...............................8 Kirjandus.....................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on anda ülevaade tekstianalüüsist ja tekstihooldest. Töös tuleb juttu sellest, mida need mõisted tähendavad ning milleks on tekstianalüüs ja tekstihoole vajalikud. Töö põhineb eesti keeleteadlase ja Tartu Ülikooli õppejõu Reet Kasiku kolmel artiklil: „Tekstil on mitu palet“ kogumikust „Tekstid ja taustad. Artikleid tekstianalüüsist“, ilmunud aastal 2002, „Keel tekstidena“ ajakirjast Oma Keel, ilmunud 2001 ja „Tekstianalüüs ja tekstihoole“ ajakirjast Keel ja Kirjandus, ilmunud aastal 2002. Referaat on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis tuleb juttu teksti olemusest, selle
.............................................. 5 1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5 1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5 1.4 Intervjuu....................................................................................................................... 6 1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6 2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7 2.1 Sekundaarantmete analüüs .......................................................................................... 7 2.2 Küsitlus ..........................................................................................
KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Kristen Kanep 8. klass Tsirguliina Keskkool TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Suur huvi laevade vastu Soov saada tulevikus kruiisilaeva tüürimeheks EESMÄRGID Seletada lahti mõisted kruiisist ja kruiisilaevadest Kirjeldada nelja erinevat kruiisilaeva 100. aasta lõikes Võrrelda kruiisilaevade parameetreid UURIMISMEETOD Uurimismeetodiks oli tekstianalüüs Tekstilise materjali leidsin internetist Kruiisilaevade kohta sain infot Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt interneti lehekülgedelt KRUIIS, KRUIISILAEV LAEV PRINZESSIN VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF (1937) LAEV ALLURE OF THE SEAS (2010) LAEV QUANTUM OF THE SEAS (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS Laev Prinzessin Wilhelm Allure of Quantum Victoria Gustloff the Seas of the Seas Luise Valmimis 1900 ...
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
ametliku statistika analüüs e. kontentanalüüs 10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim? a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12.Uurimistöö struktuur a. Tiitelleht b. sisukord c. sissejuhatus d. Töö põhiosa e. Kokkuvõte
International Organizations RIR6005 Rahvusvaheline Kriminaalkohus Tekstianalüüs Kirjatöö eesmärk on analüüsida Ian Hurd’i raamatu Rahvusvahelised Organisatsioonid üheksandat peatükki “Rahvusvaheline Kriminaalkohus”. Analüüsi käigus toon välja raamatu autori põhiseisukohad antud organisatsioonist ning annan enda hinnangud ja kommentaari. Rahvusvaheline Kriminaalkohus Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) tegeleb selliste juhtumitega nagu genotsiid, sõja- ja inimvastased kuriteod, mida riigi siseselt menetleda ei saa. Selleks hoolitseb ICC selle eest, et
ich unbedingt mehr wissen, um was es geht. Õpetaja kommentaar: Tekstianalüüsi kirjutades püüa vältida kõnekeelseid väljendeid. Sinu analüüs on kohati katkendlik: sa tood erinevaid näiteid tekstist, kuid mõnikord on arusaamatu, kuidas üks või teine näide omavahel seotud on, s.t. Sinu analüüs ei moodusta ühtset tervikut. Lisaks tood Sa palju näiteid enda kohta, mis ei kuulu tekstianalüüsi juurde. Tekstianalüüs algab sissejuhatusega: mida Sa lugesid, kes on autor, milline tekst jne. Järgneb kokkuvõte ehk lühike ülevaade, mis on teksti sisu. Siis saab tuua näiteid ja kirjeldada tekstile omaseid jooni ning kokkuvõttes tuua nö välja see, mida autor saavutas/saavutada soovis. Lõpus võib ühekahe lausega väljendada oma arvamust. Tekstianalüüs on üsna objektiivne ning analüüsida tuleb teksti, mitte seda, milliseid tundeid või mõtteid/seoseid see Sinus kui lugejas tekitab.
kruiisilaevu. Teises uurin erinevate ajastute kruiisilaevu ning nende laevade omaduste võrdluseid. Töö Sisaldab nelja tabelit ja fotosid. Slaid 3 (Töö eesmärgid) Minu uurimuse eesmärgid oli Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada aastatel 1900., 1937., 2006. ja 2014. valmiminud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud kruiisilaevade parameetreid ning meelelahutust. Slaid 4 (uurimismeetod) Minu töö uurimismeetodiks oli tekstianalüüs. Kogu informatsiooni tööks leidsin internetist. Kruiisilaevade kohta sain palju infot Saksa, Inglise ja soome keelsetelt interneti lehekülgedelt. Slaid 5 (Mis on kruiis ja mis on kruiisilaev) Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisilaev on aga laev, millega tehakse pikemaid puhkusereise. Sellistel laevadel on pearõhk majutusel, toitlustamisel, luksuslikkusel ja meelelahutusel.
Kadri Sado TEKSTIANALÜÜS FLEE.02.098 Elame tarbimisühiskonnas ning seetõttu on kaubal ( toode, teenus, idee) meie jaoks väga suur tähendus. Turundus ja reklaam loovad asjadele väärtuse ning tihtipeale jääb kauba kasutusväärtus suuresti alla kaubamärgile endale. Ostetakse pigem märki, kui toodet ennast. Põhjuseks võib tuua ehk inimeste väärtushinnangud, mida kujundab meie endi ümbritsev ühiskond. Reklaam on sõnum tootjalt tarbijale. Reklaami eesmärk on eelkõige kauba müügi edendamine. Reklaamija arvestab reklaami koostades eelkõige tarbijaskonnaga, et saavutada reklaamiefekt. Tema käsutuses on palju erinevaid vahendeid, et täita eesmärke. Kõige ulatuslikum osa reklaamist kuulub ilmselt visuaalile ehk pildile, sellele järgneb tekstuaalne osa, milles kantakse edasi idee. Käesolevaks analüüsiks olen valinud viis er...
Suudlevad tudengid. Uskumatud seiklused soome-ugri ilmas. Kohviaur ja teeaur. Millised järgnevatest verbivormidest on finiitsed: elas, elatagu, elav, on elanud, elada, elaksin, ei ela? Leida tekstist (,,Lambapraad") finiitsed ja infiniitsed verbivormid. Süntaks uurib ennekõike kontekstivabu lauseid (mis sobivad paljudesse kontekstidesse, mõistetavad ka kontekstist lahus). Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs. Grammatilised ja ebagrammatilised laused. Vrd: 1. Ma tahaksin taotleda õppelaenu 2. *Ma tahaksin taotleda õppelaen 3. Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu? 4. ?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas? 5. ?Õppelaenu kuidas? Kontekstisidusus või ebagrammatilisus? Kas leidub kontekst, kus on normaalne? Mis on kriteerium: intuitsioon või kasutusjuhud
kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest · Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne) · Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound ,,Lugemise aabits" Strukturalism · Alusteos: Ferdinand de Saussure ,,Üldine lingvistikakursus" (1916). Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole) · Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy-
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsi...
tehakse, nt võimusuhete esiletoomine. „Kriitiline“ tähendab alternatiivile viitavust, küsimuste tekkimist. Miks keelekasutus on selline, nagu see on? Kriitilisus on tekstide teadlik, analüüsiv lugemine, st loomulikustunud struktuuride, eriti implitsiitsete tähenduste väljatoomine. Eesmärgid võivad olla normatiivsed, viidata sobivatele keelekasutustele. Sellel on sarnased eesmärgid keelekorraldusega, mis siiski tegeleb vaid keelekasutusega vormitasandil, aga tekstianalüüs on astme võtta kõrgem (R. Kasik „Tekstianalüüs ja keelehoole“, Keel ja Kirjandus, 2006). N. Fairclough esitas põhimõtteid raamatutes „Keel ja võim“ 1989 ja „Diskursus ja sotsiaalsed muutused“ 1992. Hiljem on kokku võtnud analüüsi tulemusi koos paljude näidetega raamatus „Meedia diskursus“ – meediakeele analüüsi õpik. Fairclough järgi tähendab kriitilisus sotsiaalseid tavasid ja harjumusi ning nende hulka loeb keelekasutuse alla. Tavad ja harjumused on seotud
Maimu Berg "Ma armastasin venelast" Tekstianalüüs Sissejuhatus Romaan ,,Ma armastasin venelast" oli kirjutatud 1994 aastal. See raamat jutustab armastusest 13- aastase tüdruku ja täisealise mehe vahel. Vaid, see pole ainuke teema, mis on puudutatud romaanis. Peale selle, siin räägitakse eesti-nõukogude ajast, peresuhetest, kooliprobleemidest ning inimese tunnetest. Serdtse plohho platset Romaan algab tüdruku mälestusega haiglast. Viieaastasel tüdrukul olid probleemid kopsuga ja ta asus haiglas
erinevaid protsesse ja tulemeid – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud – Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne, Lumi. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl, Lootus) - omapärases võtmes. • Konstruktivism: – Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse – Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) – omapärases võtmes. • Normatiivne lähenemine – Vetik, Selg. Sotsiaal-teaduste omapära • Sotsiaalteadused kui debatt – eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos). • Püüab avada sotsiaalset mitmekesisust, seletada ühiskondlikult/ ajalooliselt/kultuuriliselt olulisi nähtusi/protsesse • Siiski väidatakse (nt
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
Sotsiaalse suuna järgi on kirjandusteksti puhul oluline ühiskonnas toimuva käsitlus; üks alaliike on marksistlik kriitika, mis peegeldab klassidevahelisi pingeid. 6. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust o Uuskriitika Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest ja ühiskondlikust tingitusest, ei paigutata mingisugusesse konteksti. Tähtsam tunnus on tekstianalüüs süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted, kõlakujundid jne). Uuskriitika pöörab tähelepanu teksti vormile ning käsitleb seda väga rõhutatult kui kunstiteost. o Strukturalism Eristab keelt (langue) ja kõnet (parole)
Andmekogumine tähendab sageli olukorda sekkumist, tulemused sõltuvad uurimise läbiviimisest. - Sotsiaalteadused, eriti aga humanitaarteadused on seetõttu tugevasti erinevad loodusteadustest, ei kujuta endast teadusi selle sõna ranges tähenduses. - Uurimismeetodid ja lähenemisviisid sotsiaalteadustes · Loodusteaduslikud põhimeetodid eksperiment ja vaatlus on sotsiaalteadustes teisejärgulised. · Esile tõusevad küsitlus ja tekstianalüüs oma paljude alaliikidega, mida eristab põhiliselt kvantitatiivse või kvalitatiivse lähenemisviisi domineerimine. · Nõudlikumates uuringutes rakendatakse mitmeid meetodeid ja nii kvantitatiivset kui kvalitatiivset lähenemisviisi. · Kvantitatiivse (statistilise) lähenemisviisi põhitugevus seisneb võrreldavates andmetes sama skeemi ja metoodika rakendamine võimaldab anda üldise pildi
Kombineeritud uurimus Kombineeritud meetodiga on tegemist juhul, kui uurimuses kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Kombineeritud uurimustele on iseloomulik: · nii etteplaneeritus kui ka kujunemine protsessi käigus · kombineeritud meetodite põhjendus · saadud andmete integreeritus uurimuse eri etappides · kasutatud protseduure kujutatakse visuaalselt · nii kinnised kui ka lahtised küsimused · erinevad andmekogumisviisid · statistiline ja tekstianalüüs Kombineeritud meetodid jagunevad: · Jätkuprotseduurid - Tegemist on mitme alamosaga kombineeritud disainiga. Uurija töötleb ühe meetodiga saadud andmeid teise meetodiga. Näiteks üks meetod on läiblõikemeetod kombineerituna juhtumiuuringuga, mis annab läbilõikeuuringusse detailsemat infot. Tehakse kaks eraldi uurimust, kus üks tuleneb teisest, näiteks enne kvalitatiivne uuring ja siis kvantitatiivne või vastupidi.
analüüs retseptsioon, teleuudises kajastatud uudise vaate- ja vastuvõtt kodeerimine, nurga, väärtuste jm analüüs. oskab rakendada meediateksti ana- tekstianalüüs lüüsi mudelit 3. Tähtsamad meediakanalid 2 meediasüsteem, Õ lk 16–19, Ragne Kõutsi Suuline suhtlus Õpilane Eestis trükiajakirjan- ülesanne meedikanalite arutlemine selle üle, kuidas kasutata- teab tähtsamaid meediakanaleid
(nagu euroopaski oli olnud) -skandinaavia 1970ndad -saksamaa 80ndad-90ndad -eestis 1980-1990 Reet Hiiemäe *esindajad: Rootsi: Bengt af Klintberg -kas minevikus tuttavad muistendid on kuidagi seotud tänapäeva linnade lugudega -teemad ja süzeed muutuvad, aga vajadus nende järele jääb samaks -termin contemporary legends e tänapäeva muistend Kui modernne on tänapäeva muistend? folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e klassikalise pärimuse "Muster" Saksa: Rolf W Brednich -1928 "muinasjutu entsüklopeedia" -väitekirjad jutu-ja usundiuurimine -jutustamine - jätkuvad inimese loomulik tegevus, mida ta vajab e silla loomine enda ja maailma vahel, jutustamise kaudu esitab ta olevikku ja minevikku, end ja teisi Soome: Leea Virtanen -"varastatud vanaema"- linnastatud ühiskondlikke pärimusjutte -ülo tedre retsensioon selle teose kohta
ailaikit. Suhtlusportaalides kasutatakse väga palju lühendid, et teavet kiiremini edasi anda. Suhtlusportaalides kasutatav keel võib muuta tulevikus gramaatilist keelt ja õigeid eesti keelseid sõnu. Halvemal juhul need üldse ära kaotada. Kasutatud kirjandus: Artikkel kogumikust Kukk, Inga 2001. Kas elektrooniline õigekirjareform? Oma Keel 2, lk 2633 Kerge, Krista 2004. Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, lk 5173 Salla, Sigrid 2002. Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad (I). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 128151 Elektrooniline allikas Oja, A. Internetikeele uurimise võimalused ja takistused: internetiportaali rate.ee korpuse analüüsimine. http://www.fl.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=121026/ (18.02.2010).
rääkija ja kuulaja vahel; · performatiivne analüüs keskendub narratiivile kui esitusele uurides sõnade ja zestide kasutamist loo edastamisel. Infot, mida edastatakse intervjuudes, käsitletakse kui lugusid, narratiive. Selle lähenemise võib valida kas kohe uurimust alustades või ka hiljem, suhtuda juba kogutud intervjuudesse kui lugudesse. Materjal peab olema detailirohke, üksikasjalik. 9. Diskursusanalüüs. Diskursusanalüüs e. kriitiline tekstianalüüs kui uurimismeetod tähendab teatud lähenemisviisi probleemile ja sellest mõtlemise viisi. Pole ei kvantitatiivne ega kvalitatiivne meetod, vaid nende mõlema eelduste kahtluse alla seadmine. Ei anna selgeid vastuseid teadusliku uurimuse käigus esilekerkinud probleemidele, kuid võimaldab projekti aluseks olevate ontoloogiliste ja epistemoloogiliste oletuste käsitlemist ja nende teemal väitlemist.
Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust- meetodid, mis kirjandusteost avaksid a) uuskriitika- (vastandmeetod marksistlikule meetodile( seotud sotsioloogilise lähenemisega, peetakse keskseks mingit kujundit, klassivõitlust, ÜK reformimist)- nö. tõstab teose ühiskondlikust süsteemist välja, aktuaalne on nö. teadlik lugeja)Tekkis 1920-30-ndatel Ameerikas ja Inglismaal,Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu ( värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne.)Tähsamad esindajad T.S. Eliot, Ezra Pound ,, Lugemise aabits" Pöörab suurt tähelepanu võtetele- kuidas kasutatakse nt. irooniat, kuidas tekitatakse rütm jne., Milline on sõnakunstiteose struktuur(,,ehitus")? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos
Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika - Tekkis 1920.- 30. aastatel Ameerikas ja Inglismaal vastuseisuna positivismile; teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest; tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne), nendest tuletatakse teksti tähendus ja väärtus. Uuskriitika usk objektiivsusesse väga suur.Nõuab lugejalt suuri kogemusi, siiski ei suuda kaks inimest lugeda ühtemoodi ja jõuda samadele tulemustele objektiivsus ei ühti loodusteaduste objektiivsusega. Tähtsamad esindajad: T
kasutada sotsioloogias?- uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes . Klassikalise eksperimendi aluseks on inimese käitumismudel .Eksperimendi puhul kasutatakse standardiseeritud stiimulit .Kontrollitakse kausaalseid hüpoteese (põhjuslikke seoseid). Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju, tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib. 16.Selgitage, mis on kvantitatiivne tekstianalüüs ning mille poolest erineb see kvalitatiivsest tekstianalüüsist?- Teksti omadusi mõõdetakse arvuliselt.Uurija otsustab, millised tekstis esinevad signaalid on huvipakkuvad ning mõõdab (loendab) nende tunnuste esinemist uuritavates tekstides. (nt. teatud märksõnad, grammatilised vormid, positiivsete ja negatiivsete konnotatsioonidega iseloomustused vms.) Kvant. ja kval. analüüsi võimalusi võib kasutada kõrvuti, üksteist täiendavalt
rahvaluuleteaduse klassikas puuduvad. Näiteks tänapäevajuttude klassifikatsioon, terminoloogia ja ainese määratlemine tuginevad Soome ja PõhjaAmeerika folkloristikale. Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus. Tänapäeva folkloor täidab teatud lüngad ühiskonnas (poliitiliste anekdootide võidukäik riikliku rõhumise õhkkonnas; tavaõigus riikliku õiguskaitse nõrkuse korral jm). Folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e. klassikalise pärimuse "muster". Analoogilised funktsioonid: seletavad, õpetavad, näitlikustavad. Tänapäeval uuritakse pärimust, kui kommunikatsiooni kultuuri kokkukuuluva rühma raames. Tänapäeva pärimuse uurimine: tekst > uurimisaladeks on teemad, zhanrid, struktuurid, levik kontekst > pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames 1. Folkloori ,,esimene elu".
hinnangu korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine). Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri- taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Isiksuseomaduste mõõtmine: - Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) • - Käitumise vaatlused • Implitsiitsed hoiakud • - Eksperiment • Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007). • - Kogemuse väljavõtte meetod jt sarnased meetodid: päevikud, päeva rekonstrueerimise
Näiteks tänapäevajuttude klassifikatsioon, terminoloogia ja ainese määratlemine tuginevad Soome ja Põhja-Ameerika folkloristikale. Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus. Tänapäeva folkloor täidab teatud lüngad ühiskonnas (poliitiliste anekdootide võidukäik riikliku rõhumise õhkkonnas; tavaõigus riikliku õiguskaitse nõrkuse korral jm). · Folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e. klassikalise pärimuse "muster". · Analoogilised funktsioonid: seletavad, õpetavad, näitlikustavad. · Tänapäeval uuritakse pärimust, kui kommunikatsiooni kultuuri kokkukuuluva rühma raames. Tänapäeva pärimuse uurimine: · tekst > uurimisaladeks on teemad, zhanrid, struktuurid, levik · kontekst > pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames
taustal. Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid
• Ühiskonna väärtushinnangud on pidevas muutumises Sõnalised dokumendid: • Kontentanalüüs (sisuline) – kvantitatiivne • Teooria -> Teoreetilised mõisted (elu)-> indikaatorid (hingamine, pulss)->muutujad(pulsi sagedus) • Tekstist lähtudes võetakse tekstist indikaatorid ja muutujad. Kriitika: • Võetakse aluseks ainult tekst, ei arvestata konteksti • Sage kasutus ei tähenda olulisust Kvantitatiivne tekstianalüüs: • Arvestatakse teksti tervikuna: struktuur ja kontekst • Sisuliselt hüpoteeside kontrollimine Empiiriapõhine teoorialoome: • Väikestelt ühikutelt minnakse suurele • Teooriavabalt ei ole võimalik läheneda • Triviaalsuse oht (lõppanalüüs =/= lühikokkuvõte) • Peetakse õigeks ainult hierarhilist mõtlemist. Test • Tahetakse saada isikuomadusi. Isikuomadused võivad olla suvalised
korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine). Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri-taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Infoallikad isiksuse kohta - igapäevane käitumine - reputatsioon: üldine arvamus, kuulujututd - teiste hinnangud - enesekohased väited - kujutlusvõime produktid - reaktsioonid - eluloolised andmed Kogemuse väljavõtte meetod- saab uurida isiksusesisest variatiivsust, kogemust loomulikus olukorras. Pihuarvutitega nt, päevikud Isiksuseomaduste mõõtmine · Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed)
Andmete kogumine: Kvantitatiivsed meetodid: Kvalitatiivsed meetodid: · Ankeetküsitlus · Avatud intervjuu · Internetiküsitlus · Fookusgrupp · Näost-näkku intervjuu · Delfi meetod · Telefoniintervjuu · Vaatlus · Tekstianalüüs · Juhtumianalüüs ANKEETKÜSITLUS Eelised: mahukas ankeet; küsitlejal võimalus ankeedi olulisust selgitada ning inimese küsimustele vastata Puudused: aeganõudev; väga madal ankeetide laekumise %; ei saa kindel olla, kes ankeedi tegelikult täitis; vead ankeedi täitmisel, kui juhend on ebapiisav INTERNETIKÜSITLUS Eelised: täpsus; küsitluse kiirus; tulemuste jälgimise võimalus
Antiik: Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis- ajaloolisel taustal. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste mõõdet. Uutele žanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus
Retoorika lõi õpetuse keele praktilisest kasutusest ning kuna see sisaldas ulatuslikku keelekasutuse süstematiseeringut, sai sellest kirjandus- ja keeleteaduses eraldi uurimissuund. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas tekste allegooriliselt ja tõi välja erinevaid tähendustasandeid. Keskaeg: tekstianalüüs lähtus kristlusest, uuriti kristluse-eelsete teoste ja VT kristlikku mõõdet. Uutele zanritele (nt rüütlikirjandus) esialgu kriitilist tähelepanu ei pööratud. Renssanss: rõhk kirjanduse nn. põhiseaduspäradel, piibliallegooriad jäeti kõrvale. Klassitsism, individualism ja rahvuslus tõrjusid kirjandusliku asketismi kõrvale. Klassitsism: selgus, lihtsus, reeglipärane vormitäius. Võeti kasutusele analoogiameetod, uuriti allikaid
kui ka elektroonilises võrgus (nt elektroonilised andmebaasid, e- kirjavahetus, trükis mitteilmunud elektroonilised väljaanded/artiklid); 3) esemelised allikad (valminud kujutava kunsti teos, arheoloogiline leid vms); 4) audio-visuaalsed allikad (fotod, heli- ja videosalvestised). Töö eesmärgist ja probleemipüstitusest ning allikatest sõltub uurimismetoodika valik (ankeetküsitlus, intervjuu, vaatlus, katsed, tekstianalüüs, allikakriitika jms; praktilise töö puhul teostamise tehnika jne). Allikate valikul peab arvestama töö mahu raames objektiivse teoreetilise tausta avamisega. Töö aluseks ei saa võtta ainult ühe autori kirjutisi. Võimalusel võiks kasutada ka vähemalt üht võõrkeelset allikat. Usaldusväärsel allikal on autor ja väljaandja (haridusasutus, kirjastus vm). Tähelepanu tuleb pöörata antud temaatikaga seonduvate mõistete teadvustamisele. Süvitsi uurimiseks valitav
sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland doktoriväitekiri verbisüntaksist Jüri Viikberg koostanud põhjaliku ülevaate Eesti vähemusrahvustest Martin Ehala Eesti ühiskonna etnolingvistilise vitaalsed probleemid, emakeeleõpetus. Keelekasutuse uurimine ja tekstianalüüs Krista Kerge sõnamoodustus, allkeele tekstilised omadused 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor? Paul Ariste. 1930nd. artikulatoorne foneetika. Saareste kutsus uurima soome-ugri keelte fonoloogilisi
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes variee...
Entsüklopeedia on uurimuse tavaline vorm. Välditakse kronoloogilisust. Lugejal on võimalik vaatepunkte valida ja kombineerida. Heterogeenne kirjanduslugu. Üldised käsitlused puuduvad, on kaks konkureerivat käsitlust. 14. Interpretatsioon ja analüüs. Hermeneutika Hermeneutika ja tekstitõlgendus. Hermeneutika oli algselt kirjalike tekstide tõlgendamise ja seletamise kunst, 18/19. sajandi filosoofilistes töödes eriline maailmamõistmise viis. Tekstianalüüs on ratsionaalsem meetod, mis eeldab teksti osadeks liigendamise võimalust. Teksti tähendus võrdub osade tähenduse summaga. Hermeneutika uurib teksti tervikuna. Teksti osade mõistmine on võimalik terviku kaudu ja vastupidi. 1. Tekst osad ja tervik on lahutamatult seotud. Seda põhimõtet nimetatakse hermeneutiliseks ringiks. Teksti mõistmine süveneb tänu terviku ja osade pidevale ümbermõtestamisele. 2. teksti mõistmine on võimalik üksnes ajaloolises kontekstis. 3
erinevaid protsesse ja tulemeid Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, nt. intervjuud Võimalik suund ja juhendajad: pigem avalik haldus, nt. Sootla, Kattai, Lääne. Rahvusvahelised suhted (Kirna, Pohl) - omapärases võtmes. Konstruktivism: Sinu huvid: kuidas erinevad poliitilised toimijad näevad reaalsust ja kuidas see seletab teatavaid poliitilisi protsesse Sinu oskused: kvalitatiivsed meetodid, eriti tekstianalüüs Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia, nt. Jakobson, Ruutsoo, Saarts. Rahvusvahelised suhted (Kirna) - omapärases võtmes. Sotsiaalteaduste omapära Sotsiaalteadused kui debatt eri koolkonnad ja teooriad pole lõplikku tõde (nt. majandusarengu ja dem seos). Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst
Peamine hoiaku uuringu meetod on Likert’i skaala – kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega (kindlalt ei nõustu – pigem ei nõustu – neutraale – pigem nõustun – nõustun täielikult). Osgood’i semantiline diferentsiaal – mõõdetakse assotsiatsioone kui sisereaktsioone. Füsioloogiliste reaktsoonide mõõtmised, vaatlusmeetod, intervjuud, tekstianalüüs jmt. ABC (hoiaku) mudel: Nn Benjamin Bloom’i kolmik: Affective factor/Afektiivne/Hedooniline komponent (tunnetel põhinev, eksponeerimisefektist sõltuvad). Behavioral factor/Käitumuslik (teatud käitumise tagajärjest tulenev, kogemuslik). Cognitive factor/Kognitiivne (uskumustel ja teadmistel põhinev). Enamik hoiakutest on jälgimise ja õppimise tulemus. Hoiakuid saab muuta mõjustamise abil. Carl Hovland:
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
(Rynes and Gephart, 2004: 458) direct selection and inclusion of the "next" informant or slice of · Andmed - intervjuu transkriptsioon, intervjuu märkmed, data." intervjueeritava ilmed (transkripteerimine), arhiivid, 4. Tekstianalüüs. ,,Textual analysis involves analysis of texts using sisedokumendid ja -materjalid, jälgimise märkmed, avalikud ideas from theories in hermeneutics and literary criticism intended dokumendid (veeb, ajakirjanduse artiklid), ... to provide systematic understanding of texts."
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
