Mälu õpetajatöös (0)

Monika Lõuna  Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja    MÄLU ÕPETAJA TÖÖS    Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada  kasulikke  oskusi,  harjumusi,  taasesitada  informatsiooni  ning  teadmisi.  Mälu  on  esitletud  mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada,  see  tähendab  edukalt  toime  tulla  kolme  ülesandega:  omandamisega,  säilitamisega  ja  info  korduva  väljatoomisega  ning  mälu  peamine  eesmärk  on  luua  sidemeid  üksikute  elementide  vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.).   Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni  salvestamise seisukohalt soovitab Peep Leppik vaadelda mälu 3–astmelisena (Leppik: 2003.  lk.40-44).  Nendeks  kolme  astme  esimeseks  on  ultralühiajaline  mälu,  mis  on  automaatse  iseloomuga, kuid väga lühiajaline. Teiseks on lühi- ehk lühiajaline mälu, teisisõnu tuntud kui  ka töömälu, õpetajatöö iseloomu poolest on lühiajaline mälu üks olulisemaid salvestamise ja  assotsiatiivsete seoste seisukohalt.  Kolmandaks  on  aga püsimälu ehk pikkajaline mälu, mida  kasutame tavaelus kõige rohkem ning seetõttu on ka kõige tähtsam.   Selleks,  et  saaksime  mälus  salvestatud  uuesti  kasutada  on  vajalik  meelespidamine.  Meelespidamine  koosneb  salvestamisest,  säilitamisest  ja  ammutamisest.  Salvestamist  soodustavateks aspektideks on korduse mõju, materjali organiseeritus ning interferentsi nähtus.  Informatsiooni  alalhoidmise  ehk  säilitamise  ehk  asjade  mäletamise  juures  on  oluline  roll  tajumisel.  Seda  mida  inimene  teeb,  kui  ta  midagi  tajub  ja  seejärel  meelde  jätab  nimetatakse  kodeerimiseks. Informatsiooni kasutamine ehk mälust ammutamine sõltub suuresti salvestatud  informatsioonist ja meenutamisinformatsioonist.   Õppides gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaks siis õpetajana töötades pean tulevikus kokku  puutuma vanuseastmelt just teismelistega. Teismeliste mälu areng on sootuks teine kui lastel  ning täiskasvanutel, kuna murdeeas muutub laste suhtumine õppimisprotsessi. Sel perioodil ei  ole koolitund nende jaoks ainult teadmiste kogumiseks vaid ka suhtlemiseks. Ainult siis võib  nooruk  kaaslased  unustada,  kui  õpetaja  seletab  midagi  väga  huvitavat  või  korraldab  tunnis  midagi  meisterliku.  Murdeeas  tekivad  isiklikud  huvid  ja  harrastused  ning  teadmised  sageli 


ületavad  kooli  õppeprogrammi  piire,  areneb  inimesetundmine  ja  isiksuse  hindamise  kriteeriumid,  tekivad  uued  õppimismotiivid,  mis  on  seotud  tulevikuplaanide  ja  ideaali  kujunemisega (Petrovski 1979: 101-103).  Kognitiivse  arengu  seisukohalt  on  teismelised  mööduvad  üleminekuga  teadusmõtlemisest  süsteemse  mõtlemiseni,  sel  perioodil  suudavad  nad  aina  rohkem  mõelda  abstraktsetest  teemadest  ja  hüpoteetilistest  olukordadest.  Kui  rääkida  otseselt  mälust,  siis  võib  see  meid  üllatada oma mahukuse seisukohalt. Teismelised suudavad meelde jätta keerukaid valemeid ja  detaile  ning  see  on  otseselt  seotud  abstraktse  mõtlemise  arenguga.  Kuid  just  sellel  perioodil  tekivad  teismelistel  suured  probleemid  mäluga,  kuna  meeldejätmist  segavad  mõtted  ja  emotsioonid.  Mälu    on  väga  keeruline  protsess,  mis  sõltub  paljudest  teguritest  ning  koosneb  mitmetest  astmetest.  Aegade jooksul kasutasid teadlased igasuguseid mälu liigitusi, mille vahel ei ole  selgelt  eristavaid  piire,  kuid  iga  mälu  liik  omandab  erinevaid  ülesandeid  ehk  funktsioone,  säilitamis piire, ning koosnevad ja sõltuvad erinevatest teguritest ja refleksidest.    Õpetamisprotsessi on tähtis mäletada, seda fakti, et kõige rohkem jääb meelde see materjal,  mida  ainult  ei  kuulata  kuid  ka  arutletakse  ja  rakendatakse.  Informatsiooni  meelde  jäämist  soodustab materjalide selgus ja organiseeritus ning materjalidega kaasnevad assotsioonid.  Murdeeas  toimub  teismeliste  mälus  suured  muutused,  mis  on  seotud  kõige  rohkem  üleminekuga teadusmõtlemisest süsteemmõtlemiseni ning sellega, et antud perioodil on lapsed  võimelised mõtlema ja aru saama abstraktsetest olukordadest, luua seoseid ning arutada saadud  informatsiooni üle, see omakorda soodustab informatsiooni säilitamist püsimälus.                   


Kasutatud allikad:    Petrovski, A. (1979) Ealine ja pedagoogiline psühholoogia . tõlk: Lunge, A., Pratka, A.  Tallinn: Valgus   Tulving, Endel. (2002). Mälu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.  Leppik, Peep. (2003). Mõtlemine on huvitav. Tallinn.  Kikas, A. Õpioskuste arengu tabel.  http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=36733/opi_tas1.pdf [19.10]