On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõttu on aktiivne kehaline tegevus inimese täisväärtuslikuks eluks väga vajalik. Eesti elanike eluiga ei ole kiita võrreldes teiste riikidega, samuti esineb meil liiga palju südamehaigusi ja teisi terviseprobleeme, mis paljuski oleks ennetatavad. Tervislikult elamine ei tähenda meeletut pingutamist või kõigest heast-paremast loobumist. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine. Käesolev referaat vaatab tervisliku eluviisi mõju organismile. Esimeses peatükis käsitletakse füüsilist tegevust ja tervislikku toitumist. Kuivõrd tervislik eluviis sisaldab endas oskust lõdvestuda ja õiget puhkust. Suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide negatiivset mõju organismile. 1. TERVISLIK ELUVIIS 1.1.Füüsiline tegevus
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub
Kehatüübid ja toitumine Koostas: Rutt Kuusemäe 2006 Kehatüübid Skeleti iseärasusi arvestades võib eristada 4 rahvaliku nimetusega kehatüüpi: liivakell, õun, pirn ja pulk. Teaduslikumas käsitluses võetakse arvesse ka ainevahetuse iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õlgadega sama la
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal.
TERVISLIK TOIT JA SELLE TÄHTSUS Me sööme selleks, et elada, mitte ei ela selleks, et süüa. Näiteks võib võtta inimesed, kes kiire elutempo juures söövad ainult kiirtoitu ja maiustusi. Nende toidumenüüs ei ole juur- ja puuvilju ega piimatooteid. Toitained on vajalikud elamiseks, kasvu- ja taastumisprotsessideks, peavad tagama mõtlemisvõime ja hea tervise. Tervisliku toitumise aluseks on tasakaalustatud toitumine. Iga inimene vajab päevas teatud koguse energiat. Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kilogrammi kaaluv inimene peab päevas saama 1300-2100 kcal. Kindlasti ei tohiks alahinnata taldrikuvalemit ehk pool taldrikust peaks olema täidetud juurviljade, köögiviljade või toorsalatiga, veerand taldrikust peaks täidetama kartuli, riisi või makaronidega, teine veerand jäägu liha-, või kalatoodetele. Kõrvale peaks jooma vett.
Tervislik toitumine Koostaja: Tervislik toitumine Tervisliku toitumise põhialusteks on tasakaalustatus, mitmekesisus ja mõõdukus. Teadus on kinnitanud järgmise ütluse tõesuse: ,, Kui haiguse isa jääb tundmatuks, siis haiguse ema on teada ebaõige toitumine." Toitumisvigasid peetakse õigustatult paljude haiguste puhul kas otseseks tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks teguriks. Nii inimese elu kestus, tervis, töövõime kui ka välimus on seotud toitumisega, mille juures oluliseks veaks liigse
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1.............................................................
2. Kirjutage üles ühe päeva jooksul söödud toidud ja joogid. Analüüsige päeva jooksul söödud toite ja jooke toidupüramiidi alusel. Tehke seda SWOT- analüüsina. 3. Arvutage ühe päeva lõunasöögi toiduenergia ja põhitoitained, võttes aluseks EHRL kodulehel (www.ehrl.ee) kokk I kutseeksami lisa (Toitainete sisaldus ja toiduenergia). Analüüsige saadud tulemusi. 4. Koostage tervislik ühe päeva menüü koolis õppivale 16 aastasele noormehele/ neiule. 5. Koostage nimistu, mida peate muutma oma toitumises lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest. 6. Kohendage lõunasöögimenüü erinevate toitumisvajadustega klientidele. 20
Kõik kommentaarid