust alla võtta või soov olla trendikas. Lihtsustatult võib taimetoitlased jagada kaheks – veganid ja vegetariaanid: Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähk...
MINU MENÜÜ HOMMIKUS Kogus Energia(kc Süsivesik Valke Rasva Kiudaine Soola ÖÖK al) ud d 2 lihapirukat 200g 770 50 14.6 56 0 0 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 LÕUNASÖÖ K Kartul 150g 129 27.9 2.7 0.3 3.2 0 Hakklihakaste 100g 202 0 7 17 0 1.2 Aedviljasalat 70g 10.5 1.2 1.1 0.2 0 0 Leivaviil 21g 51.9 12 1.7 0.3 1.1 0.1 Apelsinimahl 250g 97.5 22.5 1.8 0.3 0 0 ÕHTUSÖÖK Makaronid 100g 350 0 7.9 0.2 0 0 Hakkliha 50g 74 0 ...
Kiili Gümnaasiumi menüü MENÜÜ 12.-16.05.2014 NÄDALAPÄE LÕUNASÖÖK PIKK PÄEV V Kodune seljanka, hapukoor, leib, saiavorm piimaga , Sepik singi ja juustuga, ESMASPÄEV värske puuvili kakao Makaron hakklihaga, ketsup, leib, sai, peedisalat Kaerahelbepuder TEISIPÄEV /värskekapsa- porgandisalat, mahlajook/piim moosiga, piim Kana- köögiviljasupp, leib/sepik, leivavaht Jogurt KOLMAPÄEV vahukoorega , värske köögivili maisihelvestega, sai Kalakaste, kartul/riis, porgandi- sivkasalat/ Mannasupp, võileib NELJAPÄEV hiinakapsa- kurgisalat, leib, sepik, mahlajook/pett Kalkuniliha magus-hapus kastmes, kartul/riis, Makaronid juustuga, vita...
Itaalia köök Kerli Purask Üldandmed Itaalia kohta: Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel: Itaalia Rahvaarv: 60 626 600 (2011) Rahvastiku tihedus: 199,8 in. km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17.03.1861 Rahaühik: Euro (EUR) Itaalia asukoht kaardil. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Itaalia lipp. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni President Giorgio Napolitano. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni Peaminister Silvio Berlusconi. Pildi lisamiseks klõpsake Pildi lisamiseks ikooni klõpsake ikooni ...
Kiire elutempo mõju meie tervisele Kiiresti arenevas ja tehnoloogilisi abimehi täis maailmas suudame peaaegu kõiki tegevusi teha kiiremas tempos. Me suhtleme, töötame, sõbruneme, reisime kiiremini, kuid puhata kiiremini ei oska. Pikaajaline stressi-ja pingeseisundis viibimine mõjub inimese tervisile laastavalt. Loogiline oleks pärast pikka ja väsitavat päeva heita voodisse ja magama jääda, kuid vahest see ei õnnestu. Millist kahju tekitab kiire elutempo meie tervisele? Üks levinum probleem on raskus uinumisega. Inimene võib isegi normaalsel ajal voodisse minna, kuid ei suuda end välja lülitada. Selles on süüdi valed harjumused. Me vaatame magaminekuni televiisorit, jõllitame arvutiekraani, tarbime energia- ja turgutusjooke, näiteks kohvi ja Coca-Colat. Lahendus on võtta vähemalt tund enne magamaminekut rahunemiseks mitte tegeleda keeruliste probleemidega, jätta Angry Birdsi mängimine vahele ja mitte ta...
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsiona...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 K...
Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks? Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada. Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi kooli- ja lasteaiatoit arvestab kõiki nüüdis aegseid toitumissoovitusi, ei armasta lapsed seda süüa....
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
Fiji 6.B klass Üldinfo Fiji (ametliku nimega Fiji Vabariik) on riik Okeaanias. Fiji pealinn on Suva. Riigikeeled on fiji ja inglise. President on Epeli Nailatikau, peaminister on Josaia Voreqe Bainimarama. Riigihümn on Meda Dau Doka. Fiji pindala on 18 270km² Pildid Fiji lipp Fiji vapp Fiji president Epeli Nailatikau Kultuur Fiji kultuur on rikas mosaiik põlisrahvaste, Fiji, India-Fiji, Aasia ja Euroopa traditsioonidest. Kuigi Fiji põlisrahvaste kultuur ja traditsioonid on väga elavad ja on lahutamatu osa inimeste igapäevaelust, on fijilased võtnud üle väga paljud India, Hiina, Jaapani ja Eurooplaste traditsioone. Kultuur Erinevad rituaalid tugevdavad perekondlikke ja hõimulikke sidemeid. Üks kindel asi nende traditsioonides on jook , yaqona...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nimi ja perekonnanimi TERVISLIK TOITUMINE Uurimistöö Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liia...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutuse ja toitlustuse osakond Koka eriala Elis Kõva Tervislik lõunasöök õele Koka I kutseeksami kirjalik aruanne Tartu 2008 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Menüü.............................................................................................................................3 Menüü valiku põhjendus................................................................................................ 4 Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga........................................................................................5 Grillitud sinepi-mee lõhefilee köögivilja padjal.............................................................7 Tarretiste valik pohlakastmega.........................
Hinnapakkumine Väimela Mõisahotelli majutus 13. 15.aprill 2012 Väimela Mõisahotell Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] Lp. Malle Sookail InFacTo projektijuht Kontakt telefon: 5032341 E-mail: [email protected] Hinnapakkumine 13. 15.aprill 2012 Tere päevast! Täname Teid, et tunnete huvi meie Väimela Mõisahotelli vastu. Saadame Teile hinnapakkumise, mis on koostatud 22- le inimesele. Teenus Teenuse Kogus Hind Hind kokku Märkused kirjeldus 1-le Majutus 2 10 750.- 750x2x10=15000 Sisseregisterimine ööd,kahesed 3 EEK .-EEK toimub alatest kella toad,sviit 1000. 1000x2x3=6000.- 14-st,kokkuleppel -EEK EEK saab väikese lisatasu ...
TASAKAALUSTATUD TOITUMINE referaat TALLINN 2010 SISUKORD: 1) Sissejuhatus......................................................................................................3 2) Tervis ja toit.......................................................................................................4 3) Tasakaalustatud toitumine................................................................................4 4) Toidu vastavus organismi vajadustele..............................................................6 5) Päevamenüü koostamine..................................................................................6 6) Mitmekesisus ja toitumishäired.........................................................................7 7) Eesti toitumis- ja toidusoovitused......................................................................9 8) Südamesõ...
Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest Meie esimene suur peatükk oli "Tervis" ja nendes alapeatükkides õppisime lühidalt kehalist ehk füüsilist tervist, vaimset tervist ja sotsialset tervist. Füüsiline tervis on valdkond,mida tavaliselt peetakse tervise põhiliseks näitajaks. Kui Sul on on hea olla ehk Sul ei valuta kuskilt, Sul ei ole luid katki, temperatuur 36-37 kraadi vahel, siis peetakse meid terveks. Sinu kehalist tervist saad tugevdavad näiteks sportimine ja tervislik toitumine. Sul võib olla ka mõni füüsiline puue. Näiteks Sa oled küürakas. Siis ei saa küll hästi sportida aga tervislikult saab toituda ikka :). Vaimne tervis on seotud mõtlemisega ja sealt edasi ka kogu organismiga. Näiteks sõltub inimese enesetunne meeleoluga. Kurva meelega on Sul halvem olla- Sa ei tunne end hästi :(, aga rõõmsa meelega tunned end hästi :). Kuniks on vaimne tervis korras, ei tunneta Sa vaimse...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök.........................................................................................................6 Retseptid....................................................................................................................7 Tuntumad rahvustoidud...............................................................................................
Püünsi kool MINU TOIT Referaat Koostas: Andre Aleksander Tunger Klass: 5. klass Juhendaja: Hele Pomerants 2 Püünsi 2013 3 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 4 Sissejuhatus Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamisel...
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toi...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.TOITAINED.............................................................................................................................4 1.1.Vitamiinid..........................................................................................................................4 1.2.Mineraalid.........................................................................................................................4 1.3.Probiootikumid..................................................................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID.............................................................................................
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAAN Aisel Agajeva Tallinn 2014 1. Äriplaani kokkuvõte Äriplaani eesmärgiks on avada Tartu Tervishoiu ühiselamus kohviku. Uus kohvik pakub soodsa toitu eelkõge ühiselamus elavatele tudengitele. Klientide protsentuaalne jaotus: 90% tudengid, 10% tööealised (külalised, õpetajad). Seni on toitlustusteenust pakutud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Uues kohvikus tuleb kuni 30 inimese toitlustamise võimalus. Ettevõtet planeeritakse 9 töötajate arvuga kaasa arvates 2 omanikku. Ettevõte tugevad küljed on väike, sõbralik kollektiiv, rõhk kvaliteetsel teenindusel, mõnus atmosfäär, madalad hinnad, võimalus toitu kaasa võtta ja ettetellida. Kohviku planeeritavad lahtioleku ajad: 7.30-20.00. 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Tervise kohvik Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Aadress Narva mnt....
