Referaat Klass FOOBI AD Kool Nimi Õpetaja Mis on sümptomitena sümptomitest. Sümptomite subjektiivne - tugevus võib varieeruda kergest foobia? südamekloppi ebamugavustundest väljakannatamatu mine, paanikahooni. Foobia ehk hingeldamine Enamusel inimestest esineb vähemalt üks haiguslik või hingetuse foobia, kuid tihemini esineb foobiaid just kartus on tunne, naistel. ärevustunne, higistamine, mis tekib külma- või Kõnekeeles kasutatakse sõna "foobia" ka mingi kindla kuumahood, tähistamaks vastumeelsust millegi suhtes. nähtuse või jalgade, käte elusolendi ees, ja/või keha mida tajutakse värisemine, tegelikust tasakaalutuse ohtlikumana. ja/või sellis...
Tervisepsühholoogia Kasutatud kirjandus: Linda Brannon, Jess Feist. Health Psychology, an introduction to behavior and health. 2003.aastal Eestis toimunud inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistika. Manteeamet, 2004 Lapsed Eestis. ÜRO Tallinn, 2000 Laapotti, S. What are young female drivers made of? Turun Yliopisto, Turku 2003 Vigastuste ennetamine. Enne 1970, nii psühholoogid, kui ka peaaegu kõik teised, nimetasid tahtmatuid vigastusi õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega. (Whilliams & Lund, 1992). 1970 ja 80 aastate jooksul, muutis William Haddon viisi, kuidas psühholoogid ja teised asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2....
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollaks...
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev t...
Kognitiiv-käitumuslik paradigma Fenomenoloogiline lähenemine George Alexander Kelly (1905-1967) The Psychology of Personal Constructs: Vol. 1-2. New York: Norton (1955) A Theory of Personality: The Psychology of Personal Constructs. New York: Norton (1963) · teadlase metafoor - määramatuse vähendamine teooria kui tulevase sündmuse ennustamise vahend · kontroll sündmuste üle · skeemid, kategooriad konstrueerimise paljususe printsiip (constructive alternativism) personaalsete konstruktide või isiksuse kontruktide teooria · konstruktid (constructs) sündmuste representatsioonid või interpretatsioonid konstrukt - idee, mille abil kontrueeritakse sündmus (tähendus) ehk interpreteeritakse, omistatakse tähendus toimunule. tähendus ja ennustused näit. õiglane- ebaõiglane, terve - haige, ilus-inetu unikaalsus, verbaalsete markerite erinev t...
SOTSIAALTURUNDUS JA SOTSIAALSE SEOSEGA TURUNDUS Tiina Hiob, Helen Noormets 2012 ÄP Turunduse käsiraamat (sept) Sotsiaalturunduse mõistest Sotsiaalseosega turunduse mõistest Sotsiaalturunduse põhimõtted ja teoreetilised alused 4 P mudel sotsiaalturunduses Efektiivsuse mõõtmine Sotsiaalturunduse ja sotsiaalseosega turunduse eetikast Kaasus „Kumm on seks“. Tänane ühiskond – siin kontekstis vahet tegemata heaolu- ja arenguühiskondade vahel – on jõudnud otsekui uude paradigmasse, kus ühiskonna liikmetelt eeldatakse suuremat osalust elukesksete otsuste tegemisel ja neil on ka tänapäevase meedia toel selleks oluliselt suurem võimalus. Kujunemas on kodanikuühendused, moodustuvad organisatsioonid ning rahvaühendused, vähenemas on poliitiliste valitsuste poolt levitatud sõna mõjujõud ning kasvanud rahva arvamuse osa otsuste tegemisel. On kasvanud informeeritus ja teadlikkus nii lok...
Referaat Mõttemudel Tallinna Transpordikool Arthur Skurko IT2E 2012/2013 Sissejuhatus Mõttemudel on seletus inimese mõtlemise käigust selle kohta kuidas miski toimib. See on tõlgendus ümbrisevast maailmast, suhtest selle erinevate osadega ja meie vaistlik ettekujutus meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele. Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses, mõistlikkuses ja otsuste tegemises. Psühholoogias kasutatakse ...
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased ...
Greteke Sackmeier. Christine Nöstlinger. Margerethe Maria Sackmeier, keda hüüti lihtlat Greetekeseks oli 14.a spanjelpruunide juustega ja tillukese nöbininaga tütarlaps. Ta oli meeter kuuskümmend pikk ja kaalus 64,3 kg. Võimlas õblukese Evelyni ja kõhetu Sabine kõrval tundis Greeteke end kohutavalt priskena, hullemana kui mõni pontsik. Kodus mamma, papa, Hansukes ja Tirsu kõrval tundis ta end pigem saleda ja sihvakana. Kõigil Sackmeieridel olid omad veidrused. Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks v...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...............................................................6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele..................................................
Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline...
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Alustatud laupäev, 27 august 2011, 12:27 Lõpetatud laupäev, 27 august 2011, 12:42 Aega kulus 15 sekundit Hinne 8 out of a maximum of 11 (73%) Küsimus 1 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495956&qub 0 Question text 3 Tervisekäitumise muutmise tõenäosust suurendab see kui inimene: Select one: a. kui inimene hindab oma konkreetset käitumist tervisele ohtlikuks b. inimene usub, et konkreetse käitumise muutmine vähendab ohtu tervisele c. inimene usub, et suudab enda käitumist muuta ja seda väärtustavad ka tema jaoks olulised inimesed d. kõik vastusevariandid on õiged Feedback The correct answer is: kõik vastusevariandid on õiged. Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st 0 qaid=495954&qub 0 Question text 3 Täida lünk õige vastusega. Lazaruse stressi transatksiooniline mudel rõhutab.... olulisust. Select one: a. subjektiivse hinnangu...
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
Kordamisküsimused vastustega organisatsiooni käitumise eksamiks! 1. Organisatsiooni käitumise olemus ja seosed teiste distsipliinidega 2. Organisatsiooni käitumise kujunemine 3. Organisatsiooni struktuuri tüübid 4. Rollid meeskonnas 5. Eestvedamine ja juhtimise eripärad 6. Organisatsiooni kultuur, avaldamisvormid, kultuuritasandid 7. Väärtused ja eetiline juhtimine organisatsioonis. 8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutm...
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4. sotsiaalne tüüp- 5. poliitik- 6. religioosne – Väärtushinnangute liigitus Milton Rokeach’i järgi, mis võimaldab prognoosida inimese käitumist organisatsioonis. Inimese väärtussüsteem jaguneb: 1) Lõppväärtused- (peegeldavad soove mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul) on hinnatavad kogu elu jooksul ja need on inimese eesmär...
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Org.on inimgrupp,kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org. edukus tuleneb in.koostöö tulemustest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis. Planeerimine- eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatu eesmärkidega 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Väliskeskkond jaguneb: Mikrokeskkond kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid Makrokeskkond üldised majanduslikud, po...
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN stru...
Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad orga...
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu k...
· J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog · Sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis · Nagu tema vend Davis Rich Dewey, asus John õppima Vermonti ülikooli · Oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis · Chicagos rajas ta eksperimentaalkooli, mis sai tuntuks kaugemalgi ja mida hakati ka kutsumaDewey kooliks. · Dewey oli esimene õpetajate ametiühingu ja Ameerika ülikooliprofessorite ühingu kaasasutaja. · Ta pidas välismaal kaks aastat loenguid kooliuuendustest. · Lõi uue pragmatismiõpetuse-istrumentalisimi · Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. · Tema elutööd on palju kritiseeritud tema enda õpilaste poolt. · Koos Charles Sanders Peirce'i ja William Jamesiga oli ta üks pragmatismi ja funktsionaalse psühholoogia rajajaid. · Mõjutanud nõuk. 1920....
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestami...
Veapunktisüsteemi mudeli rakendamine ja rehabilitatsioonisüsteemi väljatöötamine (jätku-uuring) Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõisted ...................................................................................................................................6 2. Veapunktisüsteemi olemus ja ülesehitus ................................................................................7 2.1. Veapunktide määramine ja kehtivusaeg .....................................................................9 2.2. Veapunktisüsteemi juriidilised aspektid ja sobitumine õiguskeskkonda..................11 2.3. Veapunktisüsteemi administreerimine......................................................................14 3. Liiklusreegleid rikkunud juhtide rehabilitatsio...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Rolliteooria Portfoolio Tallinn 2016 Sisukord Ülevaade................................................................................................................ 4 Kahe teadusartikli ülevaade................................................................................... 8 Mõistekaart............................................................................................................. 9 Kirjandusallikate loetelu....................................................................................... 10 Eneserefleksioon.................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Antud töö koosneb viiest osast: 1. Kirjalik ülevaade 2. Kaks teadusartikli ülevaadet ...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2....
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid......................................................
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend *aegumine Õiglus- *jaotav *võrdsustav Õiguse tunnused *normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon *otsustamisfunktsioon õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku õigusperekond sarnastel alustel koondunud õigus korrad. Anglo-Ameerika õigusperekond kohtulahend. Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- ) Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse. Romaani-Germaani õigusperekond põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti) Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt. Õiguse tekke allikas: moraal, tava, arusaamad heast ja halvast. Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus). Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soo...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine - protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikku suunatud). Suhe kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst · Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) · Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikug...
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
Sissejuhatus Armukadedus ja truudus täiendavad üksteist. Ilma nende omadusteta head suhted ei ole võimalikud. Nad mõlemad mängivad suurt rolli inimeste omavahelistes suhetes. Iga paar peab teadma armukadeduse ja truuduse piire ning jälgima neid suhete idealiseerimiseks. 2 Armukadedus Armukadedus on mõiste, mida on üldse raske mõisteliselt defineerida. Armukadedus on inimeste tundmus kellegi või millegi suhtes. See väljendub siis, kui tunnetakse huvi kaaslase toimetamise vastu ning muretsetakse tema eest. Enamasti on armukadeduse põhjuseks tüüpilised mõtlemise ja järelduste tegemise vead. Armukadedust leebemas vormis peetakse kindluse märgiks ja selle puudumist tõlgendatakse kui hoolimatust. Normaalne armukadedus on muutumas ebanormaalseks, kui seda on liiga vähe või vastupidi liiga palju. Paljudes suhetes armukadedus ületab mõistlikkuse piire ning see hakkab suhet tasapisi hävitama. Seda nimetatak...
ETTEKANNE RAAMATUST ,,TARK LAPSEVANEM" 2 SISSEJUHATUS Thomas Gordoni raamatus ,,Tark lapsevanem" lastevanematele mõeldud programm õpetab, kuidas lastega tulemuslikumalt suhelda, ning pakub samm-sammulisi juhiseid, kuidas lahendada igapäevaseid tülisid. Raamatu keskmes on kolm mõistet aktiivne kuulamine, mina-sõnumid ja kaotajateta konflikti lahendamise meetod. Oma raamatus püüab ta vastata järgmistele küsimustele, mis läbivad terve raamatu keskset teemat: · Kuidas rääkida oma lapsega nii, et ta sind kuulaks? · Kuidas kuulata last nii, et ta tunneks, et teda mõistetakse? · Kuidas lahendada probleeme ja konflikte perekonnas nii, et keegi ei tunneks end kaotajana? 3 1. VANEMAID SÜÜDISTATAKSE, AGA EI KOOLITAT...
Sissejuhatus integreeritud turunduskommunikatsiooni (IMC) Turundusmeetmestik (marketing mix) – nende abil jõutakse kliendini 4P-d Product Price Place Promotion (info viimine kliendini) Selle mudeli probleem: Ei kasutatud ära kõiki võimalikke viise klienditega suhtlemisel ITK on kanali suhtes neutraalne- mis iganes kommunikatsioon, mis on mõeldud selleks, et müüa klientide abil oma toode või idee Organisatsioonikommunikatsioon- üks osa on turunduskommunikatsioon. On mõeldud klientide mõjutamiseks, ehk raha sisse toomiseks Kommunikatsiooniprotsess Saatja sõnum meedia vastuvõtja (kes – mida ütleb – kus – kellele – mis mõjuga) Kommunikatsiooni mudel MÜRA (raskus sõnumi vastuvõtmisel, nt inimene räägib, sina oled telefonis, eelmises loengus kuulsid midagi, mis on vastuolus hetkel räägitavaga) TAGASISIDE (vastus, abi, tunnustus). Saatja saab infot, kas tema sõnum mõjus, jõudis pärale, mil viisi...
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ...
Eesti kohtusüsteem Kohtuvõim on õigusriigi poliitilise süsteemi oluline osa ning selle tegevus aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Peamised õigusharud on eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Ma...
1. Muudatuste juhtimine ja õppiv organisatsioon Kordamine eksamiks 1. Muudatuste mõiste ja olemus Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud vastupanu mingile survele või jõule. Organisatsiooni kontekstis on muudatus planeeritud või planeerimata vastus mingite jõudude survele, mis võivad olla organisatsioonivälised või sisesed. 2. Millised makrokeskkonna mõjurid kutsuvad esile muudatusi? Väliskeskkonnast avaldavad mõju tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi? Sisemistest teguritest võib vaadelda muutusi töötajate eesmärkides, töö iseloomus, organisatsiooni struktuuris, organisatsiooni kultuuris ja organisatsiooni eesmärkides. 4. Millistele mõjuritele tuleb tähelepanu pöörata muudatuste planeerimisel? 1. Keskkond 2. Turust tingitud mõjurid 3. Ärilised mõjurid 4. Organisatsioon...
1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadata organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast e. allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3. tehnoloogi e. tehniline (materiaalne) all...
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ I Jessika Petrov INSENER JACOB ARNOLD Situatsioonianalüüs Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2012 Sisekujundusfirmal on tekkinud probleem insener Jacob Arnoldiga, kes kardab ise otsuseid vastu võtta. Oma ebakindlusest põhjustatud otsustusvõimetusega tekitab ta lisatööd nii ülemusele kui ka teistele töötajatele. Põhjus võib peituda kasvamises range korraga peres ja ka ülikooli kõrvalt töötamises, et end ära elatada. Sealt võis tulla arusaam, et iga vale otsus toob kaasa pahameele, olgu see siis ülemuse või perekonna oma ja et lihtsam on kõike üle küsida, sest siis teeb ta oma tööd õigesti. Ülemus arvab, et Jacob on võimekas insener ja otsib viise, kuidas kasvatada tema enesekindlust ja motiveerida teda rohkem vastust võtma. Maslow vajaduste h...
Liivalaia Gümnaasium Minu veetlev leedi Koostaja: Maarja Kukumägi 11 a klass Juhendaja: Tiina Toiger Tallinn 2009 Etendus toimus teisipäeval, 26. novembril, 2008 rahvusooperis Estonia. Muusikal kestis 3 tundi ja 15 minutit, algas kell 19.00 ning toimus eesti keeles ja kahes vaatluses. Osades: Eliza Doolittle, Covent Gardeni Lilleneiu- Janne Sevtsenko Henry Higgins, foneetikaprofessor- Raivo E. Tamm Kolonel Pickering, erusõjaväelane ja lingvist- Väino Puura Mr Higgins, Henry Higginsi ema- Riina Airenne Mrs Pearce, Professor Higginsi majapidajanna- Helgi Sallo Alfred Doolittle, Eliza isa- Madis Milling Harry, Doolittle semu- Aare Kodasmaa Jami...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid millistes t...
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puud...
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline · Vastutustunne...
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt k...
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
Tervisepsühholoogia yldbak Adler284 eksam 27.oktoober Tervisepsühholoogia kujunemislugu Mis on tervis? Tervis vs haigus. Disease tuntud ja objektiivselt määratletud patoloogiline protsess. Ilness olukord, kus objektiivselt määratav patoloogia puudub ja/või mehhanismid pole veel täpselt teada ja/või vastavad uurimismeetodid puuduvad tehnoloogiliste võimaluste või teadmiste piiratuse tõttu. Vaimne füüsiline sotsiaalne TERVIS. Tervis on kõrgeim hüve. Valitudo bonum optimum Olemas on sotsiaalne ja personaalne tervise väärtus. On ka ajastukeskne. Erineval ajal erinev sotsiaalne väärtus. On ka kultuuriti erinev, kultuurikeskne. Tervise tähendus võib erineda ka sotsiaalsete klasside lõikes. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine (see,et ma pole haige, ei tähenda, et ma ei ole terve). (WHO, 1946) Tervis kui teatud tase, m...
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasut...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Nimi.................. E-post: .................................... REKLAAMISEADUS ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Uurimistöö Juhendajad: Professor Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2011 TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..................................................................4 2. REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ......................................................5 3. ,,ÜLIPOSITIIVSE" JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEAD...
annaabi.ee 
