epideemiate asemel on arenenud riikides esiplaanile tulnud nn. elustiilihaigused (nim. ka postmodernsed või küllusehaigused), milles on tähtis osa terviskäitumisel ja seda mõjustavatel psühholoogilistel teguritel. • Muutused tervishoiusüsteemis. • Rahvatervise psühholoogia keskendub tervisehäirete preventsioonile kogukonnas ning on osutunud kuluefektiivseks – odavam on parandada rahvastiku tervist haiguse ennetamise ja terviskäitumise mõjustamise kaudu kui järjest kallineva haiglaravi ja meditsiinitehnoloogia rakendamisega võrreldes • Üha parem psühholoogiliste ja sotsiaalsete mõjurite osatähtsuse mõistmine haiguste kujunemisel (riskikäitumine – suitsetamine, alkohol, narkootikumid; söömishäired; psühhosomaatilised häired teadvustamata närvipingest ja konfliktidest – nt valu, kõrge vererõhk, siseelundite talitluse häired).
tegevusest saadava kasu ja barjääride ületamise vaeva suhet. Kaitse motivatsiooni teooria Kaitse motivatsiooni teooria autoriteks on Rogers ja Mewborn (1976). Selle teooria jargi mõjutavad indiviidi kavatsust muuta oma käitumist ja kaitsta tervist uhelt poolt hirmu ja teiselt poolt toimetuleku tunnetamine. Mudel sisaldab kolme psühholoogilist komponenti: terviseohu tosiduse tunnetamine, iseenda haavatavuse tunnetamine, soovitatud muudatuse tulemuslikkuse tunnetamine. Terviskäitumise muutust takistavad vähene tunnetatud tulemuslikkus (ei tea, kas mul sellest ikka kasu on?) ning madal enesehinnang (ma ei saa sellega niikuinii hakkama) (Boer ja Seydel, 1996). Kõrge hirmutunnetus võib mõjutada terviskäitumise muutust vaid siis, kui indiviidil on kõrge enesetõhususe tase (Rogers, 1985). Madala enesetõhususe korral ei pruugi terviskäitumises muutust tekkida. Põhjendatud tegutsemise teooria
rohkem kui kolmandikus Eesti koolides. Tervisenõukogude liikmete võimestamine ja suutlikkuse arendamine toimub riiklike ja kohalike omavalitsuste vahenditest ja tahtest. Lahendamata probleeme on palju. Alljärgnevas loetelus on kokkuvõte mõnest eelpool kirjeldatud laste ja noorte valdkonna probleemist: • laste tervise valdkond pole riiklikul tasandil prioriteetne, plaanid on suuresti vaid paberil; • terviskäitumise trendid on negatiivsed; • Eesti alkoholipoliitika on liberaalne; • suureneb krooniliste haiguste ja riskitegurite esinemissagedus; • puudub laste tervise andmete seire ja monitooringusüsteem; • esmatasandi tervishoiuteenuse ja eriarstiabi ebaühtlane kättesaadavus; • sotsiaaltöötajate, lastepsühholoogide, logopeedide, lastepsühhiaatrite vähesus; • erivajadustega laste õppimis- ja ravivõimalused on praktikas lahendamata;
annaabi.ee 
