Tööks ja transpordiks vedasid koormaid Seltsiloomadeks ja meelelahutuseks eksootilisemad tõud nagu paavianid, gepardid Teadustööks tänapäeval rohkem Kodustamise eeldused Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia Kodustamise mõju loomadele Vähem aktiivsed Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne Kiirem kasv ja suurem toodang Muutunud sigimistsükkel Hecki veis Hecki veis on veisetõug, mida peetakse tarva tagasiaretiseks. Nad lähtusid seisukohast, et tarva geenid on tema kodustatud järglastes alles, kuigi hajutatud, ning et need on võimalik eri tõugude ristamise ja kunstliku valiku abil uuesti kokku koguda. ristas Hellabrunnis ungari stepiveiseid, soti mägiveiseid, idafriisi veiseid, angeli
1 Autoriõiguse küsimused Autoriõiguste olemus. Iseseisev õigusnorimistik Eesti õigussüsteemis ja autorile kuuluvate isiklike varaliste õiguste kogum Väljendused versus ideed. Ideed ei saa kaitsta, küll aga väljendust (näiteks teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis, teose väljendusvorm) Mida tähendab scenes-a- fair doktriin? Üldistamise ja võrdlemise meetod, mis aitab välja selgitada väljendusi, mis ei ole autoriõigustega kaitstavad. Kuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk
Globaliseerumine kaasaegses ühiskonnateoorias 1) deterritorialiseerumine 2) vastastikuse sotsiaalse seotuse kasv 3) ühiskonnaelu kasvav kiirenemine 4) globaliseerumise pikaajalisus triaad: deterritorialiseerumine, seotus, kiirenemine 5) globaliseerumine kui mitmeharuline protsess Globaliseerumise normatiivsed väljakutsed · (lääne) filosoofi ülesanne globaliseeruvas maailmas · territoriaalsuse (rahvusriikluse problemaatilisus) · rikaste riikide vastutus keskkonna saastamise eest · kommunitaarid ja kosmopoliidid · realism Globaliseerumise teooria · maailmasüsteemi teooria · maailmapolise teooria · maailmakultuuri teooria Globaliseerumise kolmene olemus · nähtus · filosoofia · protsess Martin Heidegger ja tema planetaarse tehnika käsitlus
oma loomingut kaitsta on kasulik mudel, mis enam jaolt sarnaneb patentimise printsiipidele, kuid ühe erinevusega, et kaitse saamiseks ei tehta täis-ekspertiisi. Isiklikust vaatepunktist on Eesti loomingu kaitsmine jäänud pisut vajaka. Maksad küll riiglilõivu, saad pealiskaudsed ainuõigused oma loomingule, kuid pead alati silmas pidama, seda ütlust: ,, Hiina eest ei kaitse sind keegi’’. Just selle seaduse suhtes olen mina isiklikult pisut oma loomingu kaitsmise suhtes umbusklik, sest territoriaalsuse printsiibi eest eelnevad võimalused ei kaitse. Selleks, et täielik kaitse saavutada, pead formuleerima oma loomingu igas konvensioonis. Kujutame nüüd ette, kui suur peab olema loomingu väärtus, et selle täielik õiguskaitse ära tasuks. TLÜ Autoriõigus ja patent Essee 2016 KOKKUVÕTE Ühesõnaga, mida ma öelda tahan on see, et kui mul on väärt idee, siis selle kaitsmiseks
ühinemine või jagunemine; organisatsiooni maine tööjõuturul võrreldes konkurentidega.) · Tööjõust tulenevad tegurid ( omal soovil lahkujad, vallandamine, pensionile minejad, sunnitud lahkumine) 13. Loetle tööjõu pakkumist mõjutavaid tegureid. Tööjõu pakkumist mõjutavad tegurid: · Organisatsiooniväline tööjõud (Demograafilised trendid; piirkonna arengudünaamika; erialade populaarsus koolilõpetajate seas; suhe nõutava tööjõu ja territoriaalsuse vahel; spetsiifilised erialad, mille esindajate arv on väga väike) · Organisatsioonisisene tööjõud (Organisatsiooni struktuur ja olemasolevad ametikohad; Olemasolevate töötajate arv, haridus, tulemuslikkus, universaalsus; Olemasolevate töötajate üleviimise ja edutamisevõimalused; Potentsiaalselt lahkuvad töötajad.) 14. Mis on tööjõu (personali) voolavus ja kuidas seda arvutatakse (ülesande lahendamine tööjõu voolavuse määramiseks).
on/ei olevastuolus rahvusvahelise õigusega. Kaitse printsiip: riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle julgeoleku vastu, olenemata teo toimepanijast või toimepanemise kohast. Probleem: riigid võivad julgeolekut sisustada päris erinevalt. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ARKAADIA: 1. Territoriaalsuse printsiip: võib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud selle territooriumil kas kodanike või teiste isikute poolt 2. Kodakondsuse printsiip: välismaal toimepandud tegusid menetletakse tavaliselt juhul, kui tegu on karistatav ka välismaal. Antud juhul J.Doe on süüdistatud riigireetmises, mis on kindlasti igas riigis karistatav kuritegu, seetõttu on Arkadial olemas õigus ta välja nõuda ja viia ta üle kohtumenetlust. 3
vahelise agrssiooni ja konfliktidega. Õe-venna suhte etapid- teismeiga Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutes selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedasest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni Õe-venna suhte etapid- teismeiga Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoops tema kaitsmine) Konfliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi), territoriaalsuse teemadel Õe-venna suhte etapid- noorukiiga Võib olla õe-venna suhetes madalseis Eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad), suhete vältimine või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus. Õe-venna suhte etapid- hilisem täiskasvanuiga Puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus Taasleidmine. Lähimad elusolevad sugulased Varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda Õed-vennad kui hooldajad (kohe lähimate pereliikmete järel)
näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite poolt loodud). Küsimus 2 Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või
Ülesehituse alused Kaitseliidu üksuste moodustamisel, ümberformeerimisel ja laialisaatmisel lähtutakse Kaitseliidule mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas ja teistes riigikaitselistes tegevuskavades pandud ülesannetest. Kaitseliidu struktuuri, üksuste moodustamise, ümberformeerimise, laialisaatmise ja paiknemise kinnitab rahuajal Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev. Maleva struktuuri kinnitab Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu palgalise 4 koosseisu kinnitab rahuajal kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul, sõjaajal - kaitseväe ülemjuhataja.
kunstliku valiku tagajärjel ning on liigiomane Põllumajandus-loomade etoloogia- rakendusteadus, mis uurib põllumajandusloomade elulaadi ja tegevust, mis on suunatud bioloogiliste vajaduste rahuldamisele ja avaldub erineva aktiivsuse kujul inimese poolt organiseeritud loomapidamise süsteemides 2. Kodustamise mõju loomade käitumisele _Vähem aktiivsed _ Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud _ Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas _ Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne _ Kiirem kasv ja suurem toodang _ Muutunud sigimistsükkel 3. Käitumise uurimise vajalikkus veterinaarias ja loomakasvatuses _Loomade heaolu hindamine _ Loomapidamise efektiivsuse parandamine Näiteks sotsiaalse, söömis- ja sigimiskäitumise tundmine võimaldab paremini korraldada loomade pidamist ning paremini aru saada loomade vajadustest _ Käitumise baasmehhanismide uurimine _ Kliinilise diagnoosimise aluseks
Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme suhted kaitseväe määrustikega, käitumisreeglid ja sisemise asjaajamise kord. Kaitseliidu kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu ülesehituse alused Kaitseliidu malevad, malevkonnad ning teised üksused moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Kaitseliidu malevad on Alutaguse Malev, Harju Malev, Jõgeva Malev, Järva Malev, Lääne Malev, Põlva Malev, Pärnumaa Malev, Rapla Malev, Saaremaa Malev, Sakala Malev, Tallinna Malev, Tartu Malev, Valgamaa Malev, Viru Malev ja Võrumaa Malev. Maleva struktuuri kinnitab Kaitseliidu ülem. Kaitseliidu liikmed Kaitseliidu liikmeks astumine ja sellest väljaastumine on vabatahtlik ning toimub Kaitseliidu põhikirjas kehtestatud korras
Halduspoliitiliselt: KOV üksused täidavad mitmesuguseid avalikke ülesandeid, mille kaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud, teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava omavalitsuse moodustamiseks. KOV rajaneb territoriaalsuse printsiibil, muud omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Seevastu teiste omavalitsusekandjate omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste
Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina, võib asutuste puhul rääkida ka sisepädevusest. Selle kohaselt määratakse halduse siseselt haldusmenetluses tegutsevad isikud, kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. 1.4 Hea halduse mõiste ,,Igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ." Hea halduse põhimõtet on peetud moodsaks või nüüdisaja inimõiguseks, mille vajadus on tingitud avaliku võimu tegevuse laienemisest ning üha keerukamaks muutumisest. Lihtsad isikhaldusorgan haldusmenetlused on asendumas ja asendunud menetlustega, kus
majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang
Tarad, hekid, sildid - KEE OUT (hoia eemale) Reaktsioonid võivad varieeruda mingile märgistusele osutamisest kuni territooriumi füüsilise kaitsmiseni, grupi kõnepruuk võib anada sissetungijale anda märki, et ta on antud territooriumil võõras ja mitteoodatud. Avalikul territooriumil nt.pargis reageeritakse sissetungile sageli lahkumisega. On uuritud erinavate märgistuste efektiivsust kaitse seisukohalt ja territooriumite suurust avalikul rannal - J. Edney kõige produktiivsem territoriaalsuse uurija. On tõmmatud paralleele ka dominantsusega, ka loomauuringutega on võrreldud, kus see seos on väga ilmne. Leitud nii pos kui ka negat seoseid. Uuritava kontingendi erinevused kindlasti määravad väiksed lapsed, vaimuhaiged vaimuhaiglas- erinevused on üsna tugevad. Üha enam on hakatud huvi tundma in-se territoriaalsuse funktsioonide kohta 1. Kontroll - Altmani raamtus, mis on eespool kirjas 2
Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda 4. Territooriumid, nende funktsioon. Erinevate loomade territooriumidel on mitm. erinevad funktsioonid. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi: paarumisterritoorium (kaitstakse oma partnerit rivaalide eest) toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse) Tihti territooriumide funktsioonid kattuvad omavahel 5. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja territoriaalsus. Territoriaalsuse tasuvus sõltub kaitstavate ressursside ajalisruumilisest jaotumisest kui toiduvarud on ajas konstantsed ja jaotunud ruumis ühtlaselt, on territoriaalsuse äratasuvus väga tõenäoline kui toiduhulk mingis piirkonnas kõigub ajas tugevasti ja on ruumis jaotunud agregeeritult, võib territooriumi kaitsmise hind ületada saadava kasu Ressursside ebaühtlase jaotuse mõju populatsiooni sotsiaalsele struktuurile.
õigus isiku ja sündmuse suhtes seadusandlikule jurisdiktsioonile. Rahvusvaheline õigus ei nõua et siseriiklikud kohtud peavad üle võtma ühe või teise kohtuasja arutamiseks vaid pigem seab piiranguid nende kohtute jurisdiktsioonile. Rahvusvaheline õigus ei sea piiranguid siseriiklike kohtute tsiviiljurisdiktsioonile aga piirab kriminaaljurisdiktsiooni piiriülest teostamist järgmiste printsiipide aluses: 1) territoriaalsuse printsiip peamine ja kõige laialdasemalt kasutatav printsiip, mille kohaselt omab riik üldjuhul jurisdiktsiooni nend kuridegude suhtes, mis on pandud toime tema territoorimul ning seda nii kodanike kui ka välismaalaste puhul. 2) kodakonduse ehk aktiivse isiku printsiip riik võib teostada kriminaaljurisdiktsiooni oma kodanike üle olenemata sellest, kas kuritegu on toime pandud kodu- või välismaal.
Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu. Hoiu-laenuühistu ärinimi peab sisaldama täiendit «hoiu-laenuühistu» ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime. Muu isiku, asutuse või ühenduse nimes või nimetuses ei või kasutada sõna «hoiu-laenuühistu», samuti eksitavalt sarnase tähendusega sõnu või lühendeid eesti ega muus keeles. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna moodustamise põhimõtted Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel ja moodustatakse: 1. territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tema tegevuspiirkonnaks on ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium; 2. töö-, teenistus- või kutsealasel põhimõttel; 3. ühiste majanduslike huvide põhimõttel. Hoiu-laenuühistu tehingud Hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega järgmiste tehingute tegemine: 1. hoiustamistehingud hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks; 2
riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) (GNP -- Gross National Product) on vaatlusaluse riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. [SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte, SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist. See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse riigi tootmistegurite loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi (võivad olla ka välismaiste tootmistegurite loodud). Suletud majanduses, kus ei arvestata rahvusvahelisi kaubaja kapitalivooge, on SKP ja RKP väärtused võrdsed. Avatud
Need on ka riiklike otsustuste rakendustasand, täites haldusinstitutsioonina mitmesuguseid seadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja teiste omavalitsusliikide vahel eksisteerivad mitmed erinevused. 1) KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud (obligatoorne), teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (nt advokatuur, Notarite Koda ) või om PS-s tagatud võimalus vastava OV moodustamiseks . 2) KOV rajaneb territoriaalsuse prinsiibil (territoriaalne OV), muud OV rajanevad personaalsuse printsiibil. 3) KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt (vastava valla või linna haldusterrit.) kui ka esemeliselt (kohaliku elu küsimused ja seadustega või kokkulep. KOViga talle pandud teatud riigielu küsimused), muude OV liikide pädevus on ainult esemeliselt (nt koolide ülesanne on edendada teadusi ja kultuuri, osutada ühiskonnale vajalikke õppe jne )
alusel antud määrustes. Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina, võib asutuste puhul rääkida ka sisepädevusest. Selle kohaselt määratakse halduse siseselt haldusmenetluses tegutsevad isikud, kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms
hüvitis) 2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis). Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav: a) ajutise töövõimetuse hüvitis; b) täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis; c) täiendav ravimihüvitis; d) väljaspool järjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis e) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis. Kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist kindlustushüvitist ainult Eestis (territoriaalsuse põhimõte) (RKS § 27 lg 1) Sellest üldisest põhimõttest saab teha ka erandi. Erand on järgmine - Kindlustatud isikul on õigus saada ravikindlustuse seaduse §-s 27 1 kehtestatud korras haigekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja haigekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis.
Partei määratlusest Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Eesmärkide saavutamise vahenditeks on kandidaatide esitamine ning valimiskampaania teostamine; osalemine riigikogu ja omavalitsuse töös ning presidendi valimises; osalemine vv ja kov moodustamisel; rahvusvaheline koostöö välisriikide erakondadega. Erakonnad moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel. Erakonna tegevuse aluseks on põhikiri ja programm. Põhikirjas sätestatakse erakonna ja selle organite moodustamise ning tegevuse põhimõtted , programm fikseerib tegevuse eesmärgid. Parteid on demokraatliku ühiskonna institutsioonid, mille kaudu kodanikud transformeerivad oma poliitilised eelistused riiklikuks poliitikaks. Partei tegevuse eesmärgiks on haarata riiklik võim ja viia selle kaudu ellu oma poliitikat. Eesti erakondadel
Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina, võib asutuste puhul rääkida ka sisepädevusest. Selle kohaselt määratakse halduse siseselt haldusmenetluses tegutsevad isikud, kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida ta saab teostada haldusorganiga suheldes. Menetlusosaline võib menetluses omal algatusel nimetada enda esindaja, kellel on õigus teha tema nimel menetlustoiminguid, nagu avalduste ja taotluste esitamine, asja materjaliga tutvumine jms
ta kontrollib ka teisi jur isikuid detsentraliseerimine lõplik otsustus õ üleandmine iseseisvatele õ subjektidele. Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. Av h kandjad: · av õig korp! ehk av õi ühendused liikmeskonna olemasolu. Tegutsevad enesekorralduse õ alusel. KOV üksus, advokatuur, notarite koda, audiitorkogu, Eesti Teaduste Akadeemia, Kaitseliit. Av õi korp! jagunevad: 1. territoriaalkorp! liikmeskond territoriaalsuse alusel (KOV üksused) 2. personaalkorp! liikmeskond kutseala pr alusel (notarite koda) või vabatahtlikkuse pm-l (Kaitseliit) 3. sundkorp! teatud ametikohtadel ei saa töötada, kui isik ei kuulu korporatsiooni (advokatuur). · Av õi asutused liikmeskond puudub; vastavate töötajate ja asjade organisatsiooniline ühtsus. Täidavad vastavalt oma asutamiseesmärgile kindlaid haldusülesandeid ja
· How do urban and rural badger populations differ in terms of their space use (range size and distribution; sett use)? Urban population uses fewer setts; with fewer individuals using outlier setts; and spending a greater proportion of days at the main sett compared with rural populations studied in this way. · In urban badgers, which factors seem to be important in: (i) promoting group living; and (ii) explaining the apparent lack of territoriality (seletamaks näilikku territoriaalsuse puudulikkust)? I grupis elades positiivne: 1) territooriumi kaitsele kuluv hind on madalam 2) suguseltsivalik võib edendada territooriumihoidjate (täiskasvanud) ja noorte loomade (nende järeltulijate) vahelist kooseksisteerimis 3) elupaika küllastus - st et noortel loomadel pole kuskile mujale minnakuna vabu
) Kui põhimenetlus on väljakuulutatud, siis automaatselt kõikide teiste liikmesriikide kohtud peavad seda tunnustama (art 16). Teistes riikides asuva vara suhtes kohaldatakse põhimenetluse riigi seadust. Põhimenetluse haldur on üldreeglina pädev viima läbi teistes riikides menetlustoiminguid põhimenetluse riigi seaduste järgi (lähtudes universaalsuse printsiibist ). (Universaalsuse vs territoriaalsuse printsiip. Kummalgi omad probleemid). Teisesed menetlused kuulutatakse välja pärast seda kui esmane menetlus on algatatud. Selleks, et seda saaks teha, peab võlgnikul seal teises riigis olema tegevuskoht (art 3 lg 2). (tegevustkoht - art. 2(h)). * Tegevuskoha olemasoluks ei piisa vara olemasolust. Kui on ainult vara, siis teisest menetlust ei algatata ja põhimenetluse haldur saab selle vara lihtsalt müüa.
juhused, kus õigusabi vajab kuriteo läbi kannatanu. Seetõttu pakume esindust ka kannatanu ja tsiviilhageja esindamiseks kriminaalmenetluses. Karistus mõistetakse ainult seaduse järgi, mis kehtis teo toimepanemise ajal. Kui uus seadus välistab karistatavuse, kergendab karistust, kohaldatakse karistusseadus ka tagasiulatuvalt. Näiteks võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks.Karistusseaduse ruumiline kehtivus on KarS-s lahendatud territoriaalsuse põhimõttest lähtudes. See tähendab, et Eesti karistusseadus kehtib kõigi isikute suhtes, kes selle riigi territooriumil on vastava teo toime pannud, sõltumata tema kodakondsusest. Selle põhjenduseks on asjaolu, et karistusvõim kuulub riigile ning territoorium on riigi olemasolu üks aluseid. 1.Sissejuhatus karistusõigusesse 6 1.1. Mõisted
vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sel territooriumil ja allub avalikule võimule Nende tunnuste alusel võime riiki määratleda järgmiselt. Riik on erilisel viisil orgniseerunud rahvas, mis teostab teataval territooriumil suverräänset võimu. (tähtis) Riigivõimu
vanematevahelise agressioooni ja konfliktidega Õde vend teismeeas Olulisi ühiseid jooni ei ole uuringutest selgunud Suhete olemus võib varieeruda väga lähedastest ja soojast kuni väga külma ja ükskõikseni Suhted kodus ja väljaspool ei pruugi olla samad (õe-venna vältimine sõprade ees või hoopis tema käitsmine) konliktid peamiselt ruumi (isikliku ruumi) territoriaalsuse teemadel Noorukieas: eraldumine (eraldi koolid või suhtluskonnad) suhete vältime või lihtsalt harvemaks jäänud suhtlus Hilisemas täiskasvanueas õed vennad: puuduvad koos elamise surve ja võistluslikkus taasleidmine-lähimad elusolevad sugulased varasemad lapsepõlve suhtlusmustrid võivad jätkuda õed-vennad kui hooldajad (kohe järgmine pereliikmete järel) Õe-venna suhete kasutegurid:
Tihti võib üks ja sama territoorium täita ka erinevaid funktsioone. Nii nagu muudegi käitumiste puhul, tasub ka territooriumi kaitsmine end ära üksnes siis, kui sealt saadav kasu kaalub üles kaitsmise hinna. Seega ei ole harilikult mõtet kaitsta territooriumidena o väga rikkalikke lokaalseid ressursiallikaid, kuhu teiste isendite tung on väga tugev o väga vaeseid alasid, millel leiduvatest ressurssidest isendile niikuinii ei piisa. Laias laastus sõltub territoriaalsuse tasuvus kaitstavate ressursside ajalis- ruumilisest jaotumusest: Kui toiduvarud on ajas konstantsed ja/või jaotunud ruumis ühtlaselt, on territoriaalsuse äratasuvus tõenäoline, sest iga isendi territooriumile jääb ligilähedaselt sama hulk toitu. Kui toiduhulk mingis piirkonnas kõigub ajas tugevasti ja on jaotunud ruumis agregeeritult, võib territooriumi kaitsmise hind ületada saadava kasu (äratasuvus ebatõenäoline), sest
Koosseisu alusel kotute jaotusss: a) ainuisikuline (üks kohtunik, nt halduskohtunik) b) kollegiaalsed (minimaalneee liikmete arv on kolm). Funktsiooni kestuse alusel kohtute jaotus: a) korralised - üld-ja erikohtud b) erakorralised - nt sõjakohtud, Eestis pole põhiseaduslikku õigust moodustada. Õigusharude ja funktsiooni alusel kohtute jaotus: a) kriminaalkohtud; b) tsiviilllll- ning majanduskohtud; c) halduskohtud; d) rahukohtud (lepituskohtud). Territoriaalsuse alusel kohtute jaotus: a) territoriaalkohtud (lokaalsed); b) föderatsioonisubjektide ülemkohtud; c) föderaalkohtud. Spetsiifilise funktsiooni, konstitutsioonilise seaduslikkuse kontrolli alusel jaotus: a) kõigi institutsioonide peale kaebuste arutamine, kelle tegevus ei vasta põhiseadusele; b) kõigi instituutide osas, mis ei ole vastavuses põhiseadusega. Sõltuvalt rahvusriigi või rahvusvahelisuse tasandist kohtute jaotus: a) rahvusriikide kohtud; b) rahvusvahelised kohtud.
Rigi rahvas on juriidiline kategooria. Territoorium Riigid tekkisid algselt läbi territooriumi. Samuti juriidiline kategooria. Küsimus riigi territooriumist ei ole 1 riigi otsustada. ON rahvusvahelise õiguse küsimus. Riigi territoorium saab olla see, kus ta on võimeline realiseerima enda loodud korda. Territoorium mängib olulist rolli tänapäevalgi. Riik on selliste inimeste ühendus, kes elavad teatud maal. Riikide vahelistes suhetes eelistatakse territoriaalsuse printsiipi isiku printsiibile. Peab olema formuleeritud õiguslike tunnuste abil - riiklikud kokkulepped, kus riigid omavahel piirides kokku lepivad. Kuna tegu on olemusliku tunnusega, on riigid väga anaalsed selles küsimuses. Riigi territoorium ei ole ainult maa-ala, vaid ka ntx õhuruum. Suveräänsus See on selline olukord, kus riigil oma käitumises puuduvad õiguslikud kitsendused. Ainuotsustaja
?? (Krediidiasutused Eestis: AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, BIGBANK AS, MARFIN PANK EESTI AS, Swedbank AS, Tallinna Äripanga AS) (Finantsseerimisasutused Eestis ???) 51. Mis on ühistupank ja milliseid ühistupankasid Eestis teate? Ühistupank (hoiu-laenuühistu) (credit union) on finantseerimis-asutus, millel on õigus rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupangad Eestis: Tartu Hoiu-laenuühistu 52. Nimetage erinevaid riske panganduses ja defineerige neist kaks. Levinumateks riskideks on krediidirisk, likviidsusrisk ja intressimäärarisk. Krediidirisk on risk, et klient jätab krediidi tagastamata. Selle põhjuseks võib olla kliendi maksejõuetus vms. Krediidiriski realiseerumisel võib halvimal juhul pank
· Osakapital moodustub liikmete osamaksetest, hoiu-laenuühistu osakapital peab olema vähemalt 500 000 krooni ja netovara peab tegutsemise igal ajahetkel vastama vähemalt osakapitalile. Osakapitali ei või vähendada alla 500 000 krooni. · Osamakse suurus vähemalt 100 krooni ja tehtud ainult rahas. · Ärinimi peab sisaldama täiendust hoiu-laenuühistu ja võib sisaldada tema asukoha haldusüksuse või muud kohanime NT Kambja. · Asutatakse territoriaalsuse põhimõttel, kusjuures tegevuspiirkonnaks on ühe omavalitsusüksuse või mitme omavahel piirneva omavalitsusüksuse haldusterritoorium. Haldusterritooriumil võib tegutseda mitu hoiu-laenuühistut. Hoiulaenuühistu teostab järgmisi tehinguid ja toimingud: 1. raha hoiustamiseks vastuvõtmine oma liikmetelt; 2. laenude andmine oma liikmetele; 3. ülekannete ja väljamaksete sooritamine peetavatelt hoiukontodelt; 4
· vara valitsemine ning investeerimisnõustamine; · väärtpaberite hoidmine ning haldamine. Erinevalt krediidiasutusest ei või finantseerimisasutus teha hoiustamistehinguid avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks. Ühistupank (hoiu-laenuühistu) (credit union) on finantseerimis-asutus, millel on õigus rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid vastu võtta üksnes oma liikmeskonnalt. Liikmeskond moodustub tavaliselt territoriaalsuse põhimõttel nii, et tegevuspiirkonnaks on ühe või lähestikuste omavalitsuste (tavaliselt valdade) kliendid. Ühistupanga eelisteks kommertspanga ees peetakse tavaliselt seda, et laenusaajat tuntakse paremini ja tegevusega kaasnevad väiksemad kulud. Vaatamata sellele ei ole näiteks Eestis ühistupangad eriti levinud, kuigi mõnes maapiirkonnas on nendel oluline roll. Spetsiifilisteks pankadeks on investeerimispangad. Need ei tegele klientide raha hoiustamise ega
Osa loomaliike on solitaarsed ehk üksikelulised - näiteks kaslased, konnad, maod jt., kelle hiiliv ja/või varitsev jahipidamisviis eeldab eraklust, sest teised isendid segaksid Osa solitaarseid loomi hulgub ringi oma kodupiirkonnas, mis võivad eri indiviididel omavahel osaliselt kattuda. Osal liikidel esinevad aga eksklusiivsed territooriumid, millelt liigikaaslasi (vähemalt samasoolisi) eemal hoitakse. Territooriumid, nende funktsioonid. Ressursside ajalis-ruumiline jaotus ja territoriaalsuse tasuvus. Ressursside ebaühtlane jaotus ja polügüünia. Kaks tavalisemat territooriumitüüpi: paarumisterritoorium (kaitstakse oma partnerit rivaalide eest), toitumisterritoorium (kaitstakse toiduressursse). Toidu ebaühtlane ajalis-ruumiline jaotus võib territoriaalsetel loomadel mõjutada nende populatsioonide sotsiaalset struktuuri. Näit. polügüüniat ehk “mitmenaisepidamist” soodustab see, kui ühede isaste territooriumid on märksa rikkalikumad kui teistel.
kohtute tsiviijurisdiktsioonile, v.a immuniteedid -‐ kriminaalasjad – rahvusvaheline õigus piirab siseriiklike kohtute kriminaaljurisdiktsiooni ja näeb ette kindlad juhud, millal seda võib teostada Kriminaaljurisdiktsiooni printsiibid Territoriaalsuse printsiip: -‐ riik võib reeglina menetleda tegusid, is on toime pandud selle territooriumil kas kodanike või teiste isikute poolt -‐ peamine ja aktsepteerituim printsiip 13 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester
väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Suhtlemisdistantsid (prokseemika) Prokseemika käsitleb ruumi kasutamist inimese käitumises. Eraldi võetuna võib siin välja tuua 3 erinevat aspekti - territoriaalsus, prokseemika ja orientatsioon. Kõik nad omavad olulist tähendust kommunikatsiooniprotsessis. Territoriaalsus. Personaalne territoorium Inimeste territoriaalsuse määratlemise üheks peamiseks funktsiooniks on privaatsuse tagamine (Altman 1975). Üheks võimaluseks oma territooriumit määratleda on tema personaliseerimine. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 liiki territooiume: 1) Primaarsed territooriumid. 2) Sekundaarsed territooriumid 3) Avalik territoorium Prokseemika Täpsemalt puudutab prokseemika seda individuaalset distantsi, mis suhtes teisega valitakse.
reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP arvestus lähtub territoriaalsuse printsiibist, mõõtes ainult majandusterritooriumil loodud (lõpp)väärtusi 8. Kodumaiste (sisemaitse) erainvesteeringute võimalikud alarühmad on: ettevõtete püsiinvesteeringud, ehitusinvesteeringud ning varu investeeringud ehk investeeringuid varudesse?, see tähendab valmis toodangu ja pooltoodete investeerimine uuritaval ajavahemikul. 9. Eksogeensed muutujad on autonoomsed (sõltumatud) muutujad ehk mudeli välised muutujad
Selle vältimiseks otsustab ta Lätti põgeneda. Millist jurisdiktsiooni saab Eesti riik teostada? Eesti ei saa hakata oma algatusel teostada oma jurisdiktsiooni Lätis, selleks on vaja Läti nõusolekut. On 2 võimalust: 1. Läti annab selle isiku ise Eestile 2. Läti annab loa, et Eesti politsei võiks tulla Lätti ja viia isiku tagasi Eestisse KRIMINAALJURISDIKTSIOON: Territoriaalsuse printsiip: ❏ Riik võib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud selle territooriumil kas kodanikute või teiste isikute poolt ❏ Peamine ja aktsepteerituim printsiip Kodakondsuse ehk aktiivse isiku printsiip: ❏ Riik võib teostada jurisdiktsiooni kodanike üle, olenemata sellest, kas tegu on toime pandud kodu- või välismaal ❏ Praktikas kasutatakse tõsisemate tegude puhul
Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) 36 III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2. Riigikogu valimise seadus § 26 (nimekirjad valimistel esitavad erakonnad) 3. RKKS 5.ptk RKPJKo 02.05
Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) 38 III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2. Riigikogu valimise seadus § 26 (nimekirjad valimistel esitavad erakonnad) 3. RKKS 5.ptk RKPJKo 02.05
1. Lühiülevaade kohaliku omavalitsuse põhilistest teooriatest - Suur Prantsuse revolutsioon, Prantsuse konstitutsioonid, Belgia 1831. a konstitutsioon. 19. sajandi munitsipaalreformid Euroopas, USA-s, Jaapanis. Alexis de Tocqueville:"Demokraatia Ameerikas" (avald. 1835-40) 1.1. Vaba kogukonna teooria (kogukonna loomulikeõiguste teooria) (19. saj. algus) loomuõiguse idee; rahvavõimu e. demokraatia põhimõte; territoriaalsuse põhimõte; evolutsioonilise arengu põhimõte. Vaba kogukonna teooria põhiteesid: kohaliku omavalitsuse organid on valitavad kogukonnaliikmete poolt kogukonna juhitavad asjad jagunevad oma asjadeks ja kogukonnale riigi poolt antud asjadeks kohalik omavalitsus, s.o kogukonna enda asjade juhtimine, mis erineb olemuselt riigiasjadest kohaliku omavalitsuse organid on kogukonna organid, mitte riigiorganid riigiorganid ei oma õigust sekkuda kogukonna pädevusse
Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) 39 III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2. Riigikogu valimise seadus § 26 (nimekirjad valimistel esitavad erakonnad) 3. RKKS 5.ptk RKPJKo 02.05
Poolt on see et ikka rahvas saab ise otsustada ja rahvast tuleks usaldada. (Jüri Adams on öelnud et see suhteliselt mõttetu, kuna 1 riigikogu liikmel on õigus algatad seaduseelnõud, nii et leiab selle ühe ikka kui vajadus on suur) § 25 Erakonnad I Sätestus § 48 lg 1 lause 2, lg 3, lg 4 Erakonnaseadus PSJKS 5. ptk II Erakonna asutamine ES §§ 5 jj MTÜS (põhikiri, kus kirjas üldkogu, juhatus, revisjon jne) 40 Territoriaalsuse põhimõte § 4 (ei tohi olla ühe ettevõtte partei) ES § 6 lg 2 (vaja 1000 liiget) III Erakondliku tegevuse vahendid 1. ES § 2 (erakondadele kandidaatide esitamise privileeg ja erakonna osalemisel Riigikogus ka eelis) 2. Riigikogu valimise seadus § 26 (nimekirjad valimistel esitavad erakonnad) 3. RKKS 5.ptk RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 (Riigikogu aknaaluste case
(kaudsed maksud maha arvatud; koguprodukt, kogukulutused ja kogutulu võrdsed suurused) Turuhindades: SKP=C+I+Gt Tegurikuluna: Y=C+I+G+Ti Leke kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele. Lekke allikaks on import. Süst investeeringd ja valitsuse kulutused, Ekspordi kaudu lisandub raha. SKP mingis riigis kindla perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. Lähtub territoriaalsuse printsiibist. Mõdetakse riigi geograafilisel territooriumil loodud rikkusi, võivad olla ka välismaiste tootmistegurite loodud. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste hinda jooksvates hindades Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste hinda võrreldavates (baasaasta) hindades. SKP puudused: ei arvesta, et riikide rahvaarv on erinev, lahenduseks oleks SKP ühe elaniku kohta. Ajaliste võrdluste tegemisel ei saa kasutada nominaalset SKP, sest hinnad muutuvad; lahenduseks deflaator
Nad võivad olla väiksemad või suuremad vastavast haldusjaotuse üksusest, kuid võivad ka kattuda. Euroopa Liidu riikides on hakanud osades valdkondades ilmnema suund just ühtelangemise poole. Vahetasandi haldussüsteemi mõistet kasutatakse erialakirjanduses valdavalt selles tähenduses, et lokaalse ehk vahetuima tasandi ja keskvalitsuse (föderatsiooni puhul: osariigi või liidumaa valitsuse) vahepeal on veel üks haldustasand, millele territoriaalsuse alusel vastab ka reaalne haldusüksus. Samas on seda mõistet kasutatud üsna tihti ka siis, kui lokaalsel tasandil ja vastavas haldusjaotuse üksuses on omavalitsuslik haldus, mis koos teiste omavalitsusüksustega kuulub suuremasse (regionaalsesse) üksusse, kus toimib riigi kohahaldus. Riikide haldusjaotused on rahvusriikide lõikes väga erinevad. Nende kujunemist on mõjutanud: 1) ajaloolised tegurid; 2) rahvuslik-kultuurilised tegurid (sh traditsioonid);
millesse on segatud nn välismaine element (nt vara, isikud, välismaal tekkinud õigussuhted). Tsiviiljurisdiktsiooni on riigid teostanud enamatel juhtudel kui kriminaaljurisdiktsiooni. Samas ei ole tsiviiljurisdiktsiooni teostamine tekitanud selliseid vastukajasid või proteste rahvusvahelisel tasandil kui kriminaaljurisdiktsiooni küsimused. Kriminaaljurisdiktsiooni võib teostada kindlate printsiipide alusel: territoriaalsuse printsiip ehk siseriiklikud kohtud võivad arutada kõiki kriminaalasju, mis on toime pandud selle riigi territooriumil, ka juhul, kui kohtualune on välisriigi kodanik. Kodakondsuse printsiip ehk riik võib mõista kohut oma kodanike üle sõltumata sellest, kus nad on kuriteo toime pannud. Passiivse isiku printsiip ehk sellest lähtudes teostab riik jurisdiktsiooni, ku kannatanuks on tema kodanik. Kaitse printsiip, mille kohaselt võivad riigid teostada jurisdiktsiooni
Eestis viibimise õigusliku aluse järgi. Nii saab hoolekandealast abi Eesti alaline elanik, aga samuti Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel viibiv isik. Kui isik viibib Eestis viisavabalt kuni kolm kuud, ei ole ta õigustatud saama sotsiaalhoolekandealaseid teenuseid ega toetusi. Kõigile isikutele, olenemata nende õiguslikust alusest Eesti territooriumil viibida, on õigus saada vältimatut sotsiaalabi. Territoriaalsuse printsiibist lähtuvalt on sotsiaalhoolekande raames teenuste ja toetuse osutamise eest vastutav valla- või linnavalitsus. Üldjuhul on sotsiaalteenuste ja sotsiaalabi osutamise eelduseks isiku kandmine kohalike elanike nimekirja. Vallas või linnas elavale isikule on kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmist korraldama elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui on tegemist kinnipidamiskohast vabanenud isikule
annaabi.ee 
