ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. Kas geovõrgud on kasulikud teedeehituses ja mis kasu sellest on? · kihipaksuse vähendamine (olenevalt olukorrast 30-50%); · kasutusea pikendamine ( hinnanguliselt 3 korda); · kandevõime suurendamine; · erinevate vajumite ühtlustamine; · kohalike nõrkade kohtade katmine; · maapinnas olevate tühimike ületamine ) Tee-elemendid · Sirglõikud· Ringikõverik· Siirdekõverik · Üleminekulõik· Klotoid Pikiprofiil iseloomustab tee üksikute lõikude pikikaldeid ja tee kõrgust maapinna suhtes. Asfaldi segud 1) tavasegud TAB- , PAB ja KAB segud -asfaltbetoon · 2) uudissegud siia võib klassifitseerida killustikmastiksasfaldi KMA, mis tavasegudest tehnoloogilises mõttes üsna vähe erineb; · 3) erisegud - valuasfalt VA, erineb eelnevatest nii ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti
läbimõõtu. Liiklussagedus: - kõrge keskmise ja kõrge liiklussagedusega teed (rohkem kui 500 a/ööp) - madal madala liiklussagedusega teed (vähem kui 500 a/ööp) 40) Tee-elemendid · Plaanikõverik on tee plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassi teljeosa. · Kõverik- tee plaani või pikiprofiili sirgeid lõike ühendav element · Eelkõverik (siirdekõverik) tavaliselt muutuva kõverusega teeplaani elementkõverusega teeplaani element · Klotoid- kõver, mille kõverusraadius muutub pöördvõrdeliselt kõvera pikkusega · Püstkõverik teetrassi pikiprofiilil sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 41) Kõverike elemendid Pöördenurk Pöörderaadius R 42) Trasseerimine 43) Pikiprofiil 44) Veeäravoolusüsteemid ja üldised nõuded · Mulde ja teepinna kaitsmine vee eest küvettid, rennid, planeerida ka maantee-äärne maa-ala · Muldekeha alune pind tuleb olenevalt pinnasest planeerida põikkaldega 2,5-4% muldest eemale
vabalt. Põhjamaade süsteemi maanteedel kasutatavatele geotekstiilidele nõuete määratlemiseks ja kontrolliks NorGeoSpec 2002 Vastavalt spetsifikatsiooniprofiilidest saab aluspinnase ja täitematerjali omaduste, ehitustingimuste ning teele esitatavate kvaliteedinõuete kombinatsiooni alusel valida konkreetsesse situatsiooni sobiva pinnaste eraldamiseks ja filtreerimiseks mõeldud geosünteedi. 40) Tee-elemendid · Sirglõikud· Ringikõverik· Siirdekõverik · Üleminekulõik· Klotoid 41) Kõverike elemendid 42) Trasseerimine Kui ei ole piisava täpsusega maa-ala plaani või tee peab kulgema mitme takistuse vahelt, on võirnalik tee trass kujundada maastikul proovimise teel. See võib osutuda otstarbekaks teede kavandamisel puhkemaastikule, kus tuleb maksitnaalselt säilitada olemasolev taimkate, avada ilusa vaatega kohti ning Samaaegselt kujundada võimalikult liiklusohutu ja soodsalt ehitatav tee. Eriti
Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul
· Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul
· Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale)
Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver – klotoid. Kõigepaelt määratakse kaardil trassi suund, seejärel tähistatakse maastikul trassipunktid (algus PK0, pöördepunktid NP1 jne. ja trassi lõpppunkt). Nende punktide asukohad määratakse topograafilise kaardi järgi lähtudes riikliku geodeetilise põhivõrgu punktidest. Edasi määratakse sirglõikude pikkused ja mõõdetakse pöördenurgad (näitab, kui palju pöördub trass sirgest sihist kõrvale). Trassi punktid tuleb maastikul
annaabi.ee 
