Hollandi etikett (0)

MADALMAAD
Referaat
Juhendaja :
Holland ehk Madalmaad 3
Rahvuslus ja identiteet 4
Iseloom 4
Väärtushinnangud 4
Käitumine 5
Viisakus ja etikett 5
Puhkus 6
Pulmad ja matused 6
Sünnipäevad 7
Söögid ja joogid 7
Äri 8
Rõivastumine 8
Kasutatud kirjandus 8

Holland ehk Madalmaad

Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium , mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder.
Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro.
Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine.
Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn , Johannes Vermeer ja Jan Steen . 19. ja 20. sajandi suured kunstnikud Vincent van Goth ja Piet Mondriaan ei olnud vähem tähelepanuväärsed.

Rahvuslus ja identiteet

Hollandi maastik on igav ega paku vaheldust. Äkilised lisandused, nagu puud, on istutatud sirgete ridadenaja paigutatud mustritena. Vesi, mis ähvardab kogu maa enda alla matta, on korralikult suunatud sirgetesse kanalitesse, millel saab paadiga sõita.
Enamik rahvaid näeb hollandlasi kui organiseeritud ja toimekaid inimesi, üsna sakslaste sarnaseid. Neid tuntakse kui roosapõskseid talumehi, kes elavad tuuleveskites ja kelle riidekapi põhjas on puukingad, aias tulbid ja sahvris hunnik juustukerasid

Iseloom

Hollandlased taluvad kõike, juhul, kui see ei piira nende enda vabadust: nad sallivad prostituutide enesepakkumist akende peal, meeste omavahelist niilustamist, kohvipoode, kus saab leti ääres kanepit osta ning kogu maailmast kokkutulnud põgenike ja immigrantide kentsakaid kombeid. Nad taluvad isegi seda, et inimesed nende kodumaad pidevalt Hollandiks kutsuvad , kuigi Hiolland on tegelikult üks osa Madalmaadest.

Väärtushinnangud

Hollandlased on sündinud kaupmehed ja paari sajandi pikkune edu selles vallas kinnitab nende usku, et äri on põhiline. Iga usina kaupmehe varjus pesitseb protestantlik tööeetika. Hollandlased usuvad, et kõik nad sündisid siia ilma vaeste patustena ning et see maailm on koht, kus teha tööd ja pattude all kannatada. Neil on tulnud teha isegi endale maad, kus elada, võttes seda merelt. „Jumal lõi maailma, hollandlased lõid Hollandi.“ Kõlab nende ütlus.

Käitumine

Perekond on hollandlastele algrakuke ja läbirääkimisvilumuse ning sallivuse akadeemia. Hollandlased suhtuvad lastesse lugupidamisega ja eeldavad, et nood võtavad kiiresti omaks kõik kena käitumise atribuudid. Varakult õpivad lapsed olema korralikud ja pidama end ülal nii, et ei oleks miskit hõõrumist teistega .

Viisakus ja etikett

Hollandi viisakuse puhul on rohkem tegemist lahke sõbraliku oleku kui jäiga normiga. Inimeste eesmärk on luua selline atmosfäär, kus kõigil oleks mõnus olla ja teiste seltskonda nautida. Aga ka sel puhul on varitsemas lõksud, kuhu ettevaatamatu võib sisse langeda. Kuid külalistel ei lasta kaua teadmatuses olla: Hollandlased annavad suuremeelselt teada, mida te valesti tegite, ja siis on teie kord nende otseütlemise peale solvuda.
Esimesel kohtumisel hollandlased naeratavad, suruvad kätt ja ütlevad oma nime. Kolleegid ja tuttavad piirduvad käepigistusega, mille kestvus ja tugevus suurenevad, kui asjaosalised teineteise meelejärele on. Kui tuttavatest on saanud sõbrad, anna käesurumise maad hollandi suudlusele: üks musi kummalegi põsele ja kolmaski kauba peale. Hollandlased annavad kätt ja suudlevad nii kohtudes kui ka lahku minnes, kellegi puhul vahet tegemata ja soost hoolimata. Hollandis inimesi tervitades on kasulik hoida kaks rekvisiiti – lilled ja kohv. Hollandlased kingivad lilli kõige tühisematel põhjustel. Pärast tervitust on järgmiseks sammuks juua tass kohvi, kui olukod seda vähegi võimaldab.
Järjekorrad on Hollandis importkaup, mis on teatava eduga omaks võetud. Hollandlased austavad sügavat privaatsust, eriti rahaasjades ning eeldatakse, et jätate vähemalt meetrise vahe enda ja selle vahele, kes võtab teie ees raha välja. Tihtipeale põrandale tõmmatud joon, millest üle astuda ei tohi. Poodides on järjekorrad märksa abstraktsem mõiste. Sisse astudes jätab hollandlane meelde, kes oli poes enne teda. Müüja ei võta endale mingit vastutust, vaid hüüavad lihtsalt „kes on järgmine?“ ja jätavad ostjatele vabaduse teha selgeks oma eesõigused teiste ees, mis ka väga selgeks tehakse. Bussides, trammides ja rongides loovad korda küünarnukid, vihmavarjud ja mass.

Puhkus

Hollandlased peavad omamaisest kliimast eemaletõmbumist esmatähtsaks nii ihulisele tervisele kui ka vaimsele stabiilsusele. Neile meeldib puhata seal, kus saab endasse päikest imeda ning nii siirduvadki hollandlased Prantsusmaa mägedesse ja Kreeka ning Hispaania päikeselistele randadele. Puhkuse kordaminekut arvestatakse päevituse tugevuse järgi.

Pulmad ja matused

Kui kaks inimest otsustavad abielluda, peetakse tihtipeale kaks abielusõlmimise tseremooniat – üks raekojas, et ühendust seadustada ja teine kirikus talituse pärast. Seaduse silmis ei oleks kehtiv abielu, mis on ainult kiriklikult sõlmitud. Ka pulmapidusid on kaks – üks suur ja ametlik pdusöök kõikidele külalistele ja sellele järgneb pidu parimatele sõpradele.
Matused on mõistetavalt tõsisemad, olgugi et üldiselt ilmalikus võtmes. Sugulased ja sõbrad suunduvad Lahkumiskeskusesse, kus kadunuke ära saadetakse muusika saatel. Pärast kogunevad kõik eesruumi tassile kohvile ja ühele tordilõigule.

Sünnipäevad

Täiesti andeksandmatu patt Hollandis on kellegi sünnipäeva unustamine. Igas majapidamises ripub tualettruumi ukse küljes, seespool, sünnipäevade kalender. Nii võivad maja asukad kindlad olla, et ei lähe päevagi mööda, ilma, et neile meenutataks sõprade ja sugulaste suurpäevi.
Sünnipäev on inimese isiklikus kalendri ülima tähtsusega päev ja selle tähistamise rituaal on alati üks. Lähemad sõbrad ja pereliikmed astuvad läbi, et juua tass kohvi. Tuuakse lilli ja teinekord mingi väikese kingituse. Külalised teavad, et neid ootab ees ringis istumine ja viisakas vestlus, nad joovad oma kohvi ja söövad torti . Pea kohal ripuvad väikesed paberkeed ja lipud. Klaas portveini ja šerrit annab märku sündmuse lõpulejõudmisest

Söögid ja joogid

Hollandi rahvustoiduks on hutspot, mis on läbihautatud ühepajatoit.
Hommikusöök Hollandis tähendab tavaliselt rohkemat kui ainult tass kohvi ja saiake. Hommikusöögiks on kohv, sai, juust, šokolaadihelbed, muna, jogurt ja võib-olla ka marineeritud aedviljad ja kala.
Lõunasöök serveeritakse harilikult 12.00-13.00. Lõunaeineks on kohv, pikergune sai juustu ja singiga või selle tervislik variant – kolesteroolirikaste juustukihtide vahel salatileheke, ja ohtrasti muna. Kohvile lisaks on klaasitäis piima, tavaliselt hästi rammusat piima.
Õhtusöök toimub tavaliselt kella 18.00-19.00 vahel. Pakutakse liharoogi, kala, aedvilju ja magustoitu. Joogiks on enamasti kohalik õlu ja vein.
Kohv on keskpunktiks, mille ümber keerlevad sõprus, matused, sünnipäevad ja ärielu. Keskmine hollandlane joob keskmiselt 165 liitrit kohvi aastas.

Äri

Rahvusvaheline äri on hollandlaste leiutis. Ida-India Kompanii oli kaks sajandit maailma suurim ja võimsaim kaubandusorganisatsioon. Nüüd annavad Philips, Unilever ja Royal Duch Shell tööd veerandile tööjõulisest Hollandist. Hollandlased aga sellega ei piirdu, nad ekspordivad oma managere kehtestama kontrolli välismaiste rahvusvaheliste kompaniide üle.

Rõivastumine

Rõivastumisstiil on nii meestel kui naistel formaalsusi järgiv sündmustest olenemata – Ärilisel või seltskondlikul, tööl, restoranis või tänaval. See tähendab antud juhtumil, vähemalt kontoris, meestele tumedat ülikonda ja lipsu ning naistele ranget kostüümi, või pluusi ja seelikut. Tänaval võib käia teksade ja jooksukingadega, kuid need peavad olema puhtad ja korralikud. Seltskondlikul koosviibimisel tähendab vaba rõivastus enamasti maitsekalt kokku sobitatud rõivaid, kuigi mitte tingimata pintsakut ja lipsu meestel.
Mehed ja naised ei kasuta üldiselt palju parfüümi või Kölni vett.

Kasutatud kirjandus

www.europadiary.eu
Nancy L. Braganti „Euroopa tavad ja kombed
Rodney Bolt „Sellised nad on...HOLLANDLASED“
8