Ärieetilise konflikti lahendamine (1)

Ärieetilise konflikti lahendamine
Ärieetika
Ärijuhtimise osakond
Töös käsitleb autor Swedbanki ja Hanila valla elanike vahelist huvidekonflikti, mida saab rühmitada ka ärieetilise konflikti alla.
Lisades 1, 2 ja 3 on ära toodud erinevate osapoolte mõtteavaldused ja otsused seoses antud teemaga , mida vahendavad erinevad uudisteportaalid. Kasutusel on artiklid Delfi uudisteportaalist ning ERR’i uudisteportaalist.
Töö on jaotatud alapealkirjadena plokkideks.

Analüüs
Swedbank otsustas Hanila vallast eemaldada valla ainukese sularahaautomaadi, mis asub Virtsus . Kuid probleem on laiapõhjalisem, kui esialgu paistab. Nimelt teisaldatakse sellel aastal 32 pangaautomaati, millest kümne asukoht muudetakse. Virtsu kontekstis, kus reisijate hulk läbi aleviku on üsna märkimisväärne, hakkaks aprillist käima pangabuss ja seda kõigest kaks korda kuus. Järgmised lähimad pangaautomaadid asuksid Lihulas ja Ristil . Kohalikud elanikud on mures just vanurite pärast, sest neil võib olla raskusi liikumisega, eriti kaugemale näiteks Lihulasse. Samuti suunasid nad tähelepanu ka juba praegu päevakorras olevale probleemile, et vanuritelt varastatakse sularaha , sest juba teatakse, et nad võtavad suure osa sularahast välja. Pangabussi tulekuga võib see probleem süveneda arvestades pangabussi käimise graafikut.
Küll aga Swedbank’i poolelt asja vaadates, ütles Swedbank’i jaepanganduse juht Ulla Ilisson , et ühe pangaautomaadi ülalpidamine maksab 1000 eurot kuus ning pank äriettevõttena peab jälgima oma kulusid -tulusid. Need pangaautomaadid, kus tehingute arv on väga madal, ei tasu ülalpidamine pangale lihtsalt ära.

• Ettevõtte poliitika
  

Swedbanki grupis määratletakse ettevõtte sotsiaalset vastutust kui Swedbanki vastutust oma otsuste ja tegevuse mõju eest ühiskonnale ja keskkonnale. Ettevõtte käitumisviis on eetiline ja läbipaistev, olles kooskõlas säästva arengu ja ühiskonna heaoluga ning arvestades huvigruppide ootustega. Samuti tegutseb ettevõte kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning rahvusvaheliste normide ja tavadega.

• Kas juhtum on vastuolus kuldse reegliga (ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse)
  

Mõnes mõttes nagu oleks. Kui Swedbank soovib, et tema teenuseid tarbitaks, peaks ta oma klientidele vastu tulema nende soovides ning kulukärpeid teistes valdkondades tegema. Kuid kuna Swedbank on siiski väga suur ettevõtte, siis ei pruugi Swedbankil paari tuhandest kliendist ilma jäämine mingeid muudatusi tuua. Tõesti, sellisel juhul hoiaksid nad rohkem raha kokku sularahaautomaatide teisaldamisega (nende hooldusele kulub umbes 1000 eurot kuus), kui paari tuhande kliendisuhte jätkamisega .
Eetilised printsiibid

• Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile
  

Kanti kategoorilisele imperatiivile toetudes, võttes arvesse teist vormi-inimene olgu eesmärk iseeneses, siis Swedbank kohtleb pigem inimsust, kui vahendit. Ning ise leian, et teisiti selline ettevõte ei saaks ka tulu teenimisel käituda. Küll aga kliendi suhetes, ehk siis antud teema kontekstis, peaksid nad pigem orienteeruma kliendi ootustele ja vajadustele (nagu nende poliitikagi väidab), kuid ka seda nad ei tee. Samas ei käsitle nad inimsust ka mitte kui vahendit.

• Vastavuse printsiip (kas säärast tegu võiks lubada kõigile, st. laiendada kõigile)
  

See oleneb, millisest nurgast me olukorda vaatame. Klientide, Hanila valla elanike poolelt vaadates, võiksid kõik inimesed sellise probleemi esinemisel kaebuse esitada ning olukorra kohta arvamust jagada. Swedbanki vaatevinklist tuleks enne uurida ja analüüsida vastavate tegude ja otsuste tagajärgi ning neid kaaluda. Kui kõik pangad käituksid sedasi, siis peaks kindlasti sellel olema ka üldsuse poolt aksepteeritavad põhjused ning sellisel juhul võiks seda lubada kõigile finanstteenust pakkuvatele ettevõtetele.

• Deontoloogiline õiguste ja kohustuste printsiip: see on...
  

Õigus teada (õigus informeeritusele)
Asjaosalised olid informeeritud

Õigus privaatsusele (saladusele)
Ei olnud vajalik. Vastupidi, kui Swedbank oleks asja nö. saladuseks jätnud,oleks ehk tagajärjed ka suuremad ning löök klientidele valusam. Kuigi otsustas Swedbank jätta saladuseks Lihula ja Risti pangaautomaatide kasutamise mahud, mis tekitasid Hanila valla elanikel küsimusi ja hämmeldust- kas tõesti on Virtsu panagautomaadi kasutamise mahud väiksemad kui Risti omal?!

Õigus omandusele
Swedbanki omand, Virtsu alevikus paiknev sularahaautomaat- seega nende omavoli, kuidas
sellega opereerida.

Õigus turvalisusele
Sellest aspektist vaadatuna ei oska autor kommenteerida

Õigus isiklikule vabadusele

Vt. ’’ Õigus omandusele’’

Isiklikud kohustused (usaldusväärsus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd)
Kui vaadata veelkord Swedbanki poliitikat ja võrrelda seda
a) Antud olukorraga- Kohe kindlasti ei tunne Hanila valla elanikud, et nendega oleks käitutud ei õiglaselt ega ka mõistlikult üleüldse. Autor ei usu ka, et Hanila valla elanikud näevad Swedbankis täiustumispüüdlust.
b) Lõpliku lahenduse suhtes- Hanila valla elanikud said, mida soovisid. Swedbank peab loobuma ühe sularahaautomaadi teisaldamisest. Lõplik lahendus on soosivam Hanila valla elanike suhtes ning võib tõsta nende silmis Swedbanki usaldusväärsust ja täiustumispüüdlust.

• Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o. teleoloogilise printsiibi järgi)
  

Eesmärgi saavutas siiski klient . See, mida soovis Swedbank automaatide teisaldamisega juhtus küll pikas plaanis (u 30 siiski teisaldatakse või muudetakse asukohta ), kuid konkreetses konfliktis nad enda eesmärki saavutada ei suutnud. Sularahaautomaadi jätmine Virtsu alevikku mittemoraalset kahju ei toonud . See oli pigem positiivne lõpplahendus ja kasu lõikasid paljud valla elanikud. Seega oli see moraalselt õige tegu
Eetiline valik

• Võtta vastu lõplik otsus ( sh leida, kas on võimalus olukorra parandamiseks)
  

Swedbank võttis lõpliku otsusena vastu jätta Virtsust sularahaautomaat teisaldamata, mis lahendas kokkuvõtlikult kogu olukorra. Suures plaanis ning kliendi vaatenurgast vaadatuna, oli see otsus parim, mis olukorra lahendas.

• Leida, kas oleks võimalik vältida esinenud konflikti tulevikus
  

Kindlasti! Kui Swedbank’il ilmutab tulevikus kärbete tegemise probleem (ehk mille arvelt?), siis peaks Swedbank pigem kaaluma võimalust teha teisaldusi suuremates linnades, kus igal Statoili teenindusjaama külge on kinnitatud sularahaautomaat.
Lisa 1
Swedbank: Virtsu inimesed võidavad pangabussist
Ulla Ilisson. (Foto: ERR)
24.01.2012
Swedbank otsustas alates aprillist viia Virtsust ära Hanila valla ainsa pangaautomaadi ning see on põhjustanud kohalikes inimestes pahameelt. Hanilas hakkab käima pangabuss, mille tulemusena panga kinnitusel sealsetele inimestele pangateenuste hulk laieneb.
Swedbanki jaepanganduse juht Ulla Ilisson rääkis ETV saates "Terevisioon", et ühe pangaautomaadi ülalpidamine kuus on umbes tuhat eurot ning pank peab äriettevõttena jälgima oma tulusid-kulusid.
Samas mõjutavad pangaautomaatide sulgemist või asukoha muutmist ka klientide tarbimisharjumused. "Siin on viimaste aastate jooksul toimunud väga olulised muudatused - kontorite külastus on nelja aastaga langenud umbes 30%. Alternatiivsed viisid, kuidas klient eelistab pangaga suhelda, on elektrooniliesd kanalid, eelkõige meie virtuaalne kanal kõnekeskuse näol, mis on 24 tundi kättesaadav," selgitas Ilisson.
Ta lisas , et need pangaautomaadid, kus on tehingute arv väga madal, on erilise tähelepanu all ning pangaautomaatide sulgemisel vaadatakse erinevaid komponente.
"See viis, kuidas kliendid eelistavad pangaga suhelda, on väga palju muutunud. Ilmestav näide on ka pangabussi teenus, mida umbes kuus aastat oleme osutanud. Mobiilseid pangakontori peatuskohti on 60, me pakume seal mitte ainult sularahateenuseid, vaid kohapeal on ka teller , kes nõustab, aitab lepinguid sõlmida jne. Virtsu konkreetse näite baasil arvan, et meie pangateenuste valik Virtsu elanikkonnale laieneb tänu sellele, et oleme koos vallaga otsustanud, et parim lahendus on ATMi asemel pangabuss," rääkis Ilisson.
Kokku on pangal plaanis sel aastal teisaldada 32 automaati, millest umbes kümme on neid, mille asukohta muudetakse.
Vald saab ise pangaautomaadi tellida
Saaremaa tänane maavanem Kaido Kaasik lahendas Valjala vallavanemana sularahaautomaadi puudumise selliselt , et tellis ise valda automaadi kui sotsiaalprojekti just eakamatele kohalikele.
"Tõsisem probleem tekkis siis, kui pensionikanded enam ei hakanud koju tulema. Algul oli kokkulepe Saaremaa Tarbijate Ühistuga ja kauplus pani üles terminali , kus sai raha välja võtta. Aga sularaha osakaal poodides järjest väheneb ja kauplusel pole olnud alati piisavalt vahendeid, et raha välja maksta," selgitas Kaasik.
Vald alustas läbirääkimisi pankadega ja oli nõus katma teatud kulusid automaadile.
Ulla Ilissoni sõnul on üle Eesti valla tellitud sularahaautomaate 12, neist viis on Saaremaal.
Lisa 2
Lugeja Virtsust: Swedbank jätab vanurid lõksu!
25. jaanuar 2012
Delfi Rahva hääl
 
 
 
Swedbank on otsustanud Virtsust ära viia terve Hanila valla ainsa pangaautomaadi. Kokku on pangal plaanis teisaldada 32 automaati, millest umbes 20 kaotatakse täiesti ära. Delfi lugeja Virtsust kirjutas Rahva häälele, kuidas panga otsus tõepoolest sealsete inimeste elu mõjutab.
"Minu kodukoha lähimad Swedbanki automaadid on 25 km kaugusel Virtsu ja Lihula automaadid. Lapsed käivad Kõmsi lasteaias ja seepärast käin pidevalt ka just Virtsu automaadist raha välja võtmas.
Enamik toimetustest olen üritanud küll korda saata pangakaardiga, aga paraku on aeg-ajalt tarvis ikka ka sularaha. Kui on vaja bussiga Pärnu sõita, siis pileti eest saab maksta ainult sularahas ja kui seda pole, siis jääb sõit ära.
Sularaha on tarvis ka aeg-ajalt, et maksta lasteaia väljasõitude eest jne. Nüüd, kui Virtsust automaat ära kaob, pean hakkama ekstra Lihulasse sõitma, kui mul on tarvis sularaha. Järgmine võimalus on alles Pärnu, kuid sinna on lausa 70 km. Ääretult kahju, et sedasi tehakse.
Kõige rohkem paneb see mind muretsema Virtsu inimeste pärast. Paljudel pole autot, et minna Lihulasse sularaha välja võtma ja kui sularaha parasjagu üldse pole, siis ei saa ju ka bussiga. Ning vaesed vanurid, kelle tervis pole enam kiita ja kellel on liikumisega on raskusi!"
Lisa 3
Vallavanem : kas Virtsu pangaautomaadi kasutus langes tõesti alla Risti oma?
20. jaanuar 2012
www.DELFI.ee
 
 
 
Hanila vallavanem Arno Peksar ütles Delfile, et pangaautomaat , mille Swedbank on otsustanud Virtsu sadamast ära kaotada, on ainuke terves vallas.
Peamiselt just seetõttu ei pea Peksar Virtsu pangaautomaadi ärakaotamist sugugi mõistlikuks. "Too terminal pole ainus mitte Virtsus, vaid kogu vallas. Virtsust arvestades on järgmine lähim 25 kilomeetri kaugusel," selgitas vallavanem, miks on Swedbanki otsus talle ja valla elanikele vastumeelt.
"Swedbank on väga teravalt ja selgelt mõista andnud, et tema halduspoliitikaga ei tegele. Ja tema langetab oma otsuseid rangelt ärilistest kaalutlustest lähtudes," sõnas Peksar, kes püüab enda sõnul äriühingu loogikat arvestada, kuid kahetseb, et säärase otsuse tegemisel ei astu vahele riik.
Riik on Peksari kinnitusel nimelt selgelt deklareerinud, et äriühingute tegevusse ta ei sekku, seda seni, kuni tegu pole monopoliga. Peksar märgib, et pole lootust, et riik sarnaselt näiteks aktsiaseltsile Tallinna Vesi või Eesti Post ühe panga tegevust reguleerima soostuks. Nii pole väikeasulal suurpanga ärilise otsuse vastu võimalustki.
Maakonnas on kokku umbes kümme pangaautomaati - lisaks Haapsalule ka Taeblas, Ristil ja Lihulas, kuid nende kasutamise statistikat pank välja ei anna. Küll on varem tahetud automaat ära viia Ristilt. "Kas nüüdseks on Virtsu automaadi kasutus langenud alla Risti oma?" imestab Peksar, et Virtsu hoolimata suurest reisijate läbivoolust pangaautomaadist ilma jääb.
Sularaha saab alates aprillist, mil pangaautomaat ära viiakse, pangabussist, mis hakkab käima kaks korda kuus ning peatuma Virtsu lasteaia juures. Vallavanem usub, et mõnigi kohalik hakkab piiluma Eesti tarbijateühistute keskühistu (ETK) süsteemi ning Säästukaart Plussi poole, millega saab ETK kaupluste kassadest sularaha välja võtta.