aruanne, projekt. Sel juhul väljenduvad kohustused eesmärkidena, mis suurendavad nende kindlaksmääratust ja täideviimise selgust. Ametikohtade erinevuse tõttu võivad eesmärgid olla üldisemad või üksikasjalikumad, pika- või lühialalised, julgemad või tagasihoidlikumad. Nende alusel otsustatakse kohustuste täitja saavutuste üle. Olemuselt peidavad kohustused endas kaht külge- tegevuslikku ja suhtumuslikku. Tegevuslik kohustus tähendab tööde sooritamist ja ülesannete täitmist viisil, mis lähtub esitatud nõuetest, ettekirjutustest, normidest. Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti ja kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine ( lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms)
hargnevus, suhtlusruumi dimensiooni valik, emotsinaalsuse aste jne. Taktika kasutamine sõltub keele valdasmisest ja suhtlemiskogemusest. Millised on peamised suhtlemisvormid lapse ja täiskasvanu vahel erinevatel arengu etappidel? Isikulis-situatiivne suhtlemine: esimese eluaasta esimene pool. Naeratud, pilgu fikseerimine, häälitsused.Laps ootab täiskasvanult sõbralikku tähelepanu, see võimaldab rahuldada tema esmaseid vajadusi. Tegevuslik-situatiivne: 0.6-3 a. Suhtlemine läbi praktilise koostöö ja selle huvides. laps tegutseb täiskasvanu kõrval. Täiskasvanu rolliks on olla lapsele heatahtlik abiline ja hindaja ja lapse tegevust reguleerida. Last huvitab oma tegevuse tulemus, peamiseks suhtlusviisiks on praktilised operatsioonid esemetag, millele lisandub kõnekate. Isikulise kontakti osakaal suureneb, kuid veelgi kiiremini areneb tegevuslik suhtlemine, mis nõuab lausete kasutamist.
usundit: judaism, kristlus ja islam. Enamikes religiooni definitsioonides pööratakse tähelepanu 5 tegurile: 1) Tunnetuslik e. kognitiivne tegur, inimene usub, et on olemas 1 võim või rohkem, mis tema saatust määrab. Arusaamad inimese ja maailma sünnist ning surmajärgsusest. 2) Emotsionaalne e. afektiivne tegur, inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest. 3) Tegevuslik e. konatiivne tegur, kus in. väljendavad oma uskumusi/tõekspidamisi teatud toimingutega palvetamine, ohverdamine, eetiliste kohustuste täitmine. 4) Ühiskondlik e. sotsiaalne tegur, kus religioosne tegevus loob ühendusi, mille liikmetel on ühesugune usundilised eesmärgid. 5)Kultuuriline tegur väljendab usundivormide sõltuvust konkreetsest ajast ja keskkonnast Usundite põhiliigitusi: A aabrahamlikud usundid (judaism, kristlus, islam) Ehk prohvetlikud us
sammude astumiseks, mis on vajalikud enda või teiste tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Õigused suurendavad tõenäosust, et korraldusi ja juhiseid täidetakse; need toimivad siis, kui on heaks kiidetud. Kohustused Kohustesed on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida üksikisikul tuleb täita. Kohustustel on kaks külge: tegevuslik ja suhtumuslik. Võim Võim on juhi võime mõjutada alluvate tegutsemist ja käitumist, laskmata neil ebasoovitavalt mõjutada enda tegutsemist ja käitumist.(kehaline võim : nt väljendus sundimisega ja kartusega.. relva kasutamine, aineline võim: millegi andmine, millest on saajal kasu ning ta hindab seda.. raha, kaudne e. Sümboolne võim: kindel suhtumine, väljendudes lugupeetuse, austuse, tunnustusena.
