On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi:
Näiteks võib uurida õigusnormi või õiguse instituudi ajaloolist arengut õiguse allikate abil. Infot ei anna mitte ainult seadusandja kavatsused, vaid ajaloolisel tõlgendamisel on kasulik tutvuda parlamendi aruteludest säilinud dokumentidega. Materjale võib leida ka oma aja perioodikast. Eriti väärtuslikud on juriidilise sisuga väljaannetes ilmunud materjalid, aga sama sisukad võivad olla ka lihtsas keeles kirjutatud perioodika. Subjektiiv-teleoloogilise tõlgendamise käigus tulebki formaalsete struktuuride poolt välja antud materjalide kõrval nö kõrvalseisjate poolt välja antud materjalidega. Seaduseelnõu töödatakse tavaliselt välja vastavate töögruppide poolt. Piltlikult öeldes kujundab selliste töögruppide ettepanek –seaduseelnõu-seadusandja tahet. Loomulikult pole see seadusandja jaosk siduv. Samas on ajaloolis-subjektiivse tõlgendamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ka nende töögruppide arvamustega tutvuda.
teda kui vahendit) Deontoloogiline õiguste ja kohustuste printsiip: see on Õigus teada (õigus informeeritusele) Õigus privaatsusele (saladusele) Õigus omandusele Õigus turvalisusele Õigus isiklikule vabadusele Isiklikud kohustused (usaldusväärsus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd) Elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus) Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o. teleoloogilise printsiibi järgi) Utilitaarne kahju minimeerimise printsiip Eetiline valik Võtta vastu lõplik otsus (sh leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks) Leida , kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus
Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad
. ( ). --, , . , , . : , , . 3.Millised on ulitarismi põhilised eelised? : * « »; ** , , ; ** ; ** ; **- ; ** . 4. Millised on ulitarismi põhilised puudused? : ** ;** « »; ** , ; ** ; **« » 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi teooriat täiustada J.S.Mill? : () . , , . , , () () . 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? , , . , . , .. ( ), ( ). 7.Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? , , , (., - , - ). , (., , - ). - ( , ..). - . 8. Kumb lähenemine kaldub rohkem moraalsesse absolutismi kas utiliaarne või deontoloogiline lähenemine? Miks? - , . , , , , . 9. Mis on universalism
tulevikuseisundite atraktiivsust. Muutused toimuvad, kui on teada soovitud tulemus, aktiivsed jõud ning funktsioon või protsess, mille läbi need jõud kutsuvad esile soovitud tulemuse. Teleoloogia Filosoofiline õpetus eesmärgipärasusest. Teleoloogiline eetika hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea ning ei võta arvesse vahendeid, millega selline tulemus saavutati. Teleoloogilise vaatenurga kohaselt toimub läbi muutuste süsteemi liikumine mingi tulevikuseisundi poole. See tulevane seisund nii ahvatleb kui ka suunab süsteemi edasi liikuma ja määratleb ära vormi või kuju, milliseks süsteem muutub arengu käigus. Kaos Oluliseks jooneks on traditsioonilises mõtlemises domineerinud lihtsate põhjuslike seoste hülgamine. Väikesed ajendid võivad põhjustada aja jooksul laiaualtuslikke ja ettenägematuid tagajärgi.
Ta toob välja ka asjaolu, et mõnikord on raske kui mitte võimatu tagajärgi ette näha 3)Kuldreegel - Tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Kuldreegli rakendamine on seotud vastastikuse mõistmisega. 4)Aristotelese kuldne kesktee - seab oluliseks kompromissi leidmise olukorras, kus kõik teised variandid ei anna soovitud tulemusi. Igas situatsioonis see aga universaalne ei ole ning kuldset keskteed ei pruugi esinedagi. 3.Deontoloogiline ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi:
Eetilised printsiibid Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Tuleks panna vastust kandma vastutaja turvalisuse eest. Muidu jääb mulje, et Rakvere polikliinik ei hooli oma patsientidest ega soovi neid tegelikult aidata. Linnavalitsus ja sotsiaaltöötajad peaksid rohkem abivajajate eest seisma. Muutma arstiabi kättesaadavamaks. Austuse printsiip Austada tuleks kõiki kodanike olenemata nende tervisest tulenevaid erivajadusi. Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o. teleoloogilise printsiibi järgi) Arsti vastuvõtul sai seekord läbi raskuste käidud. Ratastoolid ja kaldteed peaksid olema iseenesest mõistetavad mitte ,et neid tuleks telefoniga taga otsida. Linnavalitsuse sotsiaal hoolekanne peaks asjade kättsaadavusele rohkem tähelepanu pöörama. Eetiline valik Positiivse tulemi saavutamiseks tuleks koostööd teha erinevate fondide ja rahastajatega, kes oleksid nõus kindlasti oma abikäe ulatama probleemi lahendamisel. Edaspidi võiks olla, et ka
*Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Tuleks panna vastust kandma toimunu eest vastutaja. Vastasel juhul jääb muljenagu kellegil ei oleks sooja ega külma, mida klient pidi läbi elama ning jääb mulje nagu ei huvitaks asjaolude väljaselgitamine kedagi. Samuti peaks see jällegi meelde tuletama kõigile, et tuleks teha selliste õnnetuste puhul ennetustöid ohutuse nimel. Rimi ei täitnud oma kohustusi teiste kodanike suhtes. *Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o teleoloogilise printsiibi järgi). Rimi peaks välja selgitama täpse asjade käigu. Näiteks uurima teistelt kohalolnud klientidelt, et kas nemad tundsid või märkasid kraani katkiolemisest tulenevat hingamisraskust. Kuna hoone on suur kaubanduskeskus, siis seda enam peaks tagama ka maksimaalse ohutuse nii rahvarohkes kohas. Eetiline valik Kannatada saanud kliendile tuleks hüvitada tekkinud kahju ning välja selgitada täpsed asjaolud õnnetuse kohta.
· vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
vähemused võivad osutuda kannatajateks; kulukas ja aeganõudev analüüs; soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste. 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
seadused on moraaliks, neid tuleb järgida) Eetika on moraalifilosoofia, kõlblusõpetus, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale ja hea ja halva vahel. Eetika jaguneb normatiivseks ehk mis püüab leidaparimat lahendit ja deskriptiivseks (eetikateooriate kirjeldused), mis ei anna hinnangut (NT kui teed midagi õigesti, siis kiidetakse, kui valesti, siis laidetakse, antakse juba kodust lapsena kaasa) Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline – vastavuses teo iseloomuga Kuldne reegel – tee teisele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse Õigused – kohustused – Õigused ja kohustused alati korrelatsioonis. Õigus elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele ja omandile. Kohustus olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu ja austada teisi. õiglus ehk õiguste ja kohustuste vastavus I
Eesti võimuorganid jätsid juhtumi suurema tähelepanuta. Asjalood oleksid võinud olla veel hullemad, kui antud juhul õnnetus oleks võinud halvimal juhul lõppeda ka kellegi surmaga. Majaomanik ei täitnud oma kohustusi teiste kodanike suhtes. Kuigi tema poolt räägib ka see, et ka teise, lähedal oleva maja küljes ei olnud purikaid, on siiski vähetõenäoline, et soomlanna antud stsenaariumi välja mõtles. *Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o teleoloogilise printsiibi järgi) Eesti võimuorganid peaksid välja selgitama täpse asjadekäigu. Näiteks uurima esimesena kohalolnud kiirabilt ning patrullilt, kas nemad märkasid maja küljes purikaid, kuna mupo jõudis sündmuskohale alles 2 tundi pärast õnnetuse toimumist. Kuna hoone ei ole tavaline pereelamu vaid suur büroohoone, siis seda enam peaks tagama ka linn järelvalve taoliste kõrgete majade kohta. Eetiline valik
võib Mart samas vaimus edasi tegutseda. Samuti peaks see jällegi meelde tuletama kõigile ettevõttete omanikele, et alati tuleb kontrollida neid töötajaid, kes on nii öelda "SINU RAHALE" või "FIRMA ASJADELE" kõige lähemal. Selles situatsioonis ei ole austatud Juhanit, kuna tema andis Mardile töö ja võimaluse hästi teenida. Asjalood oleksid võinud olla veel hullemad, kui antud juhul raamtaupidaja ei oleks avastanud kahtlast rendi firmat *Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o teleoloogilise printsiibi järgi) Juhan peaks Mardiga paika panama edasiste asjadekäiku. Näiteks koostama maksegraafiku ja võtma igakuiselt tema palgast kindla summa võla katteks maha. Kindlasti peaks kaaluma Mardi vajalikust firmas, kuna kasum, mida ta iga aasta firmasse toob on suur. Eetiline valik Mina arutaks Mardiga läbi, miks ta nii tegi ja miks ta teist teed ei valinud ja Juhanilt otse rahalist abi ei küsinud. Kindlasti nõuaksin võla tagasi ja leppiksin kokku kindlad kuupäevad tasumiseks.
Kuid alati ei peagi ajas kaugele tagasi minema. Ajaloolise argumendiga on tegu ka siis, kui osutatakse seaduse redaktsiooni muutustele või ka üksnes viimasele muudatusele. Teleoloogiline tõlgendamine Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikana õigusakti preambulit. Teleoloogilist argumentatsiooni kohtab kohtulahendites sageli. Valdavalt kasutab Riigikohus teleoloogilise argumendi puhul väljendit „seaduse eesmärk“, „mõte“ ja „seadusandja tahe“. Näide kohtulahendist 3-4-1-18-08, millega tunnistati Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks: „Arvestada tuleb ka PS §-s 75 sisalduvale keelule omistatavate objektiivsete eesmärkidega. Keelu eesmärk on esiteks luua olukord, et põhiseaduslikku institutsiooni kuuluvad isikud ei määraks tasu iseendale. Enda
potensiaalsed kliendid mõista, et ettevõtte tunnistab oma viga ning kõrvaldab edaspidiseks kõik ohud. Sobivad eetilised printsiibid Hinnang vastavalt Kanti kategooriline imperatiivile- juhtumi eest peaksid eelkõige vastutama nii bussijuht kui ka reisibüroo ehk bussi omanik, kuna nemad peavad vastutama, et buss oleks sõitjate jaoks ohutu ja turvaline. Ka võimuorganid võiksid sellist juhtumit uurida, kuna lahtised esemed bussis viitavad tehnilisele mittevastavusele. Teleoloogilise printsiibi järgi määrab teo moraalse õiguse see, kui palju ta toob kaasa hüve. Seega peaks reisibüroo kompenseerima õpetaja ravikulutused. Mis iseenesest ei olekski nagu hüved vaid pigem õigus. Utilitaarne kahju minimeerimise printsiip- see printsiip taotleb suurimat hüve suurimale arvule inimestele. Õige oleks tegu, mis suurendab üksikisiku või ühiskonna mõnu, see oleks kompensatsioon kliendile ja teadmine ühiskonnale, et sarnaste juhtumite korral tulevikus,
Samuti peaks see jällegi meelde tuletama kõigile ettevõttete omanikele, et alati tuleb kontrollida neid töötajaid, kes on nii öelda “SINU RAHALE” või “FIRMA ASJADELE” kõige lähemal. Selles situatsioonis ei ole austatud Juhanit, kuna tema andis Mardile töö ja võimaluse hästi teenida. Asjalood oleksid võinud olla veel hullemad, kui antud juhul raamatupidaja ei oleks avastanud kahtlast rendi firmat Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o teleoloogilise printsiibi järgi) Mart tegutses vaid enda huvide piires, kahjustades Juhani ettevõtet sellega. Asjaolude tagajärg Juhani ja Mardi vahel peaksid oleme paika pandud. Nad peaksid koostama maksegraafiku, kus Mardi palgast võetakse igakuiselt mingi summa võlakatteks maha. Kuna Mart oli firmas oluline lüli ja tõi aastas firmasse suure rahasumma, peaks kaaluma tema vajalikust seal ettevõttes. Järeldus (Eetiline valik)
bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eetika jaguneb: NORMATIIVNE: aktiivsed valikud – hea-halb; õige – vale. Püüab leida parimat lahendit! DESKRIPTIIVNE: erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused Ei anna hinnangut! 2. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline: Vastavuses teo iseloomuga Deontoloogiline eetika: tõerääkimine, privaatsuse austamine, lubaduse pidamine ja hoidumine valetamisest, tapmisest Kategooriline imperatiiv – moraalsus on tingimusteta kohustus, üldine kehtiv seadus, hea tahe (I. Kant): Laiendatavuse printsiip (käitumine, mis võiks saada reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse!
- Toimi ainult vastaval selle maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus Kat.imp II vorm: Inimene olgu eesmärk iseeneses. - Toimi nii, et sa kohtleksid inimsust, ükskõik kas sinu enese/kellegi teise isiksus, alati kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit. - Teist inimest ära kasutada tähendab kohelda teda kui abinõu. 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas Teleoloogiline (eesmärki saavutav) *teleoloogilise teooria tuumaks on mõte, et teo moraalse õiguse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüve. Mida rohkem hüve genereerib, seda õigem ta moraalses mõttes on..... moraalne õigsus sõltuv teo hüvelisusest;õige defineeritakse hea kaudu. TELEOLOOGILINE EETIKA-eesmärgipärasus Hindab tegude õigsust või väärsust vastavalt tagajärjele- tegu on õige ja hea kui tulem on kiiduväärt, olenemata mis vahenditega tulem saavutati Deontoloogiline (kohustuslik)
1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivses eetikas vastatakse küsimusele milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Kas käitumise moraalsuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär"? Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogilise eetika on tagajärje eetika. Keskne idee: käitumise/teo teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding) Deontoloogiline eetika on kohuse eetika. Keskne idee: käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Tõe
II Deontoloogiline eetika ehk kohuse-eetika Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigele (vaatamata tagajärgedele) moraalselt kohustuslikud. Deontoloog aga peaks näit. valetamist ennast sisemiselt vääraks. III Vooruseetika Eetikateooriad, kus keskseks on vooruse mõiste. I Teleoloogiline eetika ehk tagajärje eetika 1. Utilitarism teleoloogilise teooriana Utilitarism on tuntuim teleoloogiline teooria. • Konsekventsialistlik printsiip (tagajärje eetika): kõigepealt uurime välja erinevate tegude võimalikud tagajärjed ja siis otsustame, kas need teod on õiged e. moraalselt head. Eesmärk õigustab abinõu. Õigluse tagamine on väga oluline moraalne eesmärk. • Kasulikkuse printsiip: tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, naudingut, heaolu, on õige tegu. Jeremy Bentham (1748-1832)
Autor ei usu ka, et Hanila valla elanikud näevad Swedbankis täiustumispüüdlust. b) Lõpliku lahenduse suhtes- Hanila valla elanikud said, mida soovisid. Swedbank peab loobuma ühe sularahaautomaadi teisaldamisest. Lõplik lahendus on soosivam Hanila valla elanike suhtes ning võib tõsta nende silmis Swedbanki usaldusväärsust ja täiustumispüüdlust. · Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o. teleoloogilise printsiibi järgi) Eesmärgi saavutas siiski klient. See, mida soovis Swedbank automaatide teisaldamisega juhtus küll pikas plaanis (u 30 siiski teisaldatakse või muudetakse asukohta), kuid konkreetses konfliktis nad enda eesmärki saavutada ei suutnud. Sularahaautomaadi jätmine Virtsu alevikku mittemoraalset kahju ei toonud. See oli pigem positiivne lõpplahendus ja kasu lõikasid paljud valla elanikud. Seega oli see moraalselt õige tegu Eetiline valik
vahepeal õpitule. Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga natakse ette standard, mille alusel arnegut hinnata:areng on see, mis viib organusatsiooni lõppseisundisse. Olulisim tähendus on muutuse eluuviija, üksuse või mootori eesmärgistatusel ning tegevuse piirangutel:organisatsiooni keskkond ja ressurisd piiritlevad ära, mida on üldse võimalik saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. Teleoloogilise teooria kohaselt ei ole muutusel kindlat kulgemise trajektoori, küll aga lähtub see organisatsiooni kõrgematest struktuuriüksustest, sest muutuse lõppeesmärk, mille poole hakatakse liikuma, sõnastatakse juhtide poolt Dialektiline teooria Teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad
5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd anda hinnanguid Moraalprintsiipide tunnused: 1. Preskriptiivsus 2. Teostatav 3. Üleskaaluvus 4. Universaliseeritavus 5. Avalikkus Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline Teleoloogiline 1. Vastavuses teo iseloomuga 1.Vastavus teo tagajärgedega 2. Kuldne reegel 2.Utilitarism-(suurim hüve suurimale (Soov, et mind hinnataks hulgale, eesmärk õigustab abinõu, 2 Soov, et mind tunnustataks põhiprintsiipi:
ja nad hakkaksid aktsiaid müüma. Isegi küllalt raske rahalise ostuotsuse,2.ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas olukorra puhul ja õige riskantse väljapääsuvõimaluse korral, ja võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?Käitu soodsamad võimalused arenguks kas massi või tihti just siis, on otstarbekas vähemalt laiemat hulka aktsionäre Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes riskist mitte teavitada, et vältida paanikat. Kui siis ettevõtmine Miks
· Seletas miks ei tohi parlamenti valida ''Chirtoaca taolisi debiilikuid''. · Moldova parlamendi valimised toimuvad 5. aprillil. Veronini seisukohaks oli oma konkurendi maha tegemine ning teda kõige halvematest külgedest näidata. Oma kõnes ei valinud ta oma sõnu ning kasutas väga ebaeetilisi ning mittesobivaid sõnu. Tema eesmärgiks oli valijatele selgeks teha ühepoolselt miks ei tohiks tema konkurenti valida ja seda tegi ta vahendeid valimata. Seega valis ta teleoloogilise tegutsemisviisi, mille kohaselt kui eesmärk on hea, on kõik tegutsemisviisid lubatud, ka sellised mis võivad teisele inimesele kahju tuua ehk ebaeetilised viisid. Selles uudises on seotud isikuteks Moldova president, tema peamine konkurent Chisinau linnapea Dorin Chirtoaca, kõik Moldova elanikud ning teised ametnikud. Kõige suuremad kahjud, just moraalsed on Chirtoaca'l ja tema toetajatel. Paljud võivad hoopis Voronini kasuks hääletada.
· Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Ta väär. Õige tegu on lubatav. See võib olla kas vabatahtlik (selle tegemine ei ole ei kohustuslik ega väär) või kohustuslik (selle tegemisest pole lubatav hoiduda). Väär on tegu, mida pole lubatav teha, ei asu, vastandina N-eetikule, kellegi poolele. “...pole eetikafilosoofi asi anda isikliku nõu või manitseda” millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil? Kognitivism. Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“ millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed. Iseloom – rõhutatakse head iseloomu ja vooruslikkust
tõlgendatakse sageli ateistlikuks. Tõenäoliselt oleks korrektsem nimetada Hume agnostikuks (kr. k. a- eitus gnosis- teadmine, tunnetus ehk see kes peab millegi teadasaamist või tunnetamist võimatuks) või skeptikuks, sest näitas ta, et Jumala olemasolu tõestamise katsed ei ole edukad olnud, aga ega see ei tähenda, et Jumalat ei ole. Hume kritiseeris kaht argumenti, mille abil on püütud tõestada Jumala olemasolu. Teleoloogilise argumendi kriitika. (meeldetuletuseks teleoloogiline ehk eesmärgipärane argument: 1) me täheldame maailmas korda ja plaanipärasust 2) see kord ja plaanipärasus ei saa olla juhus, vaid see peab olema planeeritud. Järelikult: 3) on olemas planeeriv olend- jumal või veelgi pikemalt ja täpsemalt saab soovi korral lugeda teleoloogilisi argumendi kohta kasvõi vikipeediast (alljärgnev on copy-paste sealt):
) idealism?- Kuna välismaailm on pmst tunnetamatu ja ainus, mida teame, on meie representatsioonid, siis mis põhjust on väita, et välismaailma eksisteerib?- seda võime käsitleda kui naiivset idealism. Teisalt saame ka mõelda positiivselt- materiaalsed objektid eksisteerivad ainult sel ajal, mil neid kogetakse ehk me suhtuma positiivselt idealism, kuigi ainus mida teame on tuginemine meie representatsioonidele. (naiivne- lihtsameelne) Mille poolest erinevad deontoloogile eetika ja teleoloogilise eetika?- teleoloogilistel eetikatel on põhijoon see, et teo moraalset väärtust hinnatakse tagajärje järgi, aga denotoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole, mitte tagajärjele.
· Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne reegel seisneb selles, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sinule tehakse ja vastupidi. See reegel võiks kuuluda mõlema alla. Teleoloogiline seetõttu, et õige käitumine teiste suhtes on selline, nagu me soovime, et meiega käitutakse. Deontolooigline eetika seetõttu, et peab ühtlasi oma tegutsemistel jälgima, et seejuures ei riivata kedagi teist, üritades midagi saavutada. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus?
Näiteks võib uurida õigusnormi või õiguse instituudi ajaloolist arengut õiguse allikate abil. Infot ei anna mitte ainult seadusandja kavatsused, vaid ajaloolisel tõlgendamisel on kasulik tutvuda parlamendi aruteludest säilinud dokumentidega. Materjale võib leida ka oma aja perioodikast. Eriti väärtuslikud on juriidilise sisuga väljaannetes ilmunud materjalid, aga sama sisukad võivad olla ka lihtsas keeles kirjutatud perioodika. Subjektiiv-teleoloogilise tõlgendamise käigus tulebki formaalsete struktuuride poolt välja antud materjalide kõrval nö kõrvalseisjate poolt välja antud materjalidega. Seaduseelnõu töödatakse tavaliselt välja vastavate töögruppide poolt. Piltlikult öeldes kujundab selliste töögruppide ettepanek seaduseelnõu-seadusandja tahet. Loomulikult pole see seadusandja jaosk siduv. Samas on ajaloolis-subjektiivse tõlgendamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ka nende töögruppide arvamustega tutvuda.
hüve idee"."Hüve" loeme ,,Riigist",ei ole olemine,vaid ületab olemise nii väärikuselt kui jõult.".Hüvelt ei saa tunnetatavad esemed ,,mitte üksnes võime olla tunnetatavad,vaid ka nende eksisteerimine ja nende olemus tulenevad hüvest".Hüve ei ole eeldatav. Platoni õpetus ,,hüve"-ideest kui kõrgeimast ,,ideest" on kogu ta maailmavaate süsteemi jaoks äärmiselt oluline.See õpetus annab Platoni filosoofiale mitte ainult objektiivse- idealistliku,vaid ka teleoloogilise-idealistliku iseloomu."Ideede" riik on otstarbekuse riik.Just hüve ,,idee" koondab ideede kogumi teatud ühtsuseks-eesmärgi-ühtsuseks.Maailmas valitsev kord on eesmärgipärane:kõik suundub hea eesmärgi poole.Igasuguse ajutise ning suhtelise olemasolu eesmärgiks on mingi objektiivne olemine;olles eesmärk(telos),on olemine samal ajal hüve(agathon).See olemine ongi kõikide geneesi omavate asjade olemus,nende eeskuju.
igasuguseid psühholoogilisi seisundeid! Tõesuse ja uskumise vahel ei ole introspektiivset vahet. Tõesus või väärus sõltub sellest, kas olukord reaalses maailmas toetab uskumust või mitte. 2 4. ÕIGE KÄITUMINE 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust! Normatiivne eetika uurib, milline tegu on õige/hea ja milline moraalselt väär/halb. Meta-eetika tegeleb eetikaterminite uurimisega ja moraalsete hinnangute loomust. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline eetika on tagajärjele suunatud, deontoloogiline moraalsele kohusele suunatud, tegu võib olla moraalne ilma hea tagajärjeta. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism keskendub üksikust teost saadavale kasule, reegli-utilitarism loob üldised reeglid tegevuste kohta, mis kalduvad tooma suurimat kasu. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks?
Teleoloogia õpetus, mille järgi kõik areneb ette määratud eesmärgi kohaselt Tähtsust omab kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Õiguse objektiivsed eesmärgid on eesmärgid, mida seaduseandja normi loomisega tahab saavutada. (millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte). Õigus objektiivseteks eesmärkideks võiks nimetada julgeoleku kindlustamiseks, sotsiaalset võrdsust jne. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni. Siin on kaks tõlgendamiskriteeriumi: 1. on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised otsustused, mida seadusandja muuta ei saa, aga silmas peab pidama. 2. On õiguse printsiibid (põhimõtted), mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. Tõlgendamise asjakohasus tähendab seda, et peetakse silmas kogu tõlgendatava normi alla kuuluvat reguleerimise eset. Sageli on see suhteliselt ulatuslik ja keerulise struktuuriga.
teatud üksikus. Teadmise objekt on see lõige tegelikkusest, mis on seotud universaalidega. Probleemiks on see, kuidas teadmise objektiks olev üldine, olemuslik on seotud meeleliselt kättesaadavate üksikute muutlike asjadega? Olemisõpetus. Tõeliselt, tegelikult eksisteerivad vaid üksikud asjad ja nähtused. Need kõik on passiivse mateeria (aine) ja aktiivse vormi (olemuse) ühtsus. Nagu Platongi, pidas ka Aristoteles mateeriat passiivseks ja säilitas õpetaja (üldisemalt ajastuomase) teleoloogilise maailmakäsituse. (Telos eesmärk; kõigel, nii elusal kui elutul, on eesmärk ja otstarve.) Üksikolemine ehk substants kujutab endast niisiis mateeria ja vormi ühtsust: vorm on substantsi olemuseks, ehk selleks, tänu millele antud asi on see, just seda liiki asi. Üksiknähtusena on substants kui kõigi omaduste kandja lõplik, muutuv, eriline. Vormina on ta üldine, lõpmatu, püsiv. Kuid vorm, olles üldine, ei saa iseseisvalt olemas olla, ta vormistab määratlematut mateeriat
Õige ja Väär I? 36.Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivne eetika- püüab vastata küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt väär (halb). Meta- eetika- uurib eetika terminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Erinevalt N-eetikast ei tõstata M- eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 37.Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (maailmakäsitlus, - pilt) e. tagajärje eetika- käitumisee teevad moraalselt positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Deontoloogia tegeleb teo endaga, teleontoloogia aga tegude tagajärgedega. D jaoks on tõe
on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2.Milles seisneb teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevus 6.Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele. Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt Õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei heaks või halvakskäitumise tagajärjed
Ühtse geograafia teemaks on Ritteril loodus kui inimese kodu, inimese eluruum. Teave aga, mis ei mahu p6hiteema alla, ei ole geograafiline. Ritteri "filter" on niisiis sarna kui Humboldtil ja loodusgeograafia ning inimgeograafia ei erine mitte sisult, vaid ainult r6huasetuselt. Erinevalt Humboldtist ehitas Ritter oma kirjeldused üles regioonide kaupa ja selleparast peetakse teda moodsa regionaalgeograafia alusepanijaks. Friedrich Ratzel - asendas Ratzel Ritteri teleoloogilise arusaamise looduse ja inimtegevuse vahekorrast keskkonnadeterminismi kontseptsiooniga, mida oli juba varem viljeldud ajaloos ja politoloogias. Selle kontseptsiooni järgi on inimtegevus ära määratud elupaiga loodusoludega, sõltub neist otsustaval määral. Ja nii tuleb geograafia tihtse moodsa teadusena väga hasti toime ilma Jumalata, mis XIX sajandi materialistlikule teadusele oli väga tähtis. Keskkonnadeterminism kontseptsioonina nõuab aga kahe küsimuse täpsustamist.
Teo tagajärg. 1)teleoloogiline ’tulemus’ 2)deontoloogiline ’kohustus’ 3)vooruseetika ’voorus’ M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise: Mida me teeme kui ütleme, et “tapmine on väär” Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? On nad kirjeldavad väited või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsustusi põhjendada? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (kr telos – ‘tulemus’) e. konsekventsialistlik (ld consequentia ‘järgnemine’) e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed.Религ. блага и ценности стоят на первом плане. Deontoloogiline (kr deon – ‘kohustus’) e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes
43. Milline on EL direktiivide roll Eesti (siseriiklikus) õiguses? Euroopa Kohus nõuab, et siseriikliku õiguse rakendamisel, eriti direktiivi elluviimiseks välja antud seaduse sätteid tõlgendataks direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses, saavutamaks direktiiviga seatud eesmärki. Järeldus: kogu siseriiklikku õigust tuleb tõlgendada direktiivi kohaselt. Lojaalsus kohustus. 44. Mida tähendab seaduse teksti subjektiiv-teleoloogilise (ajalooline) ja objektiiv-teleoloogilise (funksionalne) tõlgendamise diakroonilisus ehk mittesamaaegsus? Eesmärk on tegijatel, otstarve on vahenditel. Eesmärgid on nii seadusandjal kui ka seaduse rakendajal – võivad erineda. Õigus on paljuotstarbeline: normi otstarve erineb seaduse otstarbest, õiguse sisemised otstarbed erinevad sotsiaalset väljundit tootvatest otstarvetest, jne. Seaduse mõte on seaduse otstarve. Seaduse eesmärk on see, mida seadusandjad tahtsid nende poolt tehtud normidele omistada
Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga antakse ette standard, mille alusel arengut hinnata: areng on see, mis viib organusatsiooni lõppseisundisse. Olulisim tähendus on muutuse eluuviija, üksuse või mootori eesmärgistatusel ning tegevuse piirangutel: organisatsiooni keskkond ja ressursid piiritlevad ära, mida on üldse võimalik saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. 3 Dialektiline teooria – Teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus maailmas, kus on vastastikku põrkuvad sündmused, jõud või vastanduvad väärtused, mis võistlevad üksteisega domineerimise ja kontrolli pärast. Sisemiselt võivad organisatsioonis vastanduda erinevad
nii tegelikku kui potentsiaalset kahju) 3.2 DEONTOLOOGILINE ÕIGUSTE ja KOHUSTUSTE printsiip: · õigus teada (info-õigus) · õigus privaatsusele · õigus omandusele · õigus turvalisusele · õigus isiklikule vabadusele · isiklikud kohustused (ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd, usaldusväärsus, vägivaldsusetus) · elukutselised kohustused (professionaalsed suhted, professionaalne efektiivsus) 3.3 HINNANG VASTAVALT TAGAJÄRJELE -TELEOLOOGILISE printsiibi : · egoism · utilitarism 3.4 hinnang vastavalt Kanti KATEGOORILISELE IMPERATIIVILE: · vastavuse printsiip (kas säärast tegevust võiks laiendada kõigile) · austuse printsiip ( kas on austatud inimest kui eesmärki iseeneses versus objekti) 4. EETILINE VALIK: 4.1 Vaadata üle eelmiste sammude järeldused ja võtta vastu lõplik otsus (leida, kas on võimalust olukorra parandamiseks) 4.2 Leida, kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus.
Erinevalt elutsükli teooriast ei kirjuta teleoloogiline teooria ette, millises järjekorras või millises trajektrooris peaks areng kulgema. Küll aga antakse ette standard, mille alusel arengut hinnata: areng on see, mis viib organusatsiooni lõppseisundisse. Olulisim tähendus on muutuse eluuviija, üksuse või mootori eesmärgistatusel ning tegevuse piirangutel: organisatsiooni keskkond ja ressursid piiritlevad ära, mida on üldse võimalik saavutada. Teleoloogilise muutuse elluviijad on pigem tippjuhid, kes aitavad organisatsioonil planeeritult kohaneda uue keskkonnaga. 3 Dialektiline teooria – Teooria põhineb eeldusel, et organisatsioonid eksisteerivad pluralistlikus maailmas, kus on vastastikku põrkuvad sündmused, jõud või vastanduvad väärtused, mis võistlevad üksteisega domineerimise ja kontrolli pärast. Sisemiselt võivad organisatsioonis vastanduda erinevad
Printsiipe on vähemalt kolme liiki: moraalsed, mingis valdkonnas kehtivad üldised materiaalsed ja kogu õigussüsteemis kohaldatavad üldised, nii materiaalsed kui protsessuaalsed õigusprintsiibid. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu. 3) Teleoloogilised argumendid – seaduse eesmärk ja selle tuvastamine. Eesmärki tohi segamini ajada mõttega – mõtet saab eesmärgi kaudu tuvastada. Seadsuse eesmärgist tuleneva ehk teleoloogilise tõlgendamise sisuks on kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremale saavutamisele. Seda aitab teha kaks teooriat: a. Subjektiivne – otsib seaduseandja eesmärki, st mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada (abiks eelnõud, seletuskirjad, protokollid, stenogrammid jne). Puuduseks „seadusendja“ mõiste ebamäärasus, tegelike eesmärkide varjamine,
M-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnanagute loomust ja põhjendamise viise: mida me teema kui ütleme, et tapmine on väär? Kas moraaliotsused on tõeväärtusega? on nad kirjeldavad või pelgalt emotsioonipursked? Kas ja kuidas saab moraaliotsuseid põhjendada? Erinevalt N-eetikast ei tõstata M-eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib
esimesel juhul ta kiirendab majanduse arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet. Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel. Juridica Els Oksaar Ele Liiv lk. 199-207 Süstemaatilis-loogiline tõlgendamisviis. Tänapäeval vaadeldakse süstemaatilist ja loogilist tõlgendamist tihti koos (süstemaatilis-loogilisena). Ajalooline tõlgendamisviis. Ajaloolise (nimetatud ka subjektiiv-teleoloogiliseks, geneetiliseks) tõlgendamise näol on tegemist teleoloogilise ehk tahtetõlgendamisega ning selle ülesanne on selgitada välja ajaloolise seadusandja eesmärgid teatud küsimuse konkreetsel viisil reguleerimiseks ja tema ettekujutus normist selle loomisel. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendusviis. käigus tõlgendaja küsib seaduse objektiivse eesmärgi järele (tugineb maksiimile ratio legis est anima legis 'seaduse mõte on seaduse hing). Grammatiline tõlgendusviis ja grammatilise tõlgendamise võimalustest. Räägitakse
Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). FLFI.02.003 Eetika alused 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed!
Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.). 35. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? FLFI.02.003 Eetika alused Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed!
annaabi.ee 
