Õigusakti tõlgendamise vahendid ja meetodid (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Õigusakadeemia
Õigusteaduse õppekava
ÕIGUSAKTI TÕLGENDAMISE MEETODID
Essee
Tallinn
2015
SISSEJUHATUS
Iga tõlgendamine on millestki arusaamine, millegi mõtestamine. Õigusteaduses on tõlgendamine tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte. Seaduse kui ka põhiseaduse tõlgendamine on normiteksti mõttest arusaamine, mille käigus asendatakse teksti mitmetimõistetavus argumentide abil ühetähenduslikkusega. Seega on tõlgendamise funktsiooniks suurendada õiguse rakendamise ratsionaalsust. Samuti aitavad tõlgendamisreeglid ära hoida või vähemalt minimeerida kohtuniku omapoolse sisu lisamist otsustamisprotsessis ja muuta see protsess kontrollitavamaks.
Tõlgendamine on ka seaduse tasemel reguleeritud. Nii sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 3: „Seaduse tõlgendamine“: „Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.“
Normiteksti tõlgendavad kõik kohtud ja seda teevad ka kõik juristid. Sageli tõlgendavad kohtud ilma nimetamata, mis argumenti nad parasjagu kasutavad – see ei ole obligatoorne. Siiski leidub Riigikohtu kui kõrgeima institutsionaliseeritud tõlgendaja lahendeis üha enam selgesõnalisi seisukohavõtte, millist argumenti kohus parasjagu kasutab.
Normitekst vajab tõlgendamist seal, kus tekst on mitmetähenduslik, ebatäpne või eeldab tema sisustamiseks väärtushinnangute kaalumist. Tõlgendada on võimalik ainult kuni normiteksti tähendusliku piirini, s.t et normile antav tõlgendus ei tohi minna vastuollu termini selge tähendusega. Näiteks võib tõlgendamise koht olla seal, kus puudub ühtne kriteerium , tegemist on vigase viitega , sätte asukoht seaduses ei ole normitehniliselt õnnestunud või on terminit kasutatud seadustes mitmes eri tähenduses.
TÕLGENDAMISE VAHENDID
Tõlgendamise vahendeid nimetatakse teoorias elementideks, kriteeriumiteks, meetoditeks, kaanoniteks, argumentideks või ka lihtsalt vahenditeks.
Ka süsteemid on erinevad. Kõige vanem ja tuntum on Friedrich Carl von Savigny süsteem, mille kohaselt on olemas grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline meetod. Riigikohtu kriminaalkolleegium on esitanud omalt poolt õiguse tõlgendamise klassikaliste viiside täieliku kataloogi , nimetades grammatilist, süstemaatilis-loogilist, ajaloolist ning objektiiv -teleoloogilist tõlgendamist. Selle kataloogi eeskujuks on 20. sajandi teisel poolel Saksamaal mõjukas olnud Karl Larenzi tõlgendamiskriteeriumite kataloog , kuhu kuuluvad sõnatähendus, seaduse tähendusseosed, ajaloolise seadusandja eesmärgid ja ettekujutused ning objektiiv- teleoloogiline kriteerium.
Tähtis on mõista, et seaduste tõlgendamisel ei ole võimalik lähtuda ette kindlaksmääratult üksnes teatud ühest tõlgendamismeetodist ja üksnes teatud pragmaatilistest kaalutlustest, vaid konkreetse kaasuse lahendamisel tuleb tõlgendamisjuhu esinemisel rakendada võimalikult kõiki asjakohaseid tõlgendamisargumente.
Grammatiline tõlgendamine
Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi. Grammatilises tõlgendamises omab iga koma ja punkt tähtsust.
Näide grammatilise tõlgendamise kohta, milleks on Riigikohtu halduskolleegiumi poolt kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 164 lõikele 1 antud tõlgendus: „Sõnade „ja“ ning „teised“ asend KVTS § 164 lg 1 lauseehituses määrab kolleegiumi arvates ära selles sättes sisalduvate normide sisu. Kui sõnale „ja“ järgneks vahetult sõna „teised“, siis hõlmaks sõna „teised“ ka sõnale „ja“ eelnevas lauseosas sisalduvat loendit, muutes viimase avatud loendiks. Käesoleval juhul pole aga sõnade „ja“ ning „teised“ lauseehituslik vahekord selline. KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi tekib teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelase lastel, vanematel ja lesel õigus toetusele sõltumata sellest, kas neil Perekonnaseaduse järgi oli õigus saada hukkunult ülalpidamist. Teistel isikutel tekib KVTS § 164 lg 1 sõnastuse järgi õigus toetusele, kui nad olid Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Kolleegium on seisukohal, et KVTS § 164 lg 1 sõnastus on sellisena selge ja ühemõtteline.“
Loogiline tõlgendamine
Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Selle eesmärk on välja selgitada õigusakti või õigusnormi mõistlik eesmärk.
Süstemaatiline tõlgendamine
Süstemaatilise tõlgendamise aluseks on põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ehk koherentsuse idee. Idee iseenesest on vana ja leidub ka näiteks 1938. aastal jõustunud põhiseaduse loomise protsessi kohta koostatud teoses „ Rahvuskogu “: „Seadus peab terves ulatuses moodustama loogilise järjekindlusega ülesehitatud mõistuspärase tervikliku süsteemi. Seda nõuame igalt seaduselt. Seda nõuame suurimal määral riigi põhiseaduselt, mis on aluseks kõigile teistele seadustele.“
Seega mõistete tähenduse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse.
Ajalooline tõlgendamine
Ajaloolises tõlgendamises kasutatakse viiteid õigusinstituudi ajaloole. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad , parlamendiarutelude stenogrammid).
Näide ajaloolisest tõlgendamisest: RKÜKo 23.02.2009, 3-4-1-18-08, p 14 - „Üldkogu hinnangul tuleneb PS §‑st 75 lisaks Riigikogule adresseeritud kohustusele ka keeld muuta tasu ja muu töötulu saamise piiranguid Riigikogu ametisoleva koosseisu kohta. […] Sellist seisukohta toetab ka võrdlus Eesti Vabariigi esimese, 1920. aasta põhiseaduse sarnase sisuga sätte kujunemislooga. 1920. aasta põhiseaduse eelnõus oli § 51 sõnastatud järgmiselt: „Riigiwolikogu liikmed saawad sõiduraha ja palka, mille suurus seaduses kindlaks määratakse ja mida riigiwolikogu ainult järgnewate koosseisude kohta muuta wõib.“ Asutava Kogu protokollis on selle sõnastuse kohta märgitud järgmist: „Siin oli põhiseaduse põhimõte maksmas, et piinlik on omale palka määrata ja et seda wõib muuta ainult tulewase riigiwolikogu koosseisu kohta ja praegune koosseis ei wõi seda muudatust enese kohta mitte ette wõtta.“ (Asutawa Kogu IV istungjärk. Protokollid nr 120-154. Tallinn: Täht, 1920, protokoll nr 138, veerg 830.)“
Ajaloolist argumenti kasutades on võimalik viidata lisaks varasemate õigusaktide sõnastusele ja nende tekkeloole ka nende kohta kirjutatud õigusteaduslikele töödele.
Kuid alati ei peagi ajas kaugele tagasi minema. Ajaloolise argumendiga on tegu ka siis, kui osutatakse seaduse redaktsiooni muutustele või ka üksnes viimasele muudatusele.
Teleoloogiline tõlgendamine
Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikana õigusakti preambulit.
Teleoloogilist argumentatsiooni kohtab kohtulahendites sageli. Valdavalt kasutab Riigikohus teleoloogilise argumendi puhul väljendit „seaduse eesmärk“, „mõte“ ja „seadusandja tahe “.
Näide kohtulahendist 3-4-1-18-08, millega tunnistati Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seadus põhiseadusega vastuolus olevaks: „Arvestada tuleb ka PS §‑s 75 sisalduvale keelule omistatavate objektiivsete eesmärkidega. Keelu eesmärk on esiteks luua olukord, et põhiseaduslikku institutsiooni kuuluvad isikud ei määraks tasu iseendale . Enda tasu üle otsustamine põhjustaks paratamatult huvide konflikti. Seda eesmärki silmas pidades tuleb välistada eelkõige tasu suurendamine või muu töötulu saamise piirangute leevendamine. Vähemalt osaliselt on kõnesoleva keelu eesmärk ka hoida ära, et Riigikogu liikmed tegeleksid oma tasu küsimustega populistlikel kaalutlustel. See säte pakub sisuliselt kaitset surve eest tegeleda oma tasu määramisega. Kuna keeld ei laiene aga tasu kehtestamisele Riigikogu järgmiste koosseisude jaoks, siis ei saa siiski täielikult välistada populistlikke kaalutlusi tasu ja muu töötulu saamise piirangute otsustamisel . Kõnesoleva keelu taga on võimalik näha ka eesmärki kaitsta parlamendi antud koosseisu vähemust enamuse võimaliku otsuse eest halvendada poliitiliste oponentide olukorda, vähendades nende tasu või kehtestades lisapiiranguid muu töötulu saamisele.“
KOKKUVÕTE
Ülevaade tõlgendamisargumentidest osutab nii tõlgendamisproblemaatika keerukusele kui ka argumenteerimisvõimaluste mitmekesisusele. Õige vastus on suhteline ning sünnib argumendi ja vastuargumendi mängus, jäädes seetõttu pea alati vaieldavaks.