Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nimetu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Menüü koostamine-
Kaisa Rooba 
Kadrina Keskkool 7.a 2012
Sisukord
Toit
Energiavajadus
Süsivesikud
Valgud
Toidurasvad
Vesi
Vitamiinid  ja  mineraal  ained
Lisaained   toiduainetes
Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine
Toidukorrad
Toiduainete toitainelise koostise hinnang
Tervisliku toitumise  keskkonnad Internetis
Toit
Organismi esmane vajadus
Toiduvajadus  sõltub inimese 
vanusest , soost ja füüsilisest 
aktiivsusest 
Toiduvalikut mõjutavad erinevad 
tegurid
NB! Tea millest toiduaine 
koosnevad!!!
Energiavajadus
Toiduenergia-toitained
Erinev energiavajadus igal inimesel erinev
Erergiakulu  eriti suur: rattaspordis, ujumise
Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises
Vähene: jalutamises, shoppamises
Väga väga vähene energiakulu: magamine ,lugemine
Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000  kcal
Väikseim energiavajadus on  beebil :880 
kcal
Tähtis!!!
Energia saamine ja 
kulutamine peavad olema 
tasakaalus!!!
Inimese eluajal muutub 
inimese energiavajadus!!!
Süsivesikud
Lihtsüsivesikud
Liitsüsivesikud
Puuviljasuhkur e. 
sahharoos
fruktoos
Viinamarjashkur e. 
Piimasuhkur   laktoos
glükoos
Neid saame puuviljadest,   Linnasesuhkur   maltoos
marjadest  ja 
Põhilised energiaallikad
köögiviljadest
Kuuluvad organismi koostisesse
Pea piiri kookidega!
Kiudained
Saame täistera toodetest ja aedviljadest
Kiudainete vajadus päevas on 15-35g
Valgud
Organismi põhiline ehitusmaterjal
Reguleerivad ainevahetust
Katavad päevasest energiavajadusest 10-15%
Loomse päritoluga valgud on väärtuslikud
Süüa tuleb liha kui ka  piimatooteid
Pikaajaline liigne valgusisaldus toidus on kahjulik!
Toidurasvad
Aitavad omastada A;D;E;K-
vitamiine
Rasvkude  kaitseb nahka
Rasvad  koosnevad rasvhapetest
Kolesterool - vajalik ühend, mis on 
olemas meie organismis, kuid liiga 
suur kolesterooli sisaldus on kahjulik
Vesi
Kogu organismi oluline  koostisosa
Vajalik toidu seedimiseks
Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida
VESI moodustab inimese kehast 60%
Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, 
tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest
Veepuudus  võib olla ohtlik!
Päevas saame toidu ja  joogiga  2-3 l vett
Veerikkad toiduained on:

Porgand ,

Kurk,

Maasikas,

Piim
Väga veevaene on õli
Vitamiinid
Vajame normaalseks arenguks ja elutegevuseks
Poest ostetud vitamiinid ei ole toiduasendajad
Vitamiine saame peamiselt toidust
Põhilisi vitamiine on 13
Vitamiinid jagunevad:
1.
Vesilahustuvad vitamiinid - C- vitamiin  ja 
B-vitamiin
2.
Rasvlahustuvad vitamiinid - A-, D-, E-, ja 
K-vitamiin
Mineraalained
Põhilisi mineraalaineid on 22
Tõhustavad: 
1)
Rasvade, süsivesikute,valkude 
ainevahetust 
2)
Luustiku kujunemist 
3)
Närvisüsteemi ja lihaste tööd.
Lisaained toiduainetes
Looduslikud
Loodussamased
Tehislikud
Lisaained tähistatakse E-tunnusega
Jookides ja maiustustes kasutatakse värvaineid
Toidulisandid
Mõned lisaained võivad põhjustada allergiat
Lisaaineid ei tohiks  segamini  ajada toidulisanditega!
Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine
Menüüd koostades jälgi 4 põhireeglit!
Tähtsad on süsivesikud-moodustavad 50-60%
Rasvad 25–30%
Valgud 10–15%
Arvesta hooaegade ja  aastaaegadega
Ürita süüa võimalikult erinevaid roogasi
Muna, liha, kala, ja  piimatootedIGA PÄEV 
Toit: värske, mitmekesine  ja tervislik 
Energia toidus
Valgud; 10%
Rasvad; 30%
Süsivesikud; 60%
Toidukorrad
Hommikusöök 20-25%
Lõunasöök 25-35%
Õhtusöök  25-35%
Vahepala 5-30%
Söö korralikult põhisöögikordadel !
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase

Kolmas tase

Neljas tase

Viies tase
Toiduainete toitainelise koostise hinnang
Toiteväärtuse info antakse  100g  toiduaine kohta
GDA märgistus päevane kogus
Tervisliku toitumisekeskkonad Internetis
http://www.toitumine.ee/
http://www.toitumisteraapia.ee/toiduained
http://www.toitumisteraapia.ee/toiduained
NB! Tähtsaid teadmisi! Jäta meelde
Vitamiinide ja mineraalainete headeks allikateks on 
köögiviljad,  puuviljad , kaunviljad, täisteraviljatooted, 
pähklid, seemned
Lisaaineid ei tohiks segamini ajada toidulisanditega
Söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada!
Võid süüa kõike, kuid piiratud koguses
Tea millest toiduaine koosnevad!!!
Veepuudus võib olla ohtlik!
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  • Sisukord
  • Toit
  • Energiavajadus
  • Tähtis!!!
  • Süsivesikud
  • Kiudained
  • Valgud
  • Toidurasvad
  • Vesi
  • Slide 11
  • Vitamiinid
  • Mineraalained
  • Lisaained toiduainetes
  • Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine
  • Slide 16
  • Toidukorrad
  • Slide 18
  • Toiduainete toitainelise koostise hinnang
  • Tervisliku toitumisekeskkonad Internetis
  • NB! Tähtsaid teadmisi! Jäta meelde
  • Slide 22
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KaisaRo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Toitumise alused
9
doc

Toitumise alused

2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame

Toitumisõpetus
Kuidas toituda tervislikult
3
pdf

Kuidas toituda tervislikult

Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili ­ mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte ­ söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast. Täiskasvanutel ja eakatel inime

Toitumisõpetus
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA
22
doc

TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA

TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vitamiinid, mineraalained. Toitainete p

Toidukeemia
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus
Toit ja toitumine
32
docx

Toit ja toitumine

SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.TOITAINED.............................................................................................................................4 1.1.Vitamiinid..........................................................................................................................4 1.2.Mineraalid.........................................................................................................................4 1.3.Probiootikumid..................................................................................................................4 1.4.Valgud................................................................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus

Toit ja toitumine
Toitumine vol 1
13
pdf

Toitumine vol.1

Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab saama kõiki vajalikke to

Bioloogia
Eksami küsimused & vastused
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv ­ 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide ­ 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli ­

Toitumise alused
Koka eksami materjal-erinevad teemad
11
doc

Koka eksami materjal (erinevad teemad)

Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga ­ mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3 tl külma veega segatud jahu. Hernesup

Kokandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun