Lapsed söövad nii nagu nende vanemad (0)

Lapsed söövad nii nagu nende vanemad
Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse.
Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad , liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks?
Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada .
Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi kooli- ja lasteaiatoit arvestab kõiki nüüdis aegseid toitumissoovitusi, ei armasta lapsed seda süüa.
Toit on nii tähtis, et kõik sellesse puutuv saab omaseks juba lapsepõlve esimestest päevadest alates. Kui alguses on head reeglid paigas, siis on ka kergem järge pidada.
Kuidas siis kujundada lapse toitumist varasest east peale? Kui on hästi kasvav laps, siis võiks ta 6 esimest elukuud ainult rinnapiimaga hakkama saada. Sel ajal ei vaja beebi muud lisasööki ega vedelikku. Enne 17. elunädala täitumist lapsele tahket toitu anda ei tohi aga kui beebi saab 26 nädalaseks, siis peab ta saama lisatoitu.
Miks on need tähised nii kindlalt paika pandud? Seda just sellpärast, et beebil hakkab puudu jääma rauast ja ka mitmetest mineraalainetest. Aga söömine pole ka üksnes toitained, vaid ka uute oskuste omandamine. Laps õpib paksema toidu neelamist, ta õpib istuma, teiste hulgas sööma ja ja ise lusikat hoidma, mis samas on ka vajalikud sotsiaalsed oskused.
Hea oleks alustada maitsega, mis hakkab tulevikus kuuluma lõunasöögi juurde. Mõtekas oleks harjutada last nendesamade köögiviljadega, mida ise kodus sööme.
Suhteliselt kiirelt tuleb ka toiduvalikusse liha, sest liha on parim rauaallikas. Köögiviljatoidule lisandub lihamaitse väga loogiliselt ja nii ongi juba päris lõunasöök. Parim on muidugi punane liha aga sobib ka kanaliha ja maks.
Päeva oleks soovitav alustada pudruga, kuna maks on öösel puhanud, siis vajab see uut energiat süsivesikute näol ning seda just puder pakubki.
Putrudeks sobivad kõik tarbitavad teraviljad . Gluteeni sisaldavaid teravilju tuleks lapsele tutvustada alates 7 kuu vanuses.
Alles pärast teraviljasaadusi tulevad kõne alla puuviljad . Hästi sobivad metsa- ja aiamarjad. Maasikas ja must sõstar ei pruugiks olla just esimesed valikud , kuna need on tugevateks allergeenideks.
Kuhu jäävad piimatooted ? Paarkümmend aastat tagasi olid lapsetoidu soovitused teised, siis pakuti lapsele lisatoitu varem. Need aga püsivad veel sotsiaalses mälus ja tänapäevalgi püütakse lapsele lisatoitu anda varem. On selgunud , et piimavalk on lapsele suhteliselt raskesti seeditav, moodustab suuri valgukämpusid ja koormab neerud üle. Tänapäeva meditsiinis leidub teooriaid , et laste ülekaalu põhjus on varakult saadud valguliig, mitte liigsed süsivesikud, nagu varem arvati. See võib olla ka põhjuseks, miks tasub lastel kuni 1 aastaseks saamiseni joogipiima piirata.
Esimese eluaasta teisel poolel võib teha piimaga toite, näiteks putru pooleks piimaga. Ka kohupiima võib teisel eluaastal süüa aga väheses koguses, et ei tekiks valguliiga. Tuleks jälgida, et laps saaks kõike vajalikku, seetõttu võiks kohupiimakogus pigem väikeseks jääda.
Kui vanemate silmale võib aastane laps tunduda päris priske, on tema toiduvalik juba samasugune nagu kogu perel. Nüüd võikski valmistada toite nii, et neid saab samaaegselt süüa pere kui ka laps. Väga palju saab teha hautisi, vormiroogasid ja suppe , mis maitsevad kõigile. Vajadusel või aga neid maitsestada eraldi.
Aastase lapse toiduvaliku puhul enam erilisi piiranguid ei ole. Vahest tuleks jälgida soolakoguseid. Soovitav oleks ka hoida suhkrusõprust lapsega. Tuleks kokku leppida kuidas magusat süüa.
Tänapäeval on paljud emad ülimalt teadlikud toitujad, mis väljendub taimetoitluses. See aga lapsele ei sobi, sest lapsele on liha kasulikum kui taimsed valguallikad.
Praegu räägitakse palju laste ülekaalust. Osalt on see kindlasti vale söömine, süüakse palju ja liigutakse vähe. Kui laps kasvab, tahab ta olla ise kergem ja teistega sammu pidada, siis on lihtsam teda õpetada. Tuleb hästi läbi mõelda, mida ja kuidas süüakse. Lisaks ei tohiks lapsele rõhutada, et see või teine on toit on tervislik! See mõjub sundimisena ja tekitab vastumeelsust. Pigem tuleb rahulikult selgitada, et kõik söövad seda ja see on väga maitsev.
Kasulik oleks süüa kindlatel kellaaegadel, pigem tihti kui harvemini, sest toidu omastamine on palju parem, kui regulaarselt sööme. Ainevahetus kiireneb , ei teki suurt näljatunnet, saab süüa väiksemate portsjonite kaupa ja kaal hakkab tegelikult langema.
Võib ette ka tulla, et laps muutub toidu suhtes valivaks, seda võib ette tulla igas vanuses. Teinekord võib abiks tulla see, kui anda valida kolme asja vahel, kuid need peaks siiski olema tervislikud . Lapsele pole tarvis ette toppida ükskõik mida, mõttega peaasi , et ta üldse sööks, sellega rikume lapse näljatunde ja söögi vahelise tasakaalu, mistõttu tekib oht üle süüa.
Kõige parem nõu lapsevanemale on ikkagi see, et sööge ise ees targalt ja naudinguga, siis õpivad seda ka lapsed.