tegemist. Kuigi vahel kirja pandud, esinevad paljud kohustused suusõnalise või isegi sõnatu kokkuleppena. Kohustused võivad esineda mingite tegevuste või toimingutena, nagu näiteks: müümine, ülekannete tegemine, veoste kohaletoimetamine. Kohustused võivad esineda ka tulemustena, mida tahetakse näha, näiteks teatud kava või aruanne, projekt. Olemuselt peidavad kohustused endas kaht külge- tegevuslikku ja suhtumuslikku. Tegevuslik kohustus tähendab tööde sooritamist ja ülesannete täitmist viisil, mis lähtub esitatud nõuetest, ettekirjutustest, normidest. Tehtut hinnatakse selle järgi, mil määral see vastab nõuetele. Suhtumuslik kohustus tähendab samade asjade tegemist võimalikult hästi, täpselt, õigesti, kiirelt. Suhtumuslik kohustus tähendab töös millegi enama ülesnäitamist kui lihtsalt selle töö ärategemine (lisapingutust, uuenduslikku lähenemist jms). See on
tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum
Ühiskond ei koosne lihtsalt majanduslikust baasist ja pealisehitusest, vaid et need on omavahel keeruliste struktuursete seostega ühendatud. ideoloogilised riigiaparaadid pealisehitus tagab ühiskondlike suhete taastootmise. See tagamine toimub ideoloogilistes riigiaparaatides, mis toimivad valdavalt valitseva klassi ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ideoloogia pole mitte ainult mõtteline, vaid tegevuslik kuidas inimrühmad oma igapäevaelu korraldavad. Nii sumbuvad indiviidid ja ühiskond ühtseks. tootmissuhete taastootmine ma keeldun sellele vastust otsimast. See on liig võimatu. hegemoonia struktuurne lahknemine, kus teatud klassi esindajad peavad täitma klassivõõraid kohustusi, nt Venemaal pidi töölisklass hakkama tegelema ebaloomulike ülesannetega nagu parlamendi ülesehitamine isevalitsuse asemel jms. Selle tõttu toimub ka võimu üle võtmine.
lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Kodune ülesanne Kasutades finantsanalüüsi kalkulaatorit analüüsi veelkord enda koostatud bilanssi ja kasumiaruannet. Mõtle suhtarvudest saadava info üle ja tee konkreetne tulevikku suunatud tegevuslik juhtimisotsus . Mida ja kuidas peab muutma, et saavutada oma eesmärk. Palun esita töö õpetaja e-mailile hiljemalt 01.12.
tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus _ Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted _ reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum
aidata teist. 6. ef tagass ei korma suhtlemist üle. Enseseregulatsioon oma mina nisemiste standardite võrdlus Võrdluse tagajärjel olen ma motiveeritud teisiti käituma. Tegelik mina – pos eesm mill epoole in püüdleb Peaks mina – neg eesmärgid, mida in püüab vältida Üpil eneseh mõj peamised faktorid 1. olulised teised – need kelle suhtumine, tugi, arvamus jne korda läheb, selle frupiga in identifitseerib ennast 2. referentgrupid 3. nn rolli mängimine ja rolli võtmine – tegevuslik läbi mängimine. 4. situatsioonid, kus on välides reeglid versus sisemiselt omaksvõetud reeglid. Üpil eneseh mängib võtmerolli õppimisel Tõsta nende enesehinnangut, sest see on kooperatiivste suhete aluseks Loo kliima kus õpil tunnek end turvaliselt Enesehinnang tõuseb läbi eduVäärtusta õpilasi seoses nende edusammudega Õpilasi tuleb katsepteerida sellisena nagu nad on. Ma olen hea üpetaja ;)
suurusi. 5. Geomeetria õpetamine 1) Millised on põhitegevused geomeetria õpetamisel? Esialgu on põhitegevusteks kujundite kirjeldamine, kujundite nimetamine tunnuse järgi ja kujundite leidmine nime järgi. Hiljem täpsustatakse kujutlusi geomeetrilistest kujunditest, õppides tundma kujundite elemente (tippe, külgi, servi, tahke). Viimase etapina õpitakse mõningaid kujundeid konstrueerima. Kogu õpetus peaks olema näitlik ja tegevuslik. See eeldab, et tundides kasutatakse mitmesuguseid näitlikke vahendeid. Õpetus ei anna soovitud tulemusi, kui õpilased ainult jälgivad õpetaja või kaasõpilase tegevust. Õpilane peab saama iseseisvalt töötada, peab ise kõik läbi tegema. Põhimõtteks on see, et kogu geomeetrilise materjali omandamine peab “silmadest, kätest ja jalgadest läbi käima”. 2) Milliseid tasandilisi kujundeid õpetatakse I kooliastmes ? Tasandilisi kujundeid: ruut, ring, kolmnurk, ristkülik
Jumal- üleloomulik, isikuline olend, kellest inimene tunneb end sõltuvat Tsölibaat- abielust loobumine, peamiselt usulistel põhjustel Tsükliline maailmakäsitlus- maailmaajastud korduvad mingi aja järel Usund- inimese tunnetuslik, emotsionaalne ja tegevuslik suhe üleloomulikku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks Kaanon-teatud usundi normatiivne kindlaksmääratud allikas(TaNaK, Piibel, Koraan) Kaksikmoraal-käitumisviis, mille puhul tegutsetakse või peetakse lubatavaks käituda teisiti, kui ametlikult õpetatakse Kalendririitus-vastavalt aastaajale korduv usuline rituaal
linnalähedasi väiksemaid asulaid. VASTULINNASTUMINE(kontraurbanisatsioon)- elanike lahkumine kaugematesse maapiirkondadesse. LINNASTUMINE(urbanisatsioon)- rahvastiku koondumine linnadesse ning linnarahvastiku osatähtsuse tõus. LINNASTU(aglomeratsioon)- lähedal asuvad linnas on kokku kasvanud. HIIDLINNASTU(megalopolis)- lähedal asuvad linnastud kasvavad kokku. ÜLELINNASTUMINE- linnastumise tempo on kiirem kui tööstuse/majanduse areng. USUND- inimese tunnetuslik emotsionaalne või tegevuslik suhe üleloomuliku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks. Igal etnosel oma usund, mis on kultuuri osa. DEMOGRAAFIA- rahvastikuteadus DEMOGRAAFILINE SIIRE- teooria, mis väidab et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsioonilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Toimub koos industrialiseerimisega ja selle mõjul. DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- kiire rahvaarvu kasv.
Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Kunstmuinasjuttude autorid on tavaliselt elukutselised kirjanikud (nt Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed lood“). Kunstmuinasjutud on ühe kindla teadaoleva autori poolt välja mõeldud. Loe: A. Kivirähk “ Muinasjutt kolmest vennast” MUISTEND Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha, eseme või isikuga. Muistendi puhul arvati, et neis kirjeldatu on tõsi. Muistendi liigid: Tekkemuistendid Vägilasmuistendid Kohamuistendid Ajaloolised muistendid Legendilaadsed muistendid Tekkemuistend Tekkemuistendid annavad seletust millegi kohta: kuidas olevat tekkinud maailm,
Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. DRAAMATEOORIA Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud ja konfliktid tegelaste suhtes sündmustiku dramatism. Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik. Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist. Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Fiktsiooni aeg ja ruum - hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted. Reaalne aeg ja ruum - etenduse toimumise aeg ja ruum. Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o
semantilise tähenduse lisades arendada novelliks. Põhiliselt olevikutasandil. 2) Anekdoodilähedane novell: peategelase elu üks otsustav hetk, mis on tingitud minevikutasandist ning mõjutab tulevikutasandi sündmusi. 3) Jutustuselähedane novell: arvukad seiklused antakse edasi kokkusurutult minevikutasandile kuuludes. 4) Jutustus: sisaldab mitu ühesuguse väljaarendatusega episoodi, mineviku- ja olevikutasand pole märkimisväärselt vastandatud. Olemas on ka sisulis-tegevuslik keskendatus ühele sündmuste arendusele, mis on novellile äärmiselt omane. Liiv arvab, et rangemalt võttes pole kõik ,,Dekameroni" lood siiski novellid, ülekaalus on anekdoodilähedane novell, mille tunnuseks on väike maht, sündmuste range ühtsus ning üldistusjõud. Seetõttu arvab Liiv, et (tsiteerin:) ,, ,,Dekameron", too novellizanri musterteos ise annab tunnistust liigse ranguse ning jäiga lahterdamise mõttetusest." Täienduseks ja kokkuvõtteks
asjadest varjatult. Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. Dramaatika Dramaatika ehk näitekirjandus erineb proosast ja lüürikast kahe põhitunnuse poolest. Draamateosed ei ole mõeldud otseselt lugemiseks, vaid lavastamiseks. Seega saab lugejast vaataja ja kuulaja, kes jälgib näidendi lavalist ettekannet. Draamateose tekst põhineb dialoogil ehk kahekõnel. Selle kaudu antakse edasi teose tegevuslik ning kangelaste tunded ja mõtted. Lavalisusest tulenevad ka teised draamakirjanduse iseloomulikud jooned. Näidendid jagunevad vaatusteks (tavaliselt 3-5) ning need omakorda stseenideks ehk etteasteteks. Stseenides näitlejate koosseis laval ei muutu. Näidendites puuduvad autori kõne, jutustus ja kirjeldus. Seda asendavad remargid autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne, liikumise jm kohta
kooliga. Õppekavast lähtudes loob iga kool ümbruse või keskkonna, kus õppimine aitab areneda, mis on kõikide koolide sarnane eesmärk. Waldorf kooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ning omavahel põimunud. Waldorfpedagoogika õppekava põhimõtted: 1. TEGEVUSLIK ASPEKT KASVATUSES Tahtejõu tugevdamine, kujutlusvõime arendamine, eakohase intellektuaalse võime arvestamine, tegelikkusega suhtestatud mõtlemine ja harjumuste kujundamine. 2. KUNSTILINE ASPEKT KASVATUSES Tundeelu areng, intellektuaalne areng, analüüsivõime, kvaliteeditunnetus, meelte arendamine, sotsiaalsed tunded, moraalsed tunded ja kunstilised projektid. 3. INTELLEKTUAALNE ASPEKT KASVATUSES
Samuti õpetaja peab olema laste kõrval nii koolis kui lasteaias aitama teda suunata, kuid ei saa midagi nõuda, et laps peaks tegema just seda ja õpetaja ei tohi last suunata muutu õpetaja sarnaseks. Õppekava toimimine on seotud koolikorralduse ja juhtimisega, mis on waldorfkoolides mõneti erinev võrreldes meie traditsioonilise kooliga. Waldorfpedagoogilise õpetus- ja kasvatusmetoodika põhiprintsiibid, mis toetavad lapse ealist arengut, on kasvatuse ja õpetuse tegevuslik, kunstiline ja intellektuaalne külg. Üldjuhul on waldorfkoolid ja lasteaiad maailmas erakoolid ja lasteaiad, mille ülevalpidajaks on lapsevanemate mittetulundusühing. Esimene waldorfkool rajati pärast Rudolf Steineri esinemisi Waldorf-Astoria sigaretivabriku töölistele Stuttgardis 1919. aastal. Rudolf Steineri isiksus ja inimlik soojus jättis neile nii sügava mulje, et neil tekkis soov luua oma lastele senisest sügavama dimensiooniga kool.
Väljakujunenud lõpp ja algus. Näiteks: Elas kord, kuskil maal, kui nad veel surnud ei ole Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Tavaliselt lõppeb muinasjutt õnnelikult. Näiteks: ...ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Nende autorid on elukutselised kirjanikud. Näiteks: Ajaprintsess Muistendid Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega. Kuid sellest hoolimata on muistendid tekkinud inimese fantaasiast nagu muinasjuttki, kuid oletatakse, et see on tõsi. Muistendi liigid on: · · Tekkemuistendid (Kuidas loomad said endale sabad) · Vägilasmuistendid (Suur Tõll) · Kohamuistendid (muistend Odalätsist)
Mõtlemine on tunnetustegevuse kõrgeim aste, mille käigus laps lahendab tema ette püstitatud probleeme. Mõtlemise arendamine toimub kahes suunas: ülemineku tagamine tajuülesannetelt mõtlemisele (mõtlemisoperatsioonide kujundamine) ning mõtlemise eri vormide arendamine. Mõtlemisoperatsioonidest on väikelapsele jõukohased võrdlemine, rühmitamine, üldistamine ning isegi lihtsamate põhjus-tagajärg seoste mõistmine. Eakohaseks mõtlemisvormiks on kaemuslik tegevuslik (praktiline) mõtlemine, mis kujuneb ja areneb ainult praktilises tegevuses. Laps liigitab esemeid alati selle järgi, mida tema nendega teha saab, sest ta mõtleb niimoodi. Aja jooksul muutub selline liigitus liiga lihtsaks ning laps muudab seda keerukamaks. Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Üsna väikesele lapsele sobib mõtlemise arendamiseks võrdlemine. Loomulikult suudab ta
) 25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI: 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest. 27. PIDURDUSE LIIGID: 1.Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust (parabioos) 2. Otsene pidurdus 3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel 4
Helleenluse ehedaim etalon. Tema osalemine Trooja sõjas on olulisim võrdlevale mütoloogiale. Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti kui Rudra Vedade Indias on ta lepitatud tervendajaks rahvapärasel ravipõhimõttel ,,haavaja parandab". Nagu Hermese ja Pani puhul kehastus ta ,,hea külg" kolkalises pojas Asklepioses, kes saavutas panhelleenilise kuulsuse Olümposele kolimata. Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult piiluva Teeba printsi Aktaioni oma koerte poolt õgitavaks sokuks. Teisest küljest esineb Artemis Väike-Aasias kui paljurinnaline, ülitoitev ja emalik viljakusjumalanna. See Artemis on lõvidest ümbritsetud anatoolia Kybele
See vaatepunkt viis testi koostamisele, mis koosnes erineva sisu ja raskusega ülesannetest (jäljendada olemasolevat joonist, korrata öeldud arvu, tunda münte ja osata anda raha tagasi, seletada absurdsusi jne). Nagu selgus, vastasid testimise tulemused koolihinnetele ja õpetajate hinnangule laste intelligentsuse kohta. Testil oli ilmselt ka ennustuslik väärtus. Intelligentsustest on intelligentsuse hindamiseks määratud sõnalis-tegevuslik ülesannete kogum. Testimise tulemusi analüüsides teisendatakse lahenduste eest saadud nn toorpunktid (raw scores) ühtsesse mõõdusüsteemi, nt. intelligentsuskvootidesks (Intelligence Quotient) ehk IQ-ühikuiks. IQ on intelligentsusvanuse ja eluvanuse (tegeliku vanuse) jagatis, korrutatud 100-ga. Intellligentsusvanus näitab, kas isiku vaimne tase vastab vanuseastme normile (normiks peetakse ülesandeid, millega enamik mingis vanuses isikuid toime tuleb) või on
· Max Weber suur ametlik organisatsioon, reeglid ja juhendid, bürokraatia ja erapooletus Uusklassikaline teooria · Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted · Douglas McGregor jt inimene on organisatsiooni vara. Moodne teooria välismõjudele avatud inimsüsteem · Norbert Wiener jt organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. Tegevuslik juhtimisteooria probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest. Toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest andmetest, otstarbekusest ja terviklikkusest. Olukorraline juhtimine probleemi lahendus lähtub konkreetsest olukorrast. Kaasaegsed juhtimisteooriad rakenduslikud lahendused
Õiguste andmine lubamine alluval töös teatud määral iseseisvalt tegutseda, midagi ette võtta või sooritada Vastutuse nõudmine- alluva aruandluskohustus Volitus õigus käsutada ja kasutada ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel teatud ressursse. Kohustused Kohustused on ametlikes paberites või juhi poolt kindlaks määratud tööde, toimingute ja ülesannete kogum, mida üksikisikul tuleb täita. R. üksvärav Kaks külge tegevuslik ja suhtumuslik kohustus Kohustuste kindlaks määramine Ametialane kohustus tähendab piiritletud tegevusvaldkonda või toimingut, mille raames jõutakse soovitud tulemuseni. Juhi puhul tähendab kohustuste väljaselgitamine üldjuhul tegevusvaldkonna kindlaksmääramist. Spetsialist või tehnilise täitja puhul tähendab kohustuste väljaselgitamine konkreetsete toimingute piiritlemist.