Saku Gümnaasium TERVISLIK TOITUMINE Uurimustöö Autor Juhendaja: Saku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu tervislikule toitumisele. Tervislikult toitudes hoiame ära paljusid haigusi, muidugi ka tänapäeva üks suurimaid põhjusi keha kaalu tõusu. Õigesti süües hoiame ära haigusi ja muutusi oma kehas. Selle teema valisin sellepärast, et saada rohkem teada tervislikust toitumisest ja teada saada teiste teadmisi tervisliku toitumise kohta. Uurimustöö eesmärgiks on teada saada, kui palju teavad 8.-9. klasside õpilased tervislikust toitumisest. Selleks seadsin endale järgmised eesmärgid: · Teada saada, mida teavad õpilased tervislikust toitumisest. · Koostada ja läbi viia küsitlus · Koostada küsitluse tulemuste kokkuvõte ja analüüsida tulemusi. Küsitlus koosneb ka...
- - - MADALMAAD Referaat Juhendaja: - Holland ehk Madalmaad Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium, mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured kunstnikud Vincent van Goth ja Piet Mondriaan ei olnud vähem tähelepanuväärsed. Rahvuslus ja id...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Toitlustusteenindus TT21 Markus-Eerik Mändmets TERVISLIK TOITUMINE Referaat toiduainete ja toitumisõpetuse alusetes ja toitumisõpetuses Õpetaja: Küllike Varik Tallinn 2009 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 SisSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 TERVISLIK TOITUMINE.........................................................................................................4 Mis see on?...........................................................................................................................
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...
TALLINNA TEENINDUSKOOL LIINA STJOPTSENKOVA 044K KOKK KUTSEEKSAM aruanne Juhendaja:Irina Horoshihh Tallinn 2010 MENÜÜ 1)Caesari salat (Lehtsalat,broilerifilee,kaste-hapukoor,sinep,munarebu,küüslauk,oliiviõli,parmesani juust,saiakuubikud) 2)Sealiharull,kaalika suflee ja herne püreega. (Sealiha,paprika,sampinjon,sulatatud juust ,,Merevaik",kartul,kaalikas,muna,külmutatud roheline hernes) 3)Brandi PannaCotta vaarika couliga. (Vahukoor,brandi,zelatiin,suhkur,vaarikad,marjaliköör,sokolaad) Vesi TOIDUIDEE Minu menüü on koostatud palju liikuvale in...
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainev...
Tõrva Gümnaasium Andra Sööt 11.a klass OMA TOITUMISE JÄLGIMINE NUTRIDATA PROGRAMMI KASUTADES Uurimistöö Juhendaja Marge Kaiv Tõrva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.TASAKAALUSTATUD TOITUMINE...................................................................5 1.1Toitainete roll tasakaalustatud toitumises..............................................5 1.1.1.Süsivesikud..................................................................................... 5 1.1.2.Lipiidid............................................................................................ 6 1.1.3.Valgud............................................................................................. 7 1.2 Organismi ööpäevane energiavajadus.....
Referaat Tervislik toitumine Janek Rumma Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane e...
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumise...
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Edvin Sild K-16B Eritoitumine diabeetikule Referaat Juhendaja: Taisi Talviste Pärnu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on " Eritoitumine diabeetikule" Antud teema valikul sai määravaks asjaolu, et olen debeedist küll palju kuulnud nii meedia vahendusel kui erinevaid artikleid lugedes, kuid pole sellesse teemasse tegelikult süvenenud. Seega otsustasin, et uurin mis see tegelikult on, mida endast dibeet kujutab ning kuidas sellega toime tulla, mis on need toitained, mida diabeedik tohib ja saab või peab sööma. Erinevate internet andmete põhjal on täna Eestis diagnoositud umbes 70 000 inimesel dibeet ning maailmas põeb diabeeti ca 415 miljonit inimest. ( www. vikipeedia.ee) Diabeeti haigestumise puhul ei ole oluline, kas oled noor ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Kätlin Kuznetsov ,,RAKVERE LILLE KOOL JA PÄEVAKESKUS PÄEVALILL" Vaatluspraktika Õppejõud: Meeli Männamäe Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus Minu isiklik praktika eesmärk oli saada ülevaade ,,MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendusest". Asutuse olemusest, pakutavatest teenustest, ametitest ja asutuse klientidest. Tutvuda klientidega vestelda ja kui antakse võimalus, siis ka tegeleda asutuse klientidega. Ajalugu 1992 aastal asutati Rakvere Tugikoolkodu, mille eestvedajaks olid eraisikud Maie Sild, Ene Udevald, Lea Pilme. Aastal 2000 Rakvere Tugikoolkodu likvideeriti, asutuse uueks nimeks sai MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus. Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puueteg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
