Lühikokkuvõte väliseesti kirjanikest (2)

Sotsialistlik realism – Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. “päris kirjandus“ levis salaja , käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953)
Väliseesti kirjandus – Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond.
Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud . Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli . H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit , G. Suits, Fr. Tuglas . Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm.
Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro , K. Lepik, K. Ristikivi , A. Kalmus , I. Laaban . Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus , mõned kirjut . sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed
Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona , E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja).
Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne.
Rootsi, Kanada , USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad . Väliseesti kirjanike liit! Tegeleti tõlkimisega, avaldati Eestis elavate kirjanike teoseid.
Karl Ristikivi 1912-1977. Teeb oma esimesed kirjanduslikud katsetused , kui käib Tln gümnaasiumis, selleks, et raha teenida – ajaviitejutud ajakirjadele. Tavaliselt avaldatakse ilma nimeta. Ülikooli ajal hakkab kirjandust tõsiselt võtma. 14 romaani, 1 luulekogu , novelle jms. Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. Õpingute keskel võtab ette tõsisemad teemad. Tahab kirjutada Tammsaare eeskujul, aga linnaelust (Tallinna triloogia ). Teda mõjutab ka Hesse. Pärast Tln triloogiat toimub üleminek realism -> postmodernism Luulekogu: „Inimese teekond “ Lasteraamatud : „Lendav maailm“, „Semud“ , „Sellid“. Tln triloogia: „Tuli ja raud“ (sellega teeb nime), „Võõras majas “, „Rohtaed“ (tõeline läbilöök). Mudelromaan „Hingede öö“. Ajaloofilosoofiline sari: 3 triloogiat: kroonikad (nt „Surma ratsanikud“), biograafiad (nt „Nõiduse õpilane“) ja aegruumide põimingud (nt „Lohe hambad“).
Ain Kalmus 1906-2001. Proosa kirjanik, peamiselt ajaloolised romaanid . Alustab rannaromaanidega („Soolased tuuled“). Peamine teema on inimese identiteedi probleemid. Teoloogilised romaanid: inimeste usu otsinguist nt „Prohvet“, „Tulised vankrid“, „ Juudas “. Sellele järgneb ajaloofilosoofiline triloogia: „Jumalad lahkuvad maalt“, „Toone tuuled üle maa“, „Koju enne õhtut“.
Bernard Kangro 1910 -1993. Asutab „Arbujate“ ühingu. Kirjutab nii luulet kui proosat . Proosas alustab väga novaatorlikult. Kaotab aja ära, ei lähtu konkreetsest ajast, kirjutab ajatutest väärtustest, keskendus inimese sisemaailmale, otsib probleeme inimestest, aga ka pagulus.
Looming jaotatakse kolme perioodi: 1. Lundi periood 1949-1952: romaanid „Igatsetud maa“, „ Kuma taevarannal“. 2. periood 1950ndate keskpaik – ? romaan „Taevavõtmed“, Tartu sari („Jäälätted“, „Emajõgi“, „ Kivisild “, „Tartu“, „Must raamat“, „Keeristuli“. 3. periood: 60ndad -80ndad. Joonatani triloogia – loomingu tipp. „ Joonatan – kadunud veli “, „Puu saarel on alles“, „Öö astmes x“.
Mats Traat sünd 1936. üks 70ndate parimaid kirjanikke, prosaist, luuletaja, stsenarist, tõlkija. Hetkel vabakutseline kirjanik. Tuntuks sai proosaga . Lühiproosa kogu „Koputa kollasele aknale“. Räägib eesti külaprobleemidest (majad tühjad, inimesed lähevad linna, külade tühjaksjäämine, kardab maakultuuri kadumist). Romaan „Tants aurukatla ümber“ algselt mõeldud filmistsenaariumiks. Räägib ühest rehepeksjast, aga erinevates ajastutes. „ Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga“ – realistlik romaan kolhoosielust. Räägib erinevatest tõekspidamistest. Hakkab kirjutama ajaloost: “Puud olid, puud olid hellad velled“, „Pommeri aed“ – Räägi kooli tähtsusest Eesti kultuuris 20. saj alguses.
Arvo Valton sünd 1935. Vabakutseline, avaldab palju ajalehtedes. 20 saj Eesti tähtsaim novellikirjanik. Kirjutas palju, teosed keerulised. Novellikogu „ Veider soov“. „Rataste vahel“, „8 jaapanlannat“, „Luikede soo karussell “, „Sõnumitooja“, „Läbi unemaastike“, „Võõras linnas“. Viimased 3 – eksistentsiaalsed probleemid, tegevus Eestist kaugel, absurd.
Juhan Smuul 1922- 1971 . Sõja aegse ja järgse perioodi tähtsaim kirjanik. Pikalt EKL-i esimees. Kirjutas palju, kõikvõimalikes žanrides. Luuletaja, prosaist, näitekirjanik, publitsist, lasteajakirjanik. Alustab luuletajana. Proosat kirjutades eirab kõiki reegleid, tema teoseid ei osata liigitada. Oskab ülihästi kirjeldada, hea eluvaatleja.
„Kirjad Sõgedate külast“ – tõsine raamat rannarahva elust, mitu osa ( kirjanduslik tase ebaühtlane). „Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol“ – naljakas, ka satiiri. „Jäine raamat“ – reisikirjeldus Smuuli Antarktika ekspeditsioonist.
„Jaapani meri. Detsember“. „ Muhu monologid“ naljakad , Smuuli proosa tipp.
Draama juurde jõuab kõige hiljem, ei tea näidendi kirjutamisest mitte midagi. Talle tuleb appi V. Panso.
„Atlandi ookean“ – sarnaneb sisult samanimelisele novellile, puudub kindel sündmus, tegevuskoht raskesti etendusele toodav.
„Lea“ – tõsine poliitiline näidend, kirjutatud näitekunsti reeglite kohaselt. „Metskapten e Kihnu Jõnn“
„Polkovniku lesk “ – mononäidend. „Pingviinide elust“ („Enne kui saabuvad rebased“) Poliitiline satiir, raskesti lavastatav, tegelased on loomad ( pingviinid , rebased jm) istuvad kõrtsis, polaaröö.
Filmistsenaarium „Keskpäevane praam “