MINU TOIT (0)

Põhikool - Inimeseõpetus - Inimese füsioloogia

1 Hindamata

8
Püünsi kool
MINU TOIT
Referaat
Koostas: Andre Aleksander Tunger
Klass: 5. klass
Juhendaja : Hele Pomerants
Püünsi 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus 4
Kokkuvõte 7

Sissejuhatus

Vitamiine ja mineraale omastab inimese organism peamiselt toidust.
Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes , mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.
Vitamiinid jaotatakse kaheks:

Rasvlahustuvad
Vesilahustuvad

Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu:
väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi , ja väldi toidu mitmekordset soojendamist.
Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.
Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi:

Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%.

Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl)

Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001.

Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr), koobalt (Co), räni (Si), vanaadium (V), boor (B), nikkel (Ni), arseen (As), tina (Sn) ja germaanium (Ge).

Minu lõunasöögi vitamiinide ja mineraalide sisaldus

Minu lõunasöök koosneb kolmest käigust.

Esimeseks käiguks on värske porgandi-kapsasalat.
Salat sisaldab A ( porgand ) ja K ( kapsas ) vitamiine.
A-vitamiini on vaja:

kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks,
naha ja juuste tervise tagamiseks,
limaskestade kaitseks infektsioonide eest,
kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu,
nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul,
luudele ja hammastele,
vereloomele,
suguorganite arenguks.

K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks.
Porgand on A-vitamiini peamisi "tarnijaid" organismile - porgandis leidub seda palju karotiini näol. Rohkesti on ka C-, B1-, B2-, B6-, E-vitamiini, foolhapet. Mineraalained on esindatud kaaliumi -, kaltsiumi-, fosfori-, raua-, joodi-, vasesooladena.Kapsas on suurepärane A-, C-, B-grupi, K-, E-, D-vitamiini allikas. Seal on ka palju mineraalaineid, eriti kaltsiumi, vaske ja joodi.

Praad - keedukartul, hakklihakaste, värske kurgi ja tomati lõigud.
C-, B1-, B6-, PP-vitamiini ja foolhappe sisaldus, aga ka hulganisti mineraalaineid (kaalium, magneesium, raud, jood, mangaan, broom, räni) muudavad kartuli mitmekülgselt kasulikuks.
Kurk on C-vitamiini, B- rühma vitamiinide ja karotiini rikas.
Tomat sisaldab lisaks C-vitamiinile ka väärtuslikke mikroelemente- vaske, tsinki , joodi ja fluori ning orgaanilisi happeid .
Kalkuni hakkliha sisaldab rohkesti valku. See on ka vitamiinide (B6 -, B12 -, PP- vitamiin ) ja mineraalainete (fosfor, kaalium, magneesium, raud, tsink) allikas.

Magustoiduks on banaani-, kiivi - ja apelsinisalat.
Banaan sisaldab vitamiine C, B6 ja A. Mineraalidest on ta rikas magneesiumi, kaaliumi, forfori ja raua poolest.
Apelsin sisaldab C-vitamiini, kaaliumi, tiamiini, fosforit , foolhapet (vitamiin B9) ja vitamiini B6.
Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid.
Oma lõunasöögi kõrvale joon piima.
Piim on väga kasulik, sest sisaldab D-, B1-, B2-ja B12-vitamiine ning rohkesti kaltsiumi ja fosforit.

Kokkuvõte

Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet.

Söö vastavalt vajadusele

Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest , soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada.

Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras

Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energia hulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast: 10–15% valgud , 25–30% rasvad, 55–60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted , kuid neis pole C-vitamiini jne.

Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb

Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi „tervislike“ toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem.

Söö mitmekesiselt

Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid.
Kasutatud materjalid
Köögiviljad, http://toidutare.ee/t % B6giviljad/
Lõbus, V. 2010. Koolilapse tervislik toitumine.
Sasko, I. 2012. Mineraalid ja vitamiinid meie toidus. http://www.perekool.ee/
Toiduvaliku põhimõtted, http://toitumine.ee/toiduvaliku-pohimotted/
Vitamiinid ja mineraalid, http://www.ponn.ee/1371

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AndreAleksanderT Õppematerjali autor

vitamiinid piim köögiviljad kapsas mineraalained inimese organism karotiini energiavajadus MINU TOIT

Kasutatud allikad

https://www.ponn.ee/1371

Sarnased õppematerjalid

doc

TOIDUAINETE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS

VIIE TOIDUAINE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS NING NENDE OMAVAHELINE VÕRDLUS Toitumisõpetus Töö koostasid: Tartu 2010 1 Sissejuhatus Tervislik toitumine on meie igapäevaelu tähtis osa. Et elada täisväärtusliku ja tervisliku elu, peaksime me kõik teadma, mida kujutab endas tervislik toitumine ning milliseid toiduaineid eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vita

doc

VITAMIINID

Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K............................................................................................................8 2 VESILAHUSTUVAD VITAMIINID.....

Keemia

doc

Toitainete tähtsus lapse arengus

Toitainete tähtsus lapse arengus Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid

Toitumisõpetus

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 4

Toiduainete õpetus

pdf

Toitained, toit ja tervis

Toitained, toit ja tervis • Toiduained ja toitained Organism saab toidust energiat ja aineid, millest oma keha üles ehitada. Toit muutub organismis kasutus- kõlblikuks siis, kui see on seeditud (lõhustatud) ja tekkinud toitained (lõhustumissaadused) on verre imendunud. Meenuta, mis on toiduained ja mis on toitained. Kirjuta, kuidas need on omavahel seotud. Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest

Toit ja toitumine

doc

Vitamiinid

toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid tõstavad ka organismi kaitsevõimet. Mõningaid vitamiine (näiteks vitamiin K) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora piisavalt. Naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees. Teatud tingimustel on inimorganism võimeline sünteesima vitamiine nt niatsiini aminohappest trüptofaanist ja ka eelühenditest (provitamiinidest). Kui toit sisaldab piisavalt beetakaroteeni või teisii karotenoide, sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Vitamiinid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks. Kuigi organismis on teatud vitamiinide varud, on soovitav, et neid saadakse vajalikus koguses iga päev. Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine toidust.

Inimese toitumisõpetus

docx

Toidu- ja toitained

Makrotoitaineid ehk põhitoitaineid vajab organism päevas suhteliselt suurtes kogustes- grammides (valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi). Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Mikrotoitaineid vajab organism milli- või mikrogrammides (vitamiinid, mineraalained). Selleks, et keha saaks normaalselt ja häireteta talitleda peab igapäevane toit sisaldama nii makro- ja mikrokomponente. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt

Kodundus

docx

Vitamiinid

inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini). · toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust) · seedekulgla mikrofloora tegevus. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 2. http://www.ut.ee/biodida/www/Irdt/vitamiinid.htm 3. http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/toitumine/toidusoovitused/vita miinid.html

Inimese füsioloogia

Rohkem sarnaseid