lihtsuse ja kaunite värvide valikuga. Lava oli kujundatud lossina, kus üleval muutis põnevaks hiiglaslik peegel, mis peegeldas laval toimuvat, lisades ruumilisust ning maagilisust. Väga huvitavad olid balli külaliste rõivad, mis oli iga maa kohaselt temale iseloomulike säravate värvidega. Pjotr Tsaikovski ballett ,,Luikede järv" oli pidevalt ära tuntava sümfooniaga, mis andis ära tundmis rõõmu. Tore oli kuulda tuttavaid meloodiaid. Mulle meeldis Tsaikovski väljendus lootusest, kannatusest ja võidust, mille Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester suutis külmavärinaid tekitavalt võimsalt publikule tuua. Ooperi külastajate seast oli silmatorkavalt rohkelt välismaalasi. Nende kommentaare oli huvitav kuulata. Arvati enamasti positiivselt. Mulle jäi kõrvu, kui vanem
See on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest. Isiksus on süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (nt. infotöötlus, toimetuleku tahe, emotsioonide reguleerimine, interpersonaalsed protsessid, identiteedi kujunemine. Iseloomujooned kirjeldavad inimese baaskalduvusi (füüsilised ja isiksuseomadused, vaimsed võimed), mis on kindlate mõtlemis-, tundmis-ja käitumismustrite aluseks ning mõjutavad mõningaid dünaamilisi protsesse. Olulisemad isiksuse omadused on: • Temperamendiomadused • Vaimsed võimed • Iseloom • Väärtused 16. Stressi mõiste ja liigid. Stressreaktsioon organismis - füsioloogilised ja psühholoogilised aspektid. Mõiste: Stress on organismi pingeseisund, mis tekib sise- või väliskeskkonna tugevasti
Väiksem risk: meelekindlatel ja vähem rõõmsameelsetel! (võimalik, et kasutasid teistsuguseid kohanemisviise kui madala meelekindlusega lapsed/uuritavad) Isiksus: süsteem, mis koosneb iseloomujoontest ja dünaamilistest protsessidest (infotöötlus, toimetulek, tahe, emots regul, identiteedi kujunemine jm), mille kaudu iseloomujooned mõjutavad indiviidi psühholoogilist funktsioneerimist. Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks. Toimetulekut võib pidada isiksuseomaduste püsivuse säilitamise vahendiks!!!! Isiksus ja stressihinnangud: isiksusejooned määravad, millele inimene reageerib ja kui tugevalt. Samuti milliseid hinnanguid ta olukordadele annab. Dispositsiooniline optimism ja pessimism: inimese üldiste ootuste laad tuleviku suhtes. A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus...
ebamugavaid küsimusi. (Politeia 419-420a) Ning tema vastus antud küsimusele on samuti tähelepanuväärne: riigi eesmärgiks ei olevatki mõne üksikisiku või grupi õnnelikkus, vaid polis`e kui terviku õnnelikkus. (420b) Tänapäevaste ettekujutuste kohaselt on väljend “õnnelik ühiskond” pigem metafoorne. Seejuures lähtutakse eeldusest, et õnnelikkus on omadus, mida saab mõtet-omavalt omistada üksnes tundmis- ja teadvustus-võimelistele olenditele, seega inimindiviididele. Väljend “õnnelik ühiskond” peaks nendest eeldustest lähtudes tähendama seda, et niisuguse ühiskonna liikmed – kas kõik või enamus – tunnevad end õnnelikena. Platoni käsitlus paistab aga mitte välistavat olukorda, kus ühiskonna kõik liikmed on õnnetud, ühiskond tervikuna aga võib ometi olla õnnelik. See jätab mulje, et ühiskonda/riiki käsitletakse mingi – nagu ütleb K. R. Popper – üli-