Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervise bioloogilised-psühholoogilised-sotsiaalsed alused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, toimetulek, psühholoogilised, sõltuvus, regulatsioon, psühholoogia, haridus, emotsioonid, hinnangut, humor, tegevusvõime, uimasti, tervisega, depressioon, ärevus, adrenaliin, tahe, keskkõrv, käsitlus, tervisekaitse, tekkes, stressil, tervises, häireid, motoorne, koonduvad, serotoniin, humoraalne, vigastus, alkohol, sidususe, enesehinnangInimesel on kaks kogemusvoogu: subjektiivne: emotsionaalne, mõte. Objektiivne - bioloogiline. Ei saa piiri tõmmata objektiivsele ja subjektiivsele. Kasutatakse psühhosomaatiline jne.. Kehalised häired esinevad, kuid ei seleta sümptomeid. Bioloogilised põhjused puuduvad. Täiskasvanute puhul seostatakse psühhosomaatiliste häirete põhjuseks rolli konflikte. Oma mina seostada omandatud rollidega. Tekib rollikonflikt. Konversiooninähud: emotsioonid epuhul, mis sotsiaalselt ei tohiks välja näidata. Näiteks arts: kes ei tohiks olla ebakindel, kui on seda. Kliiniline psühholoogia: Käsitleb isiksuse kohanemist haigusega, käitumuslike reaktsioone, mis haigusega kaasneb. Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Depressioon. Sõltuvusteemad. Meditsiiniline psühholoogia: Suunatud puhtalt ravile, põhineb mehhanistlikul, reduktsionistlikkul mudelil. Arsti patsiendi suhe tuuakse sisse.
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
Perestruktuurist tulenevad tegurid (töötud, haiged, puudega, palju, üksikvanem KK tegurid (elupiirkond, ressursid, võimalused) Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Heaolu dimensioonid Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport) • Normaalne anatoomiline areng • toimetulek igapäeva-tegevustega • füüsiline vorm (fitness) • tervislik/normaalne toitumine • vältida kuritarvitusi Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon
inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema ELUKVALITEET (quality of life) jäätmetöötlus, tervishoid, haridus, ja muud valitsuse teenused; 0risk juhustest- sellega 3.igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja • Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuurija väärtussüsteemi kontekstis, tuleõnnetused, transpordil koormatest pudenemine või tervist ohustavate majanduslikult täisväärtuslikku elu,4.universaalne väärtus ja inimese milles ta elab,seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega
Vaimne tervis info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus; Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga, emotsioonide väljendusvõime; emotsionaalne tervis kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhtes; sotsiaalne tervis mina-pilt, suhted teistega; eetiline/spirituaalne aspekt väärtushinnangud; saavutuslik aspekt kuidas olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed
Ning alahinnatakse tervise sotsiaalseid, keskkondlikke ja teisi aluseid. Sotsiaalpoliitiline: Peetakse tervist kujundavaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundab omakorda poliitiline kontekst. Meditsiiniline: On defineeritud negatiivse kaudu e tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Siin ei räägita sotsiaalsetest, kultuurilistest, käitumuslikest, keskkondlikest ja teistest teguritest. Akadeemiline: On kaks suuremat valdkonda seotud: psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste piirialal nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset kontseptsiooni. Statistiline: Tervise mõiste statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. Kui biomeditsiinilised näitajad on korras, on inimene terve; kui ei ole korras, ei ole inimene terve. Holistlik: Hõlmab kõiki, kuid on liiga lai, raske määratleda, kinnitada, sest ei tea, kust piirid lähevad. Käsitlused läbi ajaloo
* majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub
(preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed,
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8
Meditsiiniline aspekt riskitegurite kindlaks tegemine, häire diagnoosimine, patogeensete ja ravimehhanismide selgitamine, kõrvaldamine ravi ja taastusravi kaudu. 2. Tervise mõiste ja tervise tähenduse areng.Tervis on kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse puudumine - mida meil on vaja oma igapäevaseks eluks. Tervise kujunemises, kui ka selle kõikumises on individuaalsed ja sotsiaalsed faktorid omavahel seotud. Tervist mõjutavad faktorid on bioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalmajanduslikud ja tervisekäitumine (KA, suitsetam, toitum, alkoholi tarbim). Tervis on inimese kõige tähtsam ressurss, mis kujuneb väga paljude tegurite keerulisel koosmõjus. Tervis:1. füüsiline on seotud keha funktsioneerimise ja füsioloogiliste protsessidega. 2. vaimne on seotud psüühilise, emotsionaalse ja hingelise heaoluga.Psüühiline tervis seostub võimega selgelt ja seostatult mõelda. Emotsionaalne tervis iseloomustab võimet tunda ja eristada erinevaid
Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia
· et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides.
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste
Aga arvatakse, et vaid 1/3 depressiooniga naistest on saanud õige diagnoosi. Naised on stressfaktoritele ja ümbruskonna muutustele tundlikumad kui mehed. Naiste depressioon on erinevatel ajaetappidel. Vastus peitub bioloogiliste ja geneetiliste tegurite kombinatsioonis, millele aitavad kaasa menstruatsiooni, sünnituse ja menopausiga seonduvad hormonaalsed muutused. Sellele lisandub töö, perekondlike kohustuste ja sotsiaalsete rollidega kaasnev stress. Naiste suuremat depressiooniriski seletatakse aju ehituslike ja funktsionaalsete erinevustega, samuti sooliste erinevustega pärilikkuse ja soojätkamisega seotud tegurite osas. Naised võivad kergemini sattuda seksuaalse väärkohtlemise ning vägivalla ohvriks, mis põhjustab stressi ja depressiooni. Meeste ja naiste depressiooni sümptomid võivad olla samad, kuid nad tajuvad neid erinevalt. Naised panevad tähele, et on väsinud, võivad kannatada madala enesehinnangu, abituse ja
agnoosia (ei leia kohta), konstruktiivne apraksia (ei suuda joonist kopeerida). Domineeriva poolkera kahjustus – amnestiline afaasia, akalkuulia, aleksia (lugemise häire), agraafia (kirjutamise häire), apraksia (sihipärase tegevuse häire). Temporaal- e oimusagar . Kuulmiskoor (domineerivas poolkeras kõne ja keele kuulmine, äratundmine ja sõnade moodustamine; mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne
- õigusloomes tuleb arvestada psüühika seaduspärasustega - juristi kutsetöös tuleb olla teadlik psüühika seaduspärasustest - uuritakse kuritegevust kui sotsiaalset nähtust - uuritakse kurjategijate psüühilisi iseärasusi - psühholoogiaalased teadmised kaasatakse kuritegude avastamisse 2) Psühholoogia kaasatakse õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistena kohtupsühholoogia forensic psychology psühholoog eksperdina psühholoog osaleb kohtuotsusest tulenevates tegevustes psüühikahäirete ravi psühhokorrigeerivad sekkumised korrektsioonisüsteemis Kohtupsühholoogia on - kliinilise psühholoogia rakendusvaldkond isikute psüühilise seisundi ning
Väikeaju (cerebellum) on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. Väikeaju all asub IV ajuva. Funktsioonid: · tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon · inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; · uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. 32. Otsmikusagara ehitus ja funktsioonid Frontaalsagar ehk otsmikusagar paikneb peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele reageerimisega. Funktsioonid:
9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss vestibulaartuumadele (II neuron). Need on seotud väikeajuga, silmaliigutajatega, seljaajuga: tasakaal, koordinatsioon, lihastoonuse regulatsioon. Kahjustuse puhul on need häiritud, esinevad nüstagmid (silmamunade nõksumine). IX - Keeleneelunärvi ja X - uitnärvi kahjustused IX ja X kraniaalnärv innerveerivad kõri- ja neelulihaseid ja vastava piirkonna limaskesta. Kuna nende närvide innervatsioonialad osaliselt kattuvad, uuritakse neid närve koos. IX ja X kraniaalnärvi kahjustuse häired: bulbaarparalüüs, tuumor, süringomüelia, motoneuronihaigus jne.
vajadus 2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%. Enneaegse sünni mõju Lapsele Perele Ühiskonnale Kasvuhäire Materjaalne, Tervishoiu ja perekondlik ja sotsiaalsete Vaimne alaareng isiklik stress, mis kulude Tserebraalparalüüs on suurem suurenemine Nägemis- ja puudega lapsega Pere kui kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud Sotsiaal- harmoonia ja peres
probleeme kõrgenenud vererõhuga. Statistikaandmete ja epidemioloogiliste uuringute tulemuste võrdlemisel selgub, et kõrgvererõhutõve esinemissagedus on Eestis alahinnatud vähemalt paarkümmend korda. Südame- veresoonkonna haiguste peamiseks riskiteguriks on kõrgenenud vererõhk ning käitumuslikud riskitegurid nagu suitsetamine, vähene kehaline aktiivsus, alkoholi liigtarbimine, soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine, vähene puu ja juurviljade tarbimine, ülekaalulisus ning stress. Üks nendest haigustest on "Insult" Insuldil ehk ajurabandusel on kaks vormi - veresoone lõhkemine või veresoone ummistumine peas. Üldjuhul on sümptomid ühe kehapoole halvatus, jäsemete ning näo tuimus, kõneraskused. Sümptomid võivad tekkida aga väga äkki, ilma igausguse hoiatuseta. Edasi on kõige olulisem tegutseda kiiresti, sest tänapäeval nendel juhtudel, kui on tegemist veresoone umbumisega, saab kasutada trombolüüsi ehk trombi lõhustamist. Selle tegevuse
Viimane olukord võib olla kaasasündinud, elu jooksul aga tekkida radioaktiivse kiirguse mõjul, vereloome süsteemi haiguste, HIV- viiruse mõjul tekkinud omandatud immuunpuudulikkussündroomi (AIDS) korral. Immunoloogilise tolerantsuse korral ei teki antikehi, mistõttu organism on haigusetekitajate ehk antigeenide suhtes kaitsetu. Immuunsüsteemi kurnab liialt ka kestev ülemäärane stress, kus neerupealise koore glükokortikoidide pideva ja liigtugeva produktsiooni tõttu pärsitakse antikehade teke ning suureneb vastuvõtlikkus haigustele. See on ka põhjus, miks suurte koormustega treenivad ja võistlevad tippsportlased pidevast stressist tingituna haigestuvad ülimalt kergesti nakkus- ja külmetushaigustesse. Sensibiliseerimine ja desensibiliseerimine. Sensibiliseerimine on ülitundlikkuse kujunemine, mis tekib kokkupuutel allergeeniga
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D psühhoteraapia Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon! D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem Suitsiidi riskifaktorid:
Emotsiooni tekitab mingi sündmus,isik või hinnang,mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi.Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kognitiivse hinnangu,ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 1.3 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste kiiruse,jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: - meeleolu, - ärevus, - stress, - frustratsioon, - afekt, - kirg. Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. 2.VAIMSE TERVISE HÄIRED 2.1 Psühhosomaatilised häired Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronit
Elukvaliteedi uuringud eristavad tihti selle subjektiivset ja objektiivset külge. Subjektiivne elukvaliteet on hea tunnetus ja asjadega rahulolu üldiselt. Objektiivne elukvaliteet peegeldab sotsiaalkultuuriliste vajaduste rahuldamist materiaalse heaolu, sotsiaalse staatuse ja füüsilise heaolu saavutamiseks. Elukvaliteedi mõõtmisel tuleb arvese võtta hulgaliselt eluvaldkondi, kuhu kuuluvad perekond, sõbrad, töö, ümbrukond, ühikond, tervis, haridus ja vaimsus. Harmoonilised seosed nende kategooriate vahel loovad eelduse töö-a elukvaliteedi ning heaolu kujunemiseks. 13. Mille poolest erinevad tervise akadeemiline ja meditsiiniline definitsioon ( lk20) Meditsiinis- tervise mõistet käsitletakse kõige sagedamini haiguse puudumisena, jättes kõrvale nii indiviidi heaolu kui ka elukvaliteedi mõõdet. Tervise biomeditsiiniline mudel eitab tervist mõjutavaid sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke, keskkondlikke ning teisi tegureid.
