Monika Lõuna
Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja
MÄLU ÕPETAJA TÖÖS
Mälu on organismis üks olulisemaid võimeid, tänu millele suudame omandada ning säilitada
kasulikke oskusi, harjumusi, taasesitada informatsiooni ning teadmisi. Mälu on esitletud
mitmetel evolutsiooni etappidel, kuid kõige paremini on see arenenud just inimestel. Mäletada,
see tähendab edukalt toime tulla kolme ülesandega: omandamisega, säilitamisega ja info
korduva väljatoomisega ning mälu peamine eesmärk on luua sidemeid üksikute elementide
vahel (Tulving: 2002 lk. 33-34, Leppik: 2003 lk. 39.).
Mälu kasutame informatsiooni salvestamiseks ning selle uuesti kasutamiseks. Informatsiooni
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
monika9619
Õppematerjali autor
TEISMELISTE MÄLU ARENG. Referaat SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis antakse ülevaadet mälu astmetest ja liikides, mälu arendamise aspektidest ning teistmeliste mälu arengu iseärasustest. Referaadi teemaks on "Teistmeliste mälu areng" ning teema on valitud selle pärast, et mälu on üks nendest aspektidest millele tuginevad mõtlemine ja taju ning mälu oma korda sõltub asjade aru saamisest, tajumisest, lisaks selle tundis autor huvi mälu arengu iseärasusest murdeeas. 1 MÄLU ÜLDINE ÜLEVAADE. Mälu mõistet nagu ka teisi mahukaid psühholoogia mõisteid ei saa lihtsalt defineerida. Mälu on üks kolmest alustalast, millele tugineb arukas elu, taju ja mõtlemine. Üldiselt mälu tähendab elusa organismi võimet omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjumusi, informatsiooni ja teadmisi
........................................................................ 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................
Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid.................................................................... 7 1.3. Mäletamist soodustavad tegurid................................... 10 1.4. Mälu pärssivad tegurid ................................................. 12 2. UURIMUS .................................................................... 13 2.1. Lühimälu testi tulemused............................................. 14 2.2. Lühimälu testi järeldused.............................................. 14 2.3
ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on
on mõistlik neid piiranguid tunda. Töötab ainult selle ulatuses millega oleme kohastunud. Nt tumedad silmad kohtades kus paistab rohkem päikest. Seetõttu on ka neil erinev valgusspektri ja värvide nägemus. Veendumused mõjutavad seda kuidas me asju näeme ja millised tajukujundid tekivad. II loeng Taju – mehhanismid ja protsessid mille kaudu luuakse organismi välis või sisekeskkonnast terviklik peegeldus (tähelepanu, mälu, verbaalne/pildiline kood) PROTSESSID Tajukujund – meeleorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel mille alusel tehakse otsustusi ja planeeritakse tegevusi MUDEL Illusiooni ja hallutsinatsiooni vahe – illusioon on valesti tajumine (põhjus ja meelestatus on olemas), illusioonid on väga püsivad nt peegel, vikerkaar jne; Illusioonid – toetuvad normaalsetele näegmistaju protsessidele ebaharilikes tingimustes mis
(formaalsete operatsioonide staadium). Piaget' tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti lapsekeskset õpetamist lastesõimedes ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme õppekavade moodustamist. Piagetliku vaatenurga kohaselt õpivad lapsed pigem aktiivse tegevuse käigus kui passiivse vaatluse teel. Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. Mälu areneb sellele baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, organiseerimine ja muutmine. Eriti kehtib see keeleliselt vahendatud mälestuste kohta. Töömälus hoitakse infot selle töötlemise ajal. Pikaajalises mälus hoitakse infot pikka ega, selle maht on väga suur. osa pikaajalise mälu infost on varjatud ja teadusele kättesaamatu, seal hoitu üle tehakse järeldusi kaudselt (nn implitsiitne
2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitumuslikud õppimisteooriad 39 11. Õppimine II. Õppimise kõrgemad vormid 46 12. Kõrgemad tunnetusprotsessid I. Keel 51 13. Kõrgemad tunnetusprotsessid II. Mõtlemine 70 14. Teadvus I
Id-i kutsutakse "isiksuse ärahellitatud lapseks". Freud uskus, et Idi ihad ilmuvad unes kas otsesel või varjatud kujul. Id-i mõttelaadi on kutsutud primaarprotsessiks. Ego – ratsionaalne, naudingut edasilükkav, probleeme lahendav ja ennastsäästev mõttelaad. Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid