Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
sarnaneb kliinilise psühholoogiga töötab haigetega, kriisis või surevate inimestega pakub patsientidele psühholoogilist tuge nõustamine on tasuta SAGEDASEMAD PATSIENTIDE PROBLEEMID sünnituse ja rasedusega seotud mured (Nt: loote hukkumine) suheteprobleemid pereprobleemid üksindus lastekasvatus surmahirm suitsiidsed mõtted VAJALIKUD... ..OSKUSED suhtlemisoskus kuulamisoskus empaatiavõime tähelepanelikkus inimlik ..TEADMISED hoolivus teoloogilised abivalmidus psühholoogilised kriisipsühholoogilised HINGEHOIU ÕPE Tartu Teoloogia Õppeteemad Akadeemia Hingehoid ja hingehoiu rakenduslik kõrgharidus metodoloogia (4a.) Nõustamise alused ja magistritaseme õpe erinevad tehnikad (2a.) Kriisiabi Surija, haigus ja valu Lapse ja nooruki hingeabi
Kristlik seisukoht Inimelu põhiküsimus: Kas usk saab päästa meid patu tundmisest? Pärispatt Uskus, et Aadama pattulangemine rikkus inimhinge ning kõik, kes pärast seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama üleastumise pärast on kogu inimsugu määratud kannatama valu ja süütunnet ning lõpuks surema. Filosoofia Augustinusel puudub filosoofiline süsteem Kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus
Sai ise kultuuriliselt pärslaseks, pärslased kõrgetel kohtadel. Sureb pärast pikemat joomisperioodi ja riika laguneb 20 aastaga, sellest tekkivad üksused saavad nimed oma valitsejate järgi: Ptolemaiosed, Selukiidid 6. Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Islami teoloogilised allikad: · koraan ja kommentaarid · islami pärimus ehk sunna: mida Muhamed tegi ja rääkis · sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks, see muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al-Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on eelmisest kahest tuletatud jumalik õiguskorraldus, ka pärslaste tõlgendus. Sel neli koolkonda. Humanitaarteadused. Al-Tabari "Ajalugu"
maailm", ,,Semud" , ,,Sellid". Tln triloogia: ,,Tuli ja raud" (sellega teeb nime), ,,Võõras majas", ,,Rohtaed" (tõeline läbilöök). Mudelromaan ,,Hingede öö". Ajaloofilosoofiline sari: 3 triloogiat: kroonikad (nt ,,Surma ratsanikud"), biograafiad (nt ,,Nõiduse õpilane") ja aegruumide põimingud (nt ,,Lohe hambad"). Ain Kalmus 1906-2001. Proosa kirjanik, peamiselt ajaloolised romaanid. Alustab rannaromaanidega (,,Soolased tuuled"). Peamine teema on inimese identiteedi probleemid. Teoloogilised romaanid: inimeste usu otsinguist nt ,,Prohvet", ,,Tulised vankrid", ,,Juudas". Sellele järgneb ajaloofilosoofiline triloogia: ,,Jumalad lahkuvad maalt", ,,Toone tuuled üle maa", ,,Koju enne õhtut". Bernard Kangro 1910-1993. Asutab ,,Arbujate" ühingu. Kirjutab nii luulet kui proosat. Proosas alustab väga novaatorlikult. Kaotab aja ära, ei lähtu konkreetsest ajast, kirjutab ajatutest väärtustest, keskendus inimese sisemaailmale, otsib probleeme inimestest, aga ka pagulus.
Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Vastuolu tekkis seisukoha puhul, mille järgi Platon põlgas aistingutega tajutavat maailma äävate ideede maailma kasuks; Augustinuse teoloogilised nägemused välistavad selle võimaluse. Augustinuse ajakäsitlus. Kristluse kriitikud haarasid varmalt kinni maailma loomisloost ja esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem? Augustinus vastab kasutades võtmena aja mõistet: ,,Mis on siis aeg? Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea." Aeg loodi samal ajal kui maailm; aeg
2013 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, meetodid - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil
Hegeli järeltulijad temaga jagavad. Isiklike ja üldiste huvide konkurents, olevikulise hetke ja avarama ajaloolise narratiivi vahekord need probleemid on jäänud aktuaalseks kahesaja aasta jooksul läbi muutuvate aegade. Ent samas, kui Hegeli ,,filosoofia" tundub jätkuvalt kaasaegsena, on tema ,,religioosseid" seisukohti peetud kohatuks anakronismiks. Siiski on selline eristus ekslik. Oma uues valgustuslikus sissejuhatuses väidab Raymond Plant, et Hegeli teoloogilised uuringud tegelevad meid kõiki huvitavate teemadega. HEGELI TÄHTSUS Hegel on pöördelise tähtsusega figuur lääne filosoofia ajaloos ning tema loominguline pärand on äärmiselt laiaulatuslik. Sellest oli ja on tugevalt mõjutatud suur hulk ainevaldkondi: filosoofia enese põhiosad, poliitika ja sotsiaalteooria, esteetika, ajaloofilosoofia ning teoloogia ja religioonifilosoofia, mis on käesoleva referaadi põhiteema.
Baltisakslaste sõnavara koguja Hupeli tegelemine eesti keelega langeb aega, mil hakati esmakordselt tähelepanu pöörama Balti provintsides kõneldava saksa keele omapärale. Niisiis tundis ka Hupel baltisakslaste sõnavara vastu huvi ja andis selle kohta isegi raamatu välja. Hupeli meelest ei pea baltisakslased oma keele pärast riigisakslaste ees häbenema ja kiitis nende suurepärast hääldust. VIII FILOSOOFILISED JA ÜHISKONDLIKUD VAATED Filosoofilised ja teoloogilised vaated Saksa ajaloolased on Hupelit nimetanud liberal-konservatiivseks. Tema filosoofilised ja teoloogilised olid vabameelsed. Ekskurss: Hupeli maailmavaatelised lahkarvamused teiste Liivimaa vaimulikega, eriti kindralsuperintendent Lenziga Peale Lenzi pahandasid Hupeli filosoofilised teosed veel teisigi pastoreid. Hupeli reaktsioon Prantsuse revolutsioonile ja selle retseptsioon Läänemere provintsides Suhtus revolutsiooni negatiivselt. Pooldas monarhia taastamist ja reformide loomist
Moraal- üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik. Filosoofiline eetika- mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika Eetika mõõtmed: 1. inimestevahelised suhted 2. inimese suhe iseendaga 3. inimkonna eesmärk a. C.S. Lewis- pilt laevastikust, orkestrist jm Eetiline absolutism Teoloogilised eetikad Eetiline relativism Hedonism- Epikuros Emotivism- Ayer Platon, Moore, Barth, Utilitarism- J. S Mill, Psühholoogiline egoism- Brunner, J. Kant Benthon Nietzsche, Machiavelli Pragmatism- Dewey Kultuuriline relativism- Sumner
väitis, et universaalid on nimed, mis on tarvilikud teatavate omaduste väljendamiseks, kuid ei ole iseseisvalt olemasolevad asjad. Vaidlus realistide ja nominalistide vahel läbib punase niidina kogu keskaja filosoofiat. Selle üheks põhjuseks oli tõsiasi, et tegemist on erakordselt raske küsimusega, teiseks see, et siit tulenesid väga olulised teoloogilised järeldused, näiteks Kolmainu Jumala olemuse kohta. Kuigi Abelard oli tark ja kõrgetasemeline nominalist, pole probleemi tänini suudetud kõiki rahuldaval viisil lahendada ja ehkki me enam ei kasuta keskaegset terminoloogiat, heitleme me sellega senini. FRANCIS BACON Eluaeg: 1617. saj Rahvus: inglane Tsitaadid: "Sõnad on vaid asjade kujutised, armuda neisse on kui armuda pildisse"
sõltuvuses enda allutamisest Jumala voorused hästi välja arendada tahtele. ja elada neile vastavalt. Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, armastus/hoolimine, 18 kuulekus Jumalale, heategemine. 19 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva
inglise keelne ,,Beowulf", ülemsaksakeelne ,,Nibelungide laul" või prantsuskeelne ,,Rolandi laul". Sellised kangelaslaulud oli kirjutatud värsivormis. Rüütlikirjandus: daamikultusega, teemaks armastus, kokkupuude Bütsantsi kultuuriga, tekkis rüütlikultuurist. Rüütliromaan pärit 12. sajandist, Põhja-Prantsusmaalt. Teemaks ajalugu, isandad ja sõjaskäigud. Suurt osa Keskaja kirjanduses mängisid teoloogilised teosed, millest enamus pärinesid Katoliku vaimulikkonna sulest. Keskaja kirjanduse arenguetapid: 1) Varakeskaeg 5.-10. saj. ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2) Klassikaline keskaeg 11. 15. saj. linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng Kirjanduszanrid: romaan, novell, sonett, ballaad, romanss, müsteerium, miraakel, farss Suur osa keskaja kirjandusest oli anonüümne. RENESSANSS 14.- 16. sajandil. Renessanss = taassünd
Seetõttu on missaohvrid, mille kohta tavaliselt öeldi, et preester ohverdab neis Kristuse elavate ja surnute karistuse või süü kustutamiseks, nurjatud väljamõeldised ja hukatuslikud pettused. (Anglikaani kiriku 31. usuartikkel) Siiski on anglikaani kiriku armulauateoloogias on väga erinevad vaatenurgad, millest üks on üpris lähedane katoliku kiriku mõistmisele, teine aga toob esile anglikaani kiriku kalvinistliku traditsiooni. Mõlemad teoloogilised käsitused peegelduvad 19. sajandist alates kahes peavoolus: kõrgkiriklikus ja madalkiriklikus suunas ja sellega ka väga erinevas kiriklik-liturgilises tegelikkuses. Ka siin on armulauateoloogia peateemadeks missaohvriproblemaatika ja Kristuse reaalpresents armulauaelementides. Erinevad ütlused missaohvri küsimuses toetuvad The Book of Common Prayer'i erinevatele versioonidele. Vanim neist (1549) lisab konsekratsioonipalvele ohvripalve ning on
Aafrikasse. Hispaanias kasvas piiramatu kuningavõim Kuningriikide ühendamisele järgnes majanduslik tõus. Loodi head ühendusteed teede parandamise ja sildade ehitamise teel. Villa ja siidi tootmine tõusis kõrgele tasemele. Eriti kataloonias läks hoogu mereasjandus ja laevade ehitamine. 3 Keskaja filosoofia Keskajale omane maailmanägemus juurdus Rooma imp. langusest tunduvalt varem. Haarab 2-3.saj.-14. saj., sest hilisantiigi mõtlejate õpetuses olid juba valdavaks teoloogilised ideed. Filosoofia kaotas oma iseseisvuse, muutus koos teiste teadustega teoloogilise maailmaseletuse vahendiks. Rooma riigis oli usk oluline – tohutus imp. oli in. muudetud tähtsusetuks osakeseks – otsis üha enam pääsemist üleloomulikust maailmast. Keskaja filosoofia jaotatakse 2-ks suureks perioodiks: Patristika – e. kirikuisade õpetus – kujutab endast kristluse filosoofilist põhejndamist ja süstematiseerimist
kõneldav keel. 24. VL otsesed allikad: epigraafilised allikad ja kirjanduslikud allikad Epigraafilised allikad (raidkirjad, pealiskirjad hoonetel, esemetel, hauakividel- epitaafid) -säilinud originaalis Kirjutamiskoha ja aja kindlaks tegemine suhteliselt lihtne. 19.saj lõpp Theodor Mommsen „Corpus inserjpitorum latinorum“ 16 köidet. Kirjanduslikud allikad (kõik allikad mis on säilinud käsikirja või raamatu kujul) -ilukirjandus ja kirjavahetus -teoloogilised teosed (piiblitõlked 4.saj püha Hieronymus, kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutustused, palverändurite kirjeldused) 25. VL kirjanduslike allikate tüübid -ajaloolised teosed (kroonikad 6.-7.saj) - erialased traktaadid (meditsiin, arhitektuur, põllumajandus jne 1.-4.saj) -juriidilised dokumendid (5.-7.saj) seadustikud ld keeles -grammatikad (appendix probi 227 sõna 3.-4.saj) Palimpsest- taaskasutatud pärgament
Raamatus ,,Emb-kumb" otsib Kierkegaard ka suunanäitamist religioossest ilmutusest. Ent Kristuse õpetus ei saa tema jaoks kunagi muutuda kindlaks teadmiseks sest siis ta ei oleks vaba. Religioon ei saa ega tohi olla dogma, vaid peab jääma millekski mille kasuks peab otsustama. Religioon on midagi paradoksaalselt. 3.2. Ängi mõiste Teoses ,,Ängi mõiste" näitab Kierkegaard mida see tähendab, kui ollakse kaotanud kõik kindlad filosoofilised, teoloogilised ja poliitilised veendumused. Filistrid, kes on oma asjas alati kindlad, ei tea mis on äng. ,, Mida vähem vaimu, seda vähem ängi". Aga see, kes peab silmas oma vabadust, peab elama ängis. Võttes enda kanda oma ängi, täielikust kindlusetusest tuleneva kannatuse ja loobudes igasugusest trööstist, tunneb ta ennast sellistest tingimustes Kristuse sarnasena, Jumala sarnasena. ,,Inimene kõlbab Jumala kõrvale alles siis kui ta ei ole enam mitte keegi". 4. Peatükk. Minu isiklik arvamus.
kapitalismiga. Konservatiivsus ei pruugi üldse olla seotud materiaalsete, majanduslike huvidega, seda võib vaadelda ka kui vaadete süsteemi inimesele, riigile, ühiskonnale ja ajaloole. Alates 19sajandist võib eristada nelja konservatiivset voolu: · Liberaalne E.Burke (1729-1797), Benjamin Constant (1767 1830) · Romantiline tekkis 19saj alguses Saksamaal · Kontrrevolutsiooniline teoloogilised motiivid tugevad · Reaalpoliitiline kujunes 19saj teises pooles, Otto von Bismarck (1815 1898) Faism Faism (it fascimo, ld fascia side, liit, vitsakimp) juhikultust, militarismi ja rassismi propageeriv poliitiline ideoloogia. Nimetus pärineb Itaalias 1919 aastal tekkinud sotsiaalse suunitlusega radikaalsest natsionalistlikust liikumisest. Rajajad Benito Mussolini, Georges Sorel jt. Ehkki fasism pöörab tähelepanu sotsiaalsete
ma võin uskuda vaid siis, kui ma valin usu. (Saarinen 1985) 6. Paradoks 11 Usk peab põhinema valikul; valik peab korduma. Kuid alles siis, kui valik tuleb teha absoluutse paradoksi kasuks, alles siis on usk meie ees puhtaimal kujul. See hämmastav väide viib meid Kierkegaardi religioonifilosoofia tuuma juurde.(4) Jeesus on Jumal ajas; ristiusu põhisisu koondub sellesse paradoksi, mille kohaselt igavene on muutunud ajalooliseks. Inkarnatsiooni teoloogilised ja filosoofilised ulatuvused on Kierkegaardi mõtlemise baasiks. (Saarinen 1985) Igavese ja ajaliku kategooriad on leppimatus vastuolus. Jeesuse inimeseks saamine on maailmaajaloo eksistentsidraama nullhetk, mille kiirgus ulatub kõikjale. Hetk, mil jumalus tungis aega, on otsustav lähtepunkt.(Saarinen 1985) Ristiusu sisu: ajas olev üksikisik mina liidab end igavikuga ajas. Ta ei seo end usu kaudu igavikuga; siin vahel on ületamatu barjäär, millest absolutistlik Kierkegaard ei
Õiglased riigivormid: monarhia; aristokraatia; vabariik Ebaõiglased riigivormid: türannia; oligarhia; demokraatia. Aristotelese teooriat on nimetatud patriarhaalseks. Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel, seda arendatakse edasi rooma õiguses. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Riigi funktsioon on viia ellu Juamala tahet (ilmalik funktsioon); kiriku funktsioon on kanooniline ja valmistab inimesi ette igaveseks eluks. Riigi tekke ühiskondliku lepingu teooriad Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Rahvas kõgeima riigivõimu allikas. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigusele
(St. Ambrose) aga leidis, et neid teiste filosoofiate elemente, mis ühilduvad kristlike vaadetega, peaks kirik aktsepteerima. Viimati mainitud liini esikõnelejaks sai Püha Augustinus (354-430). See oli Augustinus, kes kombineeris stoitsismi, neoplatonismi ja heebrea religiooni võimsaks kristlikuks maailmavaateks, mis domineeris Õhtumaade elus ja mõtteviisis kuni 13. sajandini ehk siis 1000 aastat. Autoriteetsed teoloogilised teosed Augustinuse sulest tähistasid keskaja algust ajaloos. Augustinus keskendus peaaegu täielikult inimese spirituaalsusele. Füüsilise maailma kohta piisas inimestele, kui nad teadsid vaid seda, et jumal on selle loonud. Nagu Pythagoras, Platon ja neoplatoonikud ning ka varakristlased arvas ka Augustinus, et lihalikkust ja kehalisust tasub taunida. Kui inimese mõtted on hõivatud jumalast, siis on inimesel üsna vähe vajadust maiste asjade järele.
retoorikas. Töös kerkib esile kaks suunda: esmalt kiriku enda sisemised arengud ja teisalt väline mõju ja läbisaamine ühiskonna, riigi ja teiste kirikute ning religioossusega. Peaeesmärk on otsida vastust järgmistele küsimustele: 1.milline on EELK institutsionaalne ja teoloogiline areng ja kujunemine tänapäeval ja millised on sealjuures olnud kiriklike ja teoloogiliste rõhuasetuste muutused? 2.millised on erinevad teoloogilised suundumused vaimulikkonna seas? 3.kuidas EELK tuleb toime tänapäeva religioosse olukorra muutustega, kuidas on 1 Nt Grace Davie, Eileen Barker, Detlef Pollack jt, vt täpsemalt kirjanduse ja allikate tutvustust. tulnud sellega toime viimase 28 aasta jooksul? 4.milline on EELK positsioon ühiskonnas laiemalt ja kuidas on EELK arengud mõjutanud suhet ühiskonnaga? 5.kuidas liikmeskonna pidev vähenemine mõjutab vahekorda ühiskonnaga? Uurimismeetodid
Theodor Mommsen Corpus inscriptionum latinarum (100 000 epigraafi 3. saj. e. Kr. 4. saj. p. Kr.)- 16 köidet 2. Kirjanduslikud allikad- säilinud käsirkija või raamatu kujul a) Ilukirjandus, kirjavahetus Plautus, Terentius (3. 2. saj. e. Kr.)- komöödiad, tegelased lihtrahva hulgast Catullus, Horatius, luule, klassikalise keele norm Cicero (Epistulae ad Atticum), kirjavahetus Petronius Satiricon (Cena Trimalchionis), romaan, mitte normeeritud keel b) Teoloogilised ja ajaloolised teosed Püha Hieronymus Vulgat, 4. saj uus Piibli tõlge, mõeldud rahvale ... in ecclesiasticis rebus non quaerantur verba sed sensus- kiriku asjades ei tule otsida sõnu, vaid mõtet hagiograafia- kirikuisade teosed, pühakute elulood, jutlused Püha Augustinus (354 430): Consuetudo vulgaris utilior est quam integritas litterata- rahva harjumus on vajalikum kui kirjanduslik puhtus
Jagab teadmised (tunnetused) 2 liiki: 1) aprioorsed tunnetus kogemusest sõltumatu, 2) empiiriline tunnetus pärit kogemusest. Tunnetuse astmete abivahendid: 1) MEELED tasand aeg, ruum (meelelise kaemuse vormid), ei eksisteeri reaalsuses - empiirilised 2) ARU tasand kategooriad (üldmõisted) - empiirilised 3) PUHAS MÕISTUS tasand filosoofiline valdkond, saab opereerida ideedega (psühholoogilised, kosmoloogilised, teoloogilised). - aprioorsed Newtoni mehaanika MEELED + ARU tasandil. 23. Kanti esitatud küsimused "Puhta mõistuse kriitikas". Kant kirjutas selle David Hume´le vastu (arutles põhjuslikkusest (mehaanilisest) sündmusele B järgneb A, siis B on põhjus) Kanti meelest ei saa nii järeldada. Põhjuslikust pole olemas. Uuris: 1) mida ma võin teada? 2) Mida ma pean tegema? 3) Millele ma julgen loota? Kanti küsimused?
kogemuse-eelsed vormid). Kanti järgi inimtunnetusel on seega kaks alust: ,,meelelisus ja aru: meelelisuse vahendusel esemed meile antakse, aru abil aga nad mõeldakse". Puhas mõistus opereerib ideedega. Ideed (näiteks idee hingest, idee maailmast kui tervikust ja jumala idee) ei tähista Kanti järgi reaalses maailmas midagi, nad on vajalikud üksnes mõtlemise (mis toimub aru tasandil) reguleerimiseks. Kant eristas 3 liiki ideid: 1) psühholoogilised ideed, 2) kosmoloogilised ideed ja 3) teoloogilised ideed. Kosmoloogilistest ideedest tuletas Kant puhta mõistuse antinoomiad: neli paari teineteisele vasturääkivaid teese. 1. paar: tees: maailmal on mingi piir ajas ja ruumis; antitees: maailmal ei ole mingit piiri ajas ja ruumis, ta on lõpmatu. Teineteisele vastukäivad kategooriad on siin lõplikkus ja lõpmatus. 2. paar: tees: kõik siin maailmas on oma olemuselt lihtne; antitees: ei ole midagi lihtsat, kõik on keeruline (liitne). Teineteisele
- Vanimad tekstid pärinevad 8. Saj lõpust eKr - Nooremad pärinevad 2. Saj eKr - Alguse sai saagadest, seaduskogudest jne - Tähtsamateks teemadeks on : loomine, esiisade lood ja jumala tõotused nendele, Egiptuse pääsemise lugu, Moosese seadus, Püha Maa hõivamise lugu, kohtumõistjate ajastu, Taaveti tõus ja Taaveti-Saalomoni kuningriik · Tähtsamad teoloogilised väited: - Jumal on ja Jumal on üks - Jumal on Jahve, Elohim, El, Saddai, Eloah, isade Jumal, Iisraeli Jumal ja palju muud - Jumal on loonud maailma ja inimese - Inimene vastutab maiste asjade eest. - Jumal on valinud välja Iisraeli rahva enda rahvaks ning teinud temaga lepingu - Lepingust tuleneb, et Iisraelil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta peab pidama Toora käske
Nii, nagu me maailma kujutleme, me seda ka läbi elame. Tõe küsimus religioonisotsioloogias: ülesanne pole välja uurida, kas asjad, mida inimesed usuvad, on ka päriselt olemas, vaid pigem seda, kuidas inimesed käituvad, hakkama saavad jne. Seisukoht, et asjad pole need, mis nad näivad. Religioonisotsioloogia vahenditega on võimalik uurida jumala sotsiaalseid representatsioone ja nende mõju inimkäitumisele. Usu sisu eriti ei uurita. Teoloogilised argumendid jäetakse välja. Vaimse sfääri tunnetamine ei ole praeguste vahenditega võimalik. Metodoloogiline agnostitsism. Aga: ka sotsioloogidel on oma tõekspidamised ja usk, mis on teadvustamata. Teaduse liikumapanevaks jõuks on kahtlemine. Üheks uurimismeetodiks on enesestmõistetavuste kohta pärimine (kuidas on ühed või teised sotsiaalsed konstruktid loodud?) Kas uususundid teevad ajupesu? Mis juhtub imetervenemise ajal? Kahtlus -> tuleb uurida.
Isiklik elukogemus noores eas kokkupuutunud erinevate liikumistega, hiljem kristlaseks saamiseks hülgab selle. Mõistusest lähtuv käitumine tema jaoks paganlik. Tal olemas õnnekontseptsioon. Inimene primaarsena vaim. Hinge ülimaks eesmärgiks õnn hinge ühendus Jumalaga pärast keha surma. Selles elus pole õnn midagi saavutatavat. Lõplikult saavutatav peale surma. 7 voorust, nendest 4 loomulikud ja kardinaalsed (mille ümber kõik toimis) voorused, 3 teoloogilised voorused. Kardinaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindus, õiglus. 3 teoloogilist: usk, lootus, armastus. Mõtlemise võime pole inimesele antud niisama proovib läbi kahtluse jõuda tõeni. Skolastika püüdis seletada. Filosoofia teoloogiast eespool. Aquino Thomas püüab omavahel sulandada Aristotelese ja kristlikku mõtteviisi. Tõlkis Aristotelese teoseid. Inimese tegevus suurima hüve suunas. Maises elus piiratud õnnevorm võimalik. Taevas õnn. St
taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika- Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed. Katoliku vaimulikkond oli keskaja ühiskonna intellektuaalne kese ning nende kirjanduslik toodang oli kõige ulatuslikum. Ilmalikust kirjandusest reisikirjad jms. Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 12241227
9-11 sajand on üldse iraanlastele helgemad, suurim riik Samaniidide oma, mis küll islami eelse hiilguseni ammugi ei jõudnud. 22 Pärsia kultuuriline taass ünd ja klassikaline islam Islami kõrgaeg oli 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam on pärslaste loodud ning see, milline ta enne oli, on teadmata. Islami teoloogilised allikad: · Koraan ja kommentaarid · Islami pärimus ehk sunna: Muhammadi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhammadi sõnadele toetuv traditsioon. See on islamis tähtsuselt Koraani järel järgmine teos. · Sariaat Koraan eraldivõetuna kaootiline ning vajab kommentaare mõistmiseks. See muudab sisu subjektiivseks, sest kommentaarid on pärslaste kirjutatud. Tähtsaim on al- Tabari. Sunna on samuti pärslaste kogutud. Sariaat on
", mitte "Mida ma pean tegema?" ·Aristoteles küsib "Nikomachose eetikas", "Mis on inimese jaoks hüve?" ·Vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega)" ·Eetika jaoks kõige olulisem teada, "Missugused iseloomuomadused teevad heaks inimeseks?" ·Fookuses on elu eesmärk ja täiuslikkuse saavutamine. ·Kui keskaja kristlikud filosoofid kõnelesid voorustest, siis pidasid nad silmas, et moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele. ·Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, heategemine, kuulekus. Uusajal: ·Jumaliku seaduse asemel räägiti moraaliseadusest inimese enda sees. ·Moraaliseaduse allikas on inimese mõistus, mitte Jumala tahe. ·Uus küsimus: "Missugune on õige tegu?" mitte enam "Missugused iseloomuomadused teevad heaks inimeseks?" ·Kaasajal uuesti katsed taaselustada voorustel-põhinev eetika, kriitika printsiibieetikate suhtes. ·Inglise filosoof´G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset
Kirikute teed olid lahku läinud juba varem seda ei peetud pöördeliseks sündmuseks. Sümboolne tähendus aastale 1054 on antud alles uusaegses kirjanduses. Katsed kirikuid hiljem ühendada lähtusid peamiselt Roomast. 1274. a toimus Lyoni kirikukogu, kus sõlmiti lepe ühendada kirikud, aga see ebaõnnestus. 15. saj sundis hirm Türgi ohu ees kutsuma kokku ida ja lääne ühise kirikukogu. See viis kahe kiriku taasühendamiseni paavsti võimu alla 1439. a. Töötati välja ka teoloogilised alused kirikute lepitamiseks. Need püüdlused siiski ebaõnnestusid ja kaks kirikut jäi lahutatuks. Kontsiliarism kontsiili ülemvõim vastandus paavstivõimu printsiibile ja tõi kaasa vihase võitluse. Hiliskekajal oli Euroopa ühiskond sügavalt kristlik kõigil oli mure lunastuse pärast. Inimest ja Jumalat oleks pidanud ühendama kirik, aga sellega poldud rahul. Hiliskeskajale on omane sügav vagadus ja kirikukriitiline kirjandus kiriku tugevdamiseks
Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne all oli näiteks sfääride arv ja küsimus sellest, kas kord ööpäevas teeb täispöörde kinnistähtede sfäär või Maa. Selle kosmoloogia alustes aga ei kaheldud. 15. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast! Teaduse austamine, Teise momendina võiks esile tuua teaduse ja
· biograafiline meditsiin · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad Haiguse olemuse klassifitseerimise meetodid. Kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised · teoloogilised · metafüüsilised · teaduslikud Haigus võib olla spirituaalne või materiaalne. Tooge näiteid meditsiiniajaloo allikatest, kirjeldage mõnda. Arsti- ja rohuteaduse ajaloost. Teadus inimkonna ajaloos silmatorkavalt marksistlik. Kurjast vaimust vaevatud. Eestlaste endeemilistest haigustest K.E.v. Baeri doktoritöö eestindus. Ludvig Puusepp; Eesti arstid kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest. 3.SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga"
RENESSANSI KUNST 13. ja 14. saj: eelrenessanss Antiikskulptuurileiud 15. saj: vararenessanss Nn Laokooni grupp (leiti 1506 maa 16. saj algus: kõrgrenessanss seest) 16. saj II pool: järelrenessanss Antiigi mõju avaldus paiguti ja isikuti Nn Belvedere Apollon erinevalt. (leiti arv. 1489) Renessansi arhitektuur Ekskurss: aja(loo)jaotus kirikud ja paleed Keskajal levinud: teoloogilised Vitruviuse teoste avaldamine ja ,,kuus kasutamine ajastut" juba Augustinusel antiikaja varemete kaardistamine F. Petrarca (1330. a-d): kristluse- ja eelne aeg mõõtmine, ka restaureerimine ehk ,,vana" (antiqua) ja kristlik aeg antiikse müüri- ja võlvitehnika ehk uurimine ,,uus" (nova) olulisimad elemendid antiigist: L
poolt kehtestatud õigusnormid. Täisealised kodanikud võtsid osa riigiasjade otsustamisest ja kasutasid tsiviilõigusest tulenevaid õigusi. Neist aegadest kinnistub põhimõte, et kodanikel on ainsatena ka poliitilised õigused. Külalised alluvad kohalikele seadustele ja tavadele, austama kohalikku õigussüsteemi. Kodanike hulka ei kuulu naised, orjad, välismaalased, mehed alla 30 aasta ja relvakandmiseks kõlbmatud mehed. Riigi tekke teoloogilised teooriad Põhipostulaat: maapealne riik on taevariigi peegeldus. Eksisteeris nn kahe mõõga teooria: 1. Riigi põhifunktsioon on jumala tahte teostamine maa peal ehk inimeste juhtimine kooskõlas jumala seadustega – ilmalik funktsioon. 2. Kiriku põhifunktsioon on inimeste ettevalmistamine igaveseks eluks ning järelevalve riigi tegevuse üle – kanooniline funktsioon. Taevariigi valitseja on jumal, maapealses riigipea. Võimutäiuse saanud jumalalt.
324/325. a toimus Antiookias veel üks sinod, kus Ariuse vastaste positsioonid tugevnesid ning siis jõuti olukorda, kus muud polnud teha, kui pidi kokku kutsuma üleriikliku sinodi. Arius oli ametis Aleksandrias, mis pidas end Markuse asutatud linnaks. Nikaia oikumeenilisel kontsiilil 325. a - Ariuse õpetus ja olukord kirikus - Nikaia usutunnistus - Võitlus Nikaia otsuste pärast – homoios vs homoousios (piiskop Athanasius) Enamik piiskoppe kirjutas all, oli ka neid, kelle teoloogilised tõekspidamised erinesid. Võõras oli homoousiose mõiste. Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia. Isa ja Poja vahekorda peab kirja alusel iseloomustama kui SARNAST. Sellest tehakse hiljem ka riigidogma. Ei ole olemusühtsust vaid on sarnasus. See tekitas uue grupi esiletõusu – homoiouslik teooria – kõnelesid olemussarnasusest. Julianus Apostata võimuletulek 361. a. VII LOENG – 22.09
P.2. Õigusnormi mõiste. Õigusnormide esitamine õigusaktides 18 P.3. Õigusnormide liigid 19 P.4. Materiaalõiguse normid ning protsessuaalõiguse normid 21 § 4. Õigusnormi loogiline struktuur 22 § 5. Õiguse teooriate paljusus 26 P.1. Antiikaja käsitused õigusest 26 P.2.Teoloogilised õiguse teooriad 27 P.3. Loomuõiguse teooriad 27 P.4. Ajaloolise koolkonna teooriad 28 P.5. Sotsioloogilised teooriad 29 P.6. Normativistide teooriad 29 Skeem nr 2 30 § 6. Põhilised suured õigussüsteemid 30 P.1
RIIK TEEMA 2. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS 17 § 1. RIIGI TEKKE AJALOOLISED TEOORIAD (Platoni kontseptsioon riigist ning 17 riigi tekke Aristotelese teooria) P.1. PLATONI KONTSEPTSIOON RIIGIST 17 P.2. RIIGI TEKKE ARISTOTELESE TEOORIA 19 § 2. RIIGI TEKKE PATRIARHAALSED TEOORIAD 20 § 3. RIIGI TEKKE TEOLOOGILISED TEOORIAD 20 §4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIAD 21 § 5. RIIGI TEKKE PSÜHHOLOOGILISED TEOORIAD 21 §6.RIIGI TEKKE VÄGIVALLATEOORIAD 21 TEEMA 2. PÕHIMÕISTED 22 TEEMA3. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE KAASAJAL 23 § 1
Enesearmastus ja ühiskond stoitsistlikud, platonlikud, pauliinlikud elemendid põimuvad augustiinlike vastu Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Üksikisikute vaheline armastus Augustinus, Hobbes: tugev ilmalik võim, „hirmuvalitsus“ Üksikisikute vahelise armastuse läte? Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise - teise inimese voorus ehk tunnete harmoonia Pascal)– kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile (nt kaubandus, kombed). - harmooniline isiksus: ühendab seksuaaltungi ja hingelise armastuse ühes Kuidas toimib? objektis
loomuõiguse elemente. Kui valitsejad ei suutnud tajuda õiget eesmärki, ei saadud ka eesmärgipärast, loomuõigusele vastavat tulemust (st türannialt ei maksa oodata õiglast õigust). Kreeka-rooma filosoofilistes ning õiguskäsitlustes kinnitub, et nii eluta kui ka elusat loodust hõlmav igavene maailmaseadus on õiglase ja ebaõiglase piiritlemise kriteeriumiks nii riigi kui õiguse osas. 8. Teoloogilised õigusteooriad. Antiikaja arusaama kohaselt oli jumalikustatud loodus alati ise eksisteerinud, kristluse dogmaatika (usuõpetus) kohaselt on vaid Jumal ise primaarne ja igavene. Tema loob maailma, mis on ka igavene. Jumal üksinda teab, mis alati on olnud, sh mis on tegelikult õiglus ja õigus, hea ja kuri. Teoloogilistes teooriates on põhipostulaadiks (põhilauseks) see, et õiguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe). Jumala tahe kindlustatakse inimühiskonnas kaht tüüpi
Popperil oli veel sihuke spetsiifiline termin nagu historitsism — õpetus, kus lõpp-punkt määrab tema poole liikumise. Sealjuures on lõpp-punkt kas 12 Kurjad keeled rääkisid vanasti, et Stalingradi all võitlesid kaks heegellaste koolkonda — stalinlased ja hitlerlased. (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 15 ülemine või alumine tipp13 . On olemas eesmärk iseeneses. Otstarve määrab asja14 . Kõik teoloogilised arutlused on vaieldavad. Hegel kasutab mõisteid He- geli moodi. Hegel arvab sõnade kohta teadvat, kuidas neid kasutada ning kui rahvas kasutab teisiti, siis ta eksib. Tuleb silmas pidada, kuidas mõisteid kasutatakse — kas väärtustavalt või täpsustavalt. Mida näiteks tähendab “suur”? Igatahes ei saa ajalugu uurida lähtuvalt Hegeli spekulatsiivseist käsitlus- test. Kui asjale on pandud õige nimi. . . noojah. . . mis sest nüüd kasu on?
Antitees: Tahtevabadust ei ole, kõik siin maailmas leiab aset põhjusliku paratamatusega. IV: T: Maailmas on olemas absoluutselt paratamatu olevus. Antitees: Absoluutselt paratamatut olevust ei eksisteeri. Need küsimused on lahendamatud ja mõttetud seetõttu, et käivad kõige kohta, aga kõiksus ei saa olla taju objektiks. (iii) Kant kritiseerib jumalatõestusi, mida ta jagas kolme klassi: ontoloogilised, kosmoloogilised ja füüsikalis-teoloogilised. Ontoloogilised tõestused lükkab Kant ümber väitega, et eksistents pole omadus ja seetõttu ei järeldu jumala mõistest tema eksistents. Kosmoloogilised tõestused lükkab ta ümber väitega, et paratamtult eksisteeriv entiteet (algpõhjus) ei pea olema jumal, see võib olla nt ka mateeria. Kolmandat tüüpi tõestused (maailma korrastatus) lükkas hiilgavalt ümber juba Hume. Religiooni aluseks võib olla eetika, mitte metafüüsika. Teoses Kritik der praktischen
eetilises tähenduses, vaid lihtsalt eesmärgina, mida üldse tahetakse saavutada. Inimese ülimaks hüveks on õnn. Mis on õnn? Voorused ja õnn Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Keskaja filosoofia voorustest Kui keskaja kristlikud filosoofid kõnelesid voorustest, siis pidasid nad silmas, et moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele. Voorused olid "teoloogilised voorused" nagu usk, lootus, armastus/hoolimine, kuulekus Jumalale, heategemine. Vooruseetika taasavastamine Kaasajal näeme vooruseetika uut esiletulekut, suurenev kriitika printsiibieetikate suhtes. Inglise filosoof G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraalisaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese
samateemalisi võrdlusi religioonifenomenoloogia alalt. Siin võiks nimetada Jungi võrdlusi taoismi, iraani usundi ning mitmesuguste ,,hõimuusunditega". Püüdes mõista, kuidas Jung oma õpetuseni jõudis, on toodud ka eluloolisi võrdlusi ning tema võimalikke mõjutajaid, nagu näiteks antiikmaailmas levinud spirituaalne vool gnostitsism või 20. sajandi mõjukas teoloog ja religioonifilosoof Rudolf Otto. Jungi loodud analüütilisest psühholoogiast on otseses sõltuvuses tema teoloogilised ideed; seega on ära toodud Jungi psühholoogia põhilised teemassepuutuvad kontseptsoonid kui vältimatud eeldused tema teoloogia õigeks mõistmiseks. Otseselt hea ja kurja küsimuse aruteluga seonduvana on lahti kirjutatud põhilised momendid Jungi diskussioonis hea ja kurja olemuse üle katoliku preestri Victor White`ga. Töö eesmärgiks on jõuda selgusele, kas Jungi õpetusel on midagi lisada kristliku dogmaatika käsitlusele heast ja kurjast. Kui on, siis mis see täpsemalt olla võiks
Kokkupuuted Iisraeliga. 14. Kuningas Hiskija valitsusaeg ja tegevus. Sisepoliitika. 15. Juuda 7. saj eKr. Assüüria ja Egiptus. 16. Kuningas Joosija ja ,,deuteronomistlik reform". Joosija sise- ja välispoliitika. Megiddo lahing. 17. Assüüria impeeriumi lõpp. Uus-Babüloonia kuningriik; Nebukadnetsar. Jeruusalemma esimene piiramine ja küüditamine. 18. Juuda riigi lõpp. Jeruusalemma langemine. Küüditamised. Gedalja. 19. ,,Babüloonia vangipõlv". Teoloogilised ja poliitilised liikumised, usukombed, mille järgmine sai alguse eksiiliajal. 20. Babüloonia impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyrose edikt ja luba juutide tagasipöördumiseks. 21. Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24
Ei tähenda munklust, vaid tuleb püüelda Jumala poole igapäevatöös. Inimese edu argises maailmas on viide Jumala armule ja väljavalitusele, see annab lootust lunastusele. Enesearmastus ja ühiskond Kuidas saavutada kord maises ühiskonnas? Kuidas luua head ühiskonda? Augustinus, Hobbes vaja on tugevat ilmalikku võimu, ,,hirmuvalitsust". See on ainus, mis suudab korda tagada. Selle abil pannakse inimesed koostööle. Prantsuse teoloogilised moralistid (jansenistid, nt Pierre Nicole, Blaise Pascal) kogu ühiskondlik koostöö ei taandu riigile. Kuidas toimib kaubandus? Miks ühiskonnas kombed ja viisakus? Ainult riik ei ole see, mis koostööd tagab, vaid on sfääre, mis toimivad karistuseta. Nicole ja Pascal juhtisid tähelepanu, et enesearmastus paneb inimese paremini ja viisakamalt ühiskonnas käituma. Majanduslikud, kaubanduslikud jmt suhtes põhinevadki
Teiste sõnadega võib naine valida endale Nobeli preemia võitja sperma, astrofüüsiku sperma või mõne ebatavalise ameti pidaja sperma nagu näiteks astronaut, raviarst või matemaatik jne. Paistab, et see organisatsioon kavatseb luua uue põlvkonna superintelligentseid lapsi, kellest saavad lõpuks täiskasvanud läbi valikulise kunstliku viljastamise tehnikate. Selle uue tehnika vastuolulised sotsiaalmajanduslikud, poliitilised, psühholoogilised ja teoloogilised mõista- andmised, et kas see tehnika on kasutusele võetud tulnukate või inimeste poolt, ületab selle dokumendi ulatuse. Sa võid küsida, et missugused mõistaandmised need täpselt on? Seda ütleb ainult aeg! ¾ Elueliksiiri olemus (Metagene Faktor) Inimrassi liikmete kasutuses olev Metagene on uinunud olekus elujõu bioloogiline teisend seniks, kuni erakordne füüsiline ja emotsionaalne üleväsimus selle aktiveerib. See on energokeemiline vastureaktsioon kahjulikule olukorrale
Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus; · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku. Meditsiiniantropoloogia raames on võimalus seletada haiguste põhjusi teistmoodi kui seda teeb läänemaine, tõenduspõhine meditsiin. Tehakse vahet järgmistel haiguste seletustel: · Demonoloogilised (haiguste tekitajaks tabude rikkumine, nõidus, needus jms); · teoloogilised (jumala karistus vms); 11 · metafüüsilised (nn tundmatud jõud astroloogia jms); · teaduslikud (empiirilised teooria ja katselise tõestuse vahekord oluline). Varasemates kultuurides on domineerinud kolm esimest. Samas on ikka olnud olemas ka teaduslikule lähedane empiiriline lähenemine. Empiirilise (tõenduspõhise) ja mitte- empiirilise vahekord on üks võimalus iseloomustada meditsiiniliste teadmiste taset
annaabi.ee 
