Eetilise konflikti lahendamine (2)

Eetilise konflikti lahendamine
Suur jääkamakas murdis Tallinnas soomlanna kaela
Juhtumi kirjeldus
17.veebruaril 2010 Tallinnas käinud soomlanna väitis, et Mere puiestee 6a maja ees tabas teda jääpurikas, mis lõi pähe 25-sentimeetrise haava, ja hiljem selgus, et murdunud on ka kaelalüli. Juhtumi registreerisid kiirabi , kes andis haigele esmaabi ja viis ta haiglasse, ning politseisse. Viimasena nimetatu registreeris juhtunu õnnetusena ja jättis selle munitsipaalpolitsei (mupo) käsit­ leda . Mupo töötajad jõudsid sündmuskohta kaks tundi pärast õnnetust ja asusid uurima , kas kinnistu omaniku suhtes on põhjust menetlust algatada. Sündmuskohal olnud patrull ei leidnud maja küljest jääpurikaid ning ka kõrvalmaja küljes olevat olnud vaid väikesed purikad, lisaks ei näinud patrull ka verejälgi. Kuna patrull midagi kahtlast ei tuvastanud, ei algatatud ka mene­t­lust. Tasub ka mainida, et juhtunu jäi vaid patrulli teada ja mupo juhtkonnani asi ei jõudnudki.
Järgmise päeva alguses jõudis uudis soomlannast ka Eesti meediasse ning see pahandas esmalt linnaametnikke, kuna info nendeni ei jõudnud. Üks Eesti Päevalehega suhelnud ametnik pidas selle võimalikuks põhjuseks teiste võimuorganite halba suhtumist mupo­sse, kuigi munitsipaalpolitseinikud on ainsad, kes saaksid rippuvate purikatega midagi ette võtta. Ka mupo asejuht Margo Reiska sai juhtunust teada alles andmebaasist järele vaadates – eraldi sellest talle ette ei kantud .
Nii kiirabi kui ka Reiska sõnul on tegemist esimese juhtumiga talvises Tallinnas, kus jalakäijale on majade küljest midagi pähe kukkunud. Viimastel nädalatel olevat olukord tänavatel Reiska teatel paranenud .
Olulised faktid

• 17.veebruaril Tallinnas käinud soomlannale kukkus Mere pst 6 maja ees pähe jääpurikas, millest tekkis ligi 25cm-ne haav ning hiljem tuvastati ka murdunud kaelalüli.
  
• Kohale tulnud politseipatrull registreeris juhtunu õnnetuseks ning jättis selle munitsiaalpolitsei käsitleda.
  
• Kaks tundi hiljem sündmuskohale jõudnud mupo ei leinud maja küljest jääpurikaid ega verejälgi ning kuna midagi kahtlast ei tuvastatud, ei algatatud ka menetlust.
  
• Juhtunu ei leidnud kajastust ning jäi vaid patrulli teada.
  
• Sellel talvel on tavalisest suuremat probleemi valmistanud jääpurikad ja –kamakad majade katustel, mis ei ole õigeaegselt likvideeritud ning ohustavad seetõttu inimesi.
  
• Kuna ei ole teada, mis siis õieti toimus, ei ole suudetud ka menetlust edasi viia ning asi on jäätud soiku.
  

Huvilised

soomlanna

maja omanik

Eesti politsei

Munitsipaalpolitsei

Tallinna Linnavalitsus
Probleemi püstitus
Mida tuleks teha, et tagada ohutu liikumine kõikide hoonete läheduses? Lisaks võib välja tuua alaprobleemidena inimeste usaldusväärsus õigus- ja võimuorganite suhtes – kas inimesele on tagatud õiglus, kui isikule on liiga tehtud? Ning jääpurikad on just sellel talvel üks peamisi probleeme ilmastiku suhtes.
Võimalikud abijuhised
Formaalsed abijuhised:
Majaomanike kohustus on hoida korras hoone katus, vajaduse korral tagada koristustoimingud. Kuigi on täpselt välja selgitamata, kuidas toimunu aset leidis, ei mõelnud ilmselt soomlanna õnnetust siiski välja. Igal juhul on majanomanik vastutav, kuna on seadusega ette nähtud karistus neile, kes ei täida maja korrashoidu (ka katuse lumest puhastamist) õigeaegselt. See tähendab, et majaomanik oli hooletu ega pööranud võimalikule õnnetusele ennetavat tähelepanu ning sellega rikkus eetilist koodeksit. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga – kui majaomanik oleks kujutlenud, et keegi tema lähedastest oleks võinud seeläbi viga saada, oleks ta ehk lumekoristusega katuselt juba ammu tegelenud .
Mitteformaalsed testid:
* Ema-test – ilmselt arvaksid lähedased, et enne munitsipaalpolitsei tulekut koristati majaräästad ning võimalik veri ära ning jääti mulje, nagu polekski midagi seal juhtunud. Eriti kuna on teada, et koristamata katuste ja räästate puhul, võib õnnetuse korral majaomanikku oodata karistus selle eest, et pole õigeaegselt taganud ohutut liikumist hoone ümber. Teisalt võidakse arvata, et majaomanik oli äärmiselt hoolimatu ja mõtlematu, et ei teostanud vajalikke koristustöid õigeaegselt, enne kui keegi viga võib saada ning antud juhul saigi .
* TV-test – otsuse avaldamine tuletaks kõigile majaomanikele meelde, et õnnetusi võib juhtuda ka nende endi majade juures, kui koristustöid pole ära tehtud. Samuti juhiks see tähelepanu omavalitsustele ja linnavalitsusele, kuna nemad peaksid inimestele seda pidevalt meelde tuletama , et katusekoristustööd on väga vajalikud. Karistused hooletusse jäetud katuse eest on üsnagi karmid .
*Lõhna test – See lahend ei “lõhna” juba sellepärast hästi, et juhtunu uurimine on jäätud katki ebapiisavate asitõendite olemasolu tõttu. Ometigi leidis õnnetus aset ning inimene on vigastatud . Teadmata on, kuidas siis kõik päriselt toimus. Ilmselt on süüdi siiski majaomanik, kes oli kaaskodanike suhtes hooletu.
*Teise-nahas-olemise test – Majaomaniku seisukohalt ilmselt hävitati asitõendid, kuid siiski oli ta toimunus peasüüdlane, kuna ei taganud õigeaegset ohutust. Soomlanna käitus õigesti, et teavitas sellest ka üldsust ega salanud toimunut maha nagu midagi polekski juhtunud. Kuid siiski jäi ta igati-pidi kaotaja rolli, kuna vastutust keegi toimunu eest kandma ei pidanud.
Sobivad eetilised printsiibid
*Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile
Tuleks panna vastust kandma toimunu eest vastutaja. Vastasel juhul jääb mulje nagu Eesti võimu- ja õigusorganitel ei oleks sooja ega külma, mis soomlanna pidi läbi elama ning jääb mulje nagu ei huvitaks asjaolude väljaselgitamine kedagi peale soomlanna enda. Samuti peaks see jällegi meelde tuletama kõigile majaomanikele, et tuleks teha selliste õnnetuste puhul ennetustöid ohutuse nimel.
Selles situatsioonis ei ole austatud soomlannat, kuna juhtum vaikiti maha ning välja tuli see hoopis soomlanna enda teavituse tõttu Soome meedias. Eesti võimuorganid jätsid juhtumi suurema tähelepanuta. Asjalood oleksid võinud olla veel hullemad, kui antud juhul – õnnetus oleks võinud halvimal juhul lõppeda ka kellegi surmaga.
Majaomanik ei täitnud oma kohustusi teiste kodanike suhtes. Kuigi tema poolt räägib ka see, et ka teise, lähedal oleva maja küljes ei olnud purikaid, on siiski vähetõenäoline, et soomlanna antud stsenaariumi välja mõtles.
*Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o teleoloogilise printsiibi järgi)
Eesti võimuorganid peaksid välja selgitama täpse asjadekäigu. Näiteks uurima esimesena kohalolnud kiirabilt ning patrullilt, kas nemad märkasid maja küljes purikaid, kuna mupo jõudis sündmuskohale alles 2 tundi pärast õnnetuse toimumist.
Kuna hoone ei ole tavaline pereelamu vaid suur büroohoone, siis seda enam peaks tagama ka linn järelvalve taoliste kõrgete majade kohta.
Eetiline valik
Soomlannale tuleks hüvitada tekkinud kahju ning välja selgitada täpsed asjaolud õnnetuse kohta.
Taoliste juhtumite ennetamiseks tuleks tagada linna järelvalve kõrgete ja suurte hoonete katuste ja räästate kohta, kuna liikvelolevad inimesed ei peaks tänaval kõndides hirmu tundma, millise hoone omanik võib olla samuti hooletu ja jätnud koristustööd tegemata.