· Vead vajalikud ja head, sest tekitavad huvi ja tõstavad motivatsiooni · Otsene õpetamine pole efektiivne Spiraalne õppekava · Iga ainet saab õpetada igale õppijale teatud tasemel "intellektuaalselt ausal viisil" · Ausus: teooria suhtes (teooria lihtsustamine, aga mitte moonutamine) ja inimese suhtes (õppijale tähenduslik, seotud tema eelnevate teadmiste ja kogemustega) · Arvestada kolme teadmiste esitamise võimalust (tegevuslik, kjundiline, sümboliline) ja lapse arengu taset · Tähtis õpetada struktuuri, mõtteviisi, mitte ainult fakte Põhiprobleemid praegu · Kuidas arvestada õpilaste individuaalseid iseärasusi õppimisel ja õpetamisel (võimed, motivatsioon, hoiakud, eelteadmised) · Kuidas soodustada mõistmisega õppimist, mitte lihtsalt mehaanilist teadmiste päheõppimist · Kuidas mõjutavad õppimist kultuurilised tegurid (vanemad, õpetajad, nendevaheliste tegevuste kooskõla)
Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad, mis kombineerisid ladina grammatikat ja skolastilist filosoofiat. Nad toetusid Aristotelese tekstidele ja piiblile, grammatikas otsisid loogilisust ja universaalsust. Lause aksepteeritavus: aksepteeritav lause tekkis nelja Aristotelesest lähtuva põhjaliku printsiibi koosmõjul: materiaalne e õiged sõnad, formaalne e sõnade võime kombineeruda, tegevuslik e reaalsed toimivad kombinatsioonid, lõplik e terviklik mõte Keeleuniversaalid: olulisim keelefilosoofide teema keskajal. Nominalistid - kategoorigad on nimed ega eksisteeri mujal kui keeles. Realistid - nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks.
Esimehe inimkäsitlusel on lahendust pakkuv mõju selles, kuidas inimene tajub ennast ja iseäranis teisi inimesi tööks sobivate mõtlevate indiviididena. Valitsev inimkäsitlus määratleb indiviidi ja ühiskonna suhte ning annab inimesele õiguse suhtuda teatud viisil teistesse inimestesse. Esimehe minapilt on esimehe käsitlus endast esimehena. JUHTIMINE • Juhtimine on õnnestumiste organiseerimine • Juhtimine peab olema eesmärgistatud (tegevuslik, majanduslik) • Juhtimise all mõeldakse juhi tegevusi, millega ta suudab juhtida organisatsiooni ja selle liikmeid tegutsema eeldavate eesmärkide suunas • Juhtimine on suhtlemine juhi ja alluvate vahel. Juhtimine on eesmärgistatud tegevus • Juhtimine on tulemuste saamine inimeste abil ja koos nendega • "Juhtimine on antud seadusandliku võimu käsutusse, mille eesmärgiks on suunata rühma tegevust teatud sihtide saavutamiseks
ja pingutuste vahel. o Väline eesmärk see, mille nimel ettevõte tegutseb · Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korrastatakse tegevus ühtsuse tagamiseks ning ühiste eesmärkide saavutamiseks organisatsiooni liikmete jõupingutused. · Millal tekib vajadus kooskõlastada? o Eesmärgid o Tagada tulemuslikkus ja tootlikkus o Muutub välis- ja sisekeskkond · Tegevuslik kooskõlastamine on üksikisikutele määratud kohustuste ja ülesannete omavaheline kokkusobitamine · Suhtumuslik kooskõlastamine on inimeste arvamuste, seisukohtade ja huvide omavaheline kokkusobitamine Kooskõlastamismoodused: o Püsivas tegutsemisolukorras väljatöötatud tegevuskavade järgi o Muutuvas olukorras tegevuskavad kohandada, tagasiside alusel kooskõlastamine Kooskõlastamise 2 põhivormi:
3) sisemiste väärtuste keskne lunastus teatud vaimuseisundid, seesmise kirgastuse, puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks : 1) inimohver. Kallimad ohvrid. Idee väärtuslikust inimohvrist 2) asendusohver. Loomad, taimed, vääriskivid,metallid jne 3) sümboolne. Sümbolohver lõhnaained, lilled, toiduained
tegevusele ja mõttelaadile. Sooritusvõime muutumine: vajalik pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvat tegudest aitab eakal tugevdada stressiga toimetulekut. 3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED Eaka inimese tervist ja heaolu mõjutab tema toimetulek igapäevaeluga. Mõiste tegevusvõime kirjeldab vanuse, tervise ja elutingimuste omavahelist seost, nende erinevates valdkondades toimuvad muutusi ( füüsiline, psüühiline, tegevuslik/ funktsionaalne, sotsiaalne) ja muutuste elulist oodatava eluea, tervisliku seisundi ja iseseisva elu seisukohast ( Maiu Kauber,2011). tegevusvõime võib jagada füüsiliseks, psüühiliseks ja sotsiaalseks tegevusvõimeks. Eakate tegevusvõimet hinnates kasutatakse jaotust: füüsiline, kognitiivne ja psühhosotsiaalne tegevusvõime. 3.1Füüsiline: Aktiivsusteooria- võtmesõnadeks on aktiivsus. Antud eakas on aktiivne( töö, trenn, jalgratas, koeraga jalutamine, kepikõnd)
vahel. Struktuuri kujundamisel on tähtsad eesmärgid ja tööjaotus. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Tööjaotus kujutab endast tegevuste ja toimingute jaotamist neid täitavate allüksuste vahel jagada suured ülesanded väikesteks ülesanneteks, mis on jõukohased. Tööjaotuse eesmärgiks on jagada keerukas tööde komplekt osadeks, mida on võimalik täita inimeste grupil või üksikisikul. Tegevuslik tööjaotus kutsub esile horisontaalse hargnevuse. Tööjaotus Tegevused ja toimingud jaotakse neid täitvate allüksuste vahel. Suur ülesanne jaotatakse väiksemateks. .................... 5 Iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Igale struktuuri üksusele anda (tööd, tooted, mida valmistada, teenused, saavutused) Sageli kaasneb
Võim- juhi võime mõjutada teiste inimeste tegutsemist ja käitumist ning ära hoida enda käitumise ebasoovitav mõjutamine teiste poolt. Võim võib olla: · füüsiline · materiaalne- 1.tasul põhinev; 2. karistusel põhinev( juht saab põhjustada ebamugavusi) · sümboolne- juhil on teatud valdkondades suuremad teadmised Võimuga kaasnevad: 1. kohustused 2. õigused 3. vastutus 22. Vastutus (tegevuslik, suhtumuslik) Vastutus on endale võetud või teiste poolt määratud tööde ja tegevuste lahendamise kohustus ning sellest aruandmine. 1. Tegevuslik vastutus- aruandmine vastavalt määratud ülesannetele, kehtestatud eeskirjadele või püstitatud normidele. Põhiküsimuseks on kas need on täidetud, kas neist on kinni peetud või kas need on saavutatud. 2. Suhtumuslik vastutus- millegi ära tegemine kindla peale, võimalikult hästi, ennetähtaegselt
- peamised suhtlemisvahendid, mille abil üks või teine suhtlemisvorm realiseerub isikulis-situatiivne suhtlemine (0-6 k) naeratus, häälitsused, liigutusaktiivsus, pilgu fikseerimine. Kõik see kutsub lapses esile positiivseid emotsioone ning aktiveerib last, kes õpib seeläbi täiskasvanut tundma. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Läbi suhtlemise täiskasvanuga kujuneb lapse esmaste vajaduste rahuldamine. Suhtlemismotiiviks on meeldiv kontakt täiskasvanuga. Tegevuslik-situtatiivne suhtlemine (6k 2/3 a) Peamine suhtlemisvorm, mis toimub praktilise koostöö käigus ja selle huvides. Tegutsemine toimub enamasti täiskasvanu kõrval. Teda huvitab oma tegevuse tulemus, milles täiskasvanu on abiline ja hindaja. Areneb arusaamine kõnest. Peamiseks suhtlemisviisiks on praktilised tegevused esemetega, mida üha enam hakkab täiendama kõne. Seega esinevad koos verbaalne ja esemeline suhtlemine.
21. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama tähistab peamiselt zanrit ( tragöödia, komöödia, draama ), vahel ka põhiliiki ( lüürika, eepika, dramaatika e draama ). Dramaatika on dialoogiline suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne. Autori kommentaarid e remargid on vähemuses ning tegelaskõnest eraldatud kas sulgude või erineva trükikirjaga. Tegelased pöörduvad otse lugeja, vaataja poole- autori, jutustaja kohalolek on varjatud. Kõne on draamas tegevuslik. Draama on orienteeritud teatrile. 22. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem. Sellest tulenevalt on näidendid ajaliselt ja ruumiliselt üsna kontsentreeritud. Tihti on näidendites üks tegevuskoht või siis toimub üks vaatus ühes, teine teises kohas.
Klassikalisi spordimänge nagu nt. jalg- ja korvpalli mängitakse tavaliselt kokureerivalt ühe tiimina, millest ühte kontrollib mängija ja teist kas vastasmängija või arvuti. Spordi mängud püüavad järgi teha päriselus mängitavaid spordialasi. Mõned rõhutavad tõesti spordialaga tegelemist, samas teised aga spordis peituvaid strateegilisi tagamaid. Mängud loovad suure sortimendi reaalsetest spordialadest. Olenevalt spordist on neil strteegiline või tegevuslik fookus. Populaarsed spordimängud avaldatakse tavalselt iga aasta, uuendades mänguvõimalusi, mängitavaid karaktereid ja graafikat. Spordi põhised võitlusmängud kuuluvad korraga nii action kui ka spordi alla, näiteks nagu maadlus- ja boksimängud. Sellised mängud on tavaliselt väga realistlikud ja omavad mitmeid reaalseid võitlejaid ja frantsiise. Autosõidumängud on tavaliselt rallimängud kuid need võivad olla ka missiooni põhised. 7
*värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus *teatavas osas adresseeritud poistele *hindab sportlikkust, lapselikkust Ott Arderi lasteluule *suht nonsenss, tegelikkuses kahtlemist, mille tulemuseks on teatav pahupidisus *leidlikkus ja vabadus nähtuste seostamisel *pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist *tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega *suhe loodusega omapärane, veidi linnamehelik, samas imetlev *lemmikkujund on homonüümia 21.10.14 - Folkloor ja lastekirjandus. Rahvaluule on (laste) kirjanduse läte. lastekirjandus laenab teemasid ja motiive folkloorist. folkloorsed lastetekstid jagunevad kaheks: • lastele lauldud-loetud lood • laste endi lauldu-loetu (lastefolkloor) laulumängud olid laste kasvatamise ning arendamise põhiliseks vahendis
(episoodide meeldejätmine ja sealt edasi) · Kujundid (nägemis-, kuulmis- ja kompimiskogemuse vaimne koopia, n-ö originaali analoogia). · Olulisemad kooli kontekstis mõisted Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus ehk representatsioon. Mõiste sisaldab seda, mida objektidest teatakse. · Mõistet tähistatakse sõnaga või teiste sümbolitega Teadmiste esitamise viisid ja tasemed · Tegevus, tegevuslik esitamisviis · Kujundid, ikooniline esitamisviis · Sümbolid, sümboliline esitusviis · Protseduuriline, episoodiline, semantiline mälu · Oluline haarata õppimisel kõiki tasemeid · Õppimine võtab aega, et info saaks eri tasemetel ümber kirjutatud · Jerome Bruner Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber
fikseerimine, häälitsused, liigutusaktiivsus. Selline suhtlemine kutsub esile positiivseid emotsioone, aktiviseerib last, laps õpib tajuma täiskasvanut. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Suhtlemine täiskasvanuga võimaldab rahuldada lapse esmaseid vajadusi. Motiiv suhtlemiseks on isikuline: täiskasvanu kui meeldiva kontakti objekt ja tunnetusobjekt. Tegevuslik-situatiivne suhtlemine algab esimese eluaasta teisel poolel ja on peamiseks suhtlemisvormiks kuni 3a saamiseni. Suhtlemine toimub praktilise koostöö käigus ja selle huvides (manipuleerimine esemetega, mäng). Laps tegutseb suurel määral täiskasvanu kõrval. Teda huvitab oma tegevuse tulemus, täiskasvanu on abiline ja hindaja. Lapse peamine ootus suhtlemisel ongi saavutada koostöö ja heatahtlik suhtumine (tähelepanu)
selle struktuuri ning ülesehitusreeglite aspektist käsitletuna, samuti vastav teksti- kogumi (näiteks "filmidramaturgia", "muusikadramaturgia", "reiidramaturgia"). Dramaatikas on · Dialoogiline otsