Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli põhi zanr draama, mida kirjanikkudele meeldis kirjutada. Teisejärguline oli aga romaan. Alles 18.sajandi lõpul hakkas Saksamaal välja kujunema oma eesmärkidega valgustuskirjandus(rahvusteadvuse tõusu ajal). Kirjanduselu ilmet kujundas noorte kirjanike vararomantiline liikumine, mis sai 1770.-1780. aastatel tuntuks nimetusega Sturm und Drang. Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke: Gotthold Ephraim Lessing(1729-1781) Lessing oli filosoof, näite-ja valmikirjanik, kriitik, draama- ja kunstiteoreetik. Ta kirjutas oma näidendi ,,Minna von Barnhelm", mida peetakse esimeseks saksa rahvuslikuks komöödiaks. Lessing oma kuulsaimas tragöödias ,,Emilia Gallotti" kritiseeris kaasaegset ühiskonda. Tema töö ,,Laokoon ehk Maalikunsti ja poeesia piiridest" on saksa valgustusfilosoofia põhiteoseid. Lessingi arvates oli
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandust läbis humanism, mis tõi esile
despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel maal, kehastab valgustajate ideaali, st riigis peab valitsema mõistus ja tarkus, III `'Laputamaa'' keskajateadust mainib, IV `'Hiihnhnide maa''- hobused, kes olemuselt inimlikud, hariduse ja õppimise teel saadud riik. SAKSA VALGUSTUSKIRJANDUS · Valmistas ette saksa klassikalise filosoofia. Filosoofid- G.W. Leibniz, G.E. Lessing, J.Kant · `'tormi ja tungi'' liikumine 1770-1780 G. E. Lessing 1729-1781 · draama kui näitsekirjanduse zanr väga tähtis koht · Lessing oli saksa rahusliku teatri rajaja · Ta oli draamateoreetik · Jätaks edasi Voltaire'i ideid · Kritiseeris klassitsistlikus teatris selle elukaugust, liiga palju reegelid ja loogikatega liialdamist. Nõudis teatrilt elulisust ja meelelisust · Tuntuim esteetikaalane töö `' Laokoon''
· Jean-Jacques Rousseau 18 saj, prantuse riigiteadlane · Voltaire 17 saj, Prantsusmaa ,,Candide" (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks) · William Shakespeare Inglismaa, 19 saj, ,,Torm" · John Milton Inglise luuletaja, 17 saj, ,,Kaotatud paradiis" · Daniel Defoe inglise kirjanik, 17-18 sajand, ,,Robinson Crusoe" (klassitsism) · Erasmus Rotterdamist - ,,Narruse kiituseks", 16 saj, renessanss · Gotthold Ephraim Lessing 18 saj saksa kirjanik, valgustusajastu · Miguel de Cervantes - ,,Don Quijote", hispaania, 16 saj (renessanss) · William Blake inglise luuletaja 18 sajand, ,,Süütuse laulud" · J.W. Goethe - ,,Faust", 18 saj · Novalis ,,Aforismsid ja fragmendid", renessanss, Prantsusmaa · E.T.A. Hoffmann saksa realist, 19 saj, ,,Pähtlipureja ja hiirekuningas" · G.G. Byron inglise romantist, poeet, 19 saj, ,,Jõudeaja tunnid"
Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus, anripiiride segunemine. · Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Prometheus: oma aja kõige ilmekam tegelane Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad Saksa-Austria helilooja Christoph Willibald von Gluck (1714-1787) ooperid Orfeo, Alceste, Iphigénie en Aulide, Iphigénie en Tauride, Luigi Cherubini Médéé (1797). George Gordon Byron (1788-1824) baironism. Arenes arheoloogia (Herculaneum, Pompei). Sümboolikas Prantsusmaal Kreeka-Rooma kujundid (arhitektuur triumfikaar, Pantheon).
Poeesia on moraalselt kasulik. - Barokk. Jätkab renessansspoeetika traditsioone. (Scaliger , Martin Opitz) Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger , Martin Opitz ,,Buch von der deutschen Poeterey" (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid: - Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda - Kasvatus ja haridus: - Adressaadiks on kodanik, eraisik - Valgustusaeg (Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie) Valgustust inimese kui väljumine "omasüülisest alaealisusest" 17./18. saj - hõlmas filosoofiat, poliitikateadust, kirjandust, ühiskonnateadust jp muid valdkondi. Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda. Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim
18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja filosoofiline praktika, Immanuel Kant - Goethe ja Schiller, Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses; August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud; Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor-eesti tutvustuse (V. G-R) b. Positivism kuna tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis pos. kirjandusteadlus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, so. autori
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koomilised lüh
Kõik kommentaarid