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
kasvamine ja diferentseerumine). Retseptorid. Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid. 14. Ioonide tasakaalu regulatsioon, happe-alus tasakaal. Happe alustasakaal. Vesinikioonide aktiivsus kehavedelikes koos seda reguleerivate mehhanismide seisundi ja nende funktsionaalse reserviga. Organismis on reg.mehhanismid (keemilised, füsioloogilised) ,mille ülesandeks on säilitada H-ioonide kontsetnratsiooni teatud kindalal tasemel: intratsellulaarne pH 6.9...7.0; ekstratsellulaarne pH 7.3...7.4. Kliinilises praktikas määratav rakuväline pH. BE (base excess, ingl.k
sünteesi sugunäärmetes. Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Kasvuhormooni vähesus põhjustab kääbuskasvu, üleküllus aga hiidkasvu ehk gigantismi. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Paljud neist hormoonidest aga reguleerivad omakorda teiste näärmete tööd. Tema hormoonide vahendusel korraldub normaalne veevahetus, veresoonte toonuse regulatsioon jne. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Koosneb vasakust ja paremast sagarast ning neid ühendavast kitsusest. Kude koosneb väikestest epiteliaalsetest põiekestest, mis sisaldavad nõret. Epideelkehakesed e kõrvalkilpnäärmed on hirsiterasuurused
valemis). Sansside suhe [Odds Ratio] - kahe sansi suhe. Juhtkontrolluuringus on see sansi, olla eksponeeritud ja kuuluda haigete isendite rühma suhe sanssi, olla eksponeeritud ja kuuluda tervete isendite rühma. Kohort- või läbilõikeuuringus on see sansi, et haigus esineb eksponeeritud isenditel ja sansi, et haigus esineb mitteeksponeeritud isenditel suhe . Matemaatiliselt arvutatakse sansside suhet samasuguselt kõikide uuringuliikide puhul. 2. Stress ja sellega toimetulek Huumori oletatav mõju: situatsiooni ümberstruktureerimine; seos stressi ja hinnanguga (appraisal, Lazarus jt); seos toimetulekuviisidega. Artikli põhitulemus: tajutud stressi seos probleemidega. Krohne (2002). Süsteemne stress ja üldine adaptatsioonisüsteem (Selye) ning selle idee kriitika. Mittespetsiifiliselt põhjustatud muutused. Üldine adaptatsioonisüsteem stereotüüpiline reageerimismuster, millel on kolm staadiumit 1. Alarm reaction sokifaas 2. Stage of resistance
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6
perioodil olema kättesaadav vajadusest tulenev tervishoiuteenus. Koolipõhine tervishoiuteenus tähendab võrdsete võimaluste pakkumist kõikidele lastele, mis on patsiendikeskne ja järjepidev. Samas aga koordineeritud ning töötama koos teiste sektorite ja tervishoiutasanditega. Lapse probleemidele saab koolitervishoiu olemasolul koheselt reageerida ning teda jälgitakse samas keskkonnas. Toimetulek krooniliste haiguste, puuete, psühhosomaatiliste ja vaimsete häiretega on oluliselt tõhusam, kui meditsiiniabi on kombineeritud psühholoogilise, haridus- ja sotsiaalteenuste ja tegevustega (WHO 1999: 27 ). Esmasel sekkumisel on enim probleeme sotsiaalselt tundlikest rühmadest pärit laste ja noortega, mistõttu on võrgustikutöö tervishoiusüsteemi, lasteasutuse ja pere vahel ülioluline. Vajadusel on soovitav rakendada juhtumikorralduslikku süsteemi (Euroopa EAA 2005). 2007
annaabi.ee 
