Õigusakti tõlgendamise vahendid ja meetodid (0)

Õiguslik analüüs ja argumentatsioon

Vajalik on abinõu, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes. Vajalikkust tuvatastakse lähtudes seadusandja perspektiivist seaduse vastuvõtmise hetkel. Alternatiivsete lahenduste leidmiseks peab põhiseaduslikkuse järelevalve kohus vaatama õigusakti loomeprotsessis välja pakutud alternatiivlahendusi, teiste maade praktikat ning kui muu ei aita, siis mõtlema ise välja võimalikke pehmemaid vahendeid. Mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses on seadus siis, kui kasutatud vahendid on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Suhtesse tuleb seada riivatud õigus ja

Õigusteaduse eksam

Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine. Õiguse rakendamise protsess ja rakendamisele esitatavad nõuded. 22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. 23. Lüngad õiguses. Analoogia. Kollisioon. 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. 26. Riigiõiguse allikad. 27. Põhiseaduse muutmise algatamine

Õiguse alused

Eksamiküsimuste vastused

absoluutselt määratletud, hüpotees on määratletud täies mahus osaliselt määratletud, kui hüpotees ei ole määratletud täies mahus. Dispositsioon näitab milline peab olema inimeste käitumine kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Dispositsioonid liigitakse : otsesed, tunnus on antud täielikult selles õnormis viitavad, ei sisaldu kogu dispositsiooni maht blankettsed, viide kas teisele normatiivaktile või ainult õigusakti liigile. Sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise vahendi liigi ja määra, kui õigusnormi, st kohustuslikku käitumiseeskirja on rikutud. Sanktsioonid liigitatakse: suhteliselt määratletud, erinevad karistusliigid absoluutselt määratletud, täpselt üks liik või määr alternatiivselt määratletud, liik ja määr on alternatiivsed. 25. Õigusnorm on käitumisreegel inimese teadvuses. Õigusnorm on sama reegel

Õigus

Õigusteadus

1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides.

Õiguse alused

Õiguse entsüklopeedia eksam

püsiv hoiak, sotsiaalne kohustus uskliku inimese teadvuse tasandil. Pretsedendiõiguse normid. Korporatiivsed normid normatiivaktid. 17. KONTINUITEET Õiguslik kontinuiteet tähendab teisisõnu: õiguslik järjepidevus. Iga objektiivse õiguse norm , iga õigussuhe , iga subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus püsivad senikaua , kuni langeb ära nende alus või kuni neid muudetakse. Actus Contrarius printsiibi kohaselt võib igat õigusakti tühistada või muuta see organ või isik, kelle õiguskord sellise võimaluse esimesena ette näeb. 18. ÜLDAKT Üldakt- normatiivakt- õigustloov akt. On alati legislatiivaktid. Põhitunnused: Sisaldavad üldnorme, mis loovad käitumiseeskirja kõigiks järgnevateks juhtudeks. Üldnormi käitumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid, yliõpilsed jne.

Õiguse entsüklopeedia

Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus. Kui võtta aluseks põhimõte, millist ülesannet õigusakt õiguskorras täidab, võib jaotada:

Õiguse alused konspekt

Riigi õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Õigusaktid liigitatakse üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks. Õigusaktide kehtivus - Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv: teatava aja jooksul teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Nt seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega (PS § 108).Nt Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3. päeval peale selle Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus lõpeb kas tema kehtivusaja lõppemisega või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Õigusakti territoriaalne kehtivus - määratud riigi suveräänsuse ruumilise

Õiguse alused

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga.  Kumulatiivne konkurents-erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule)  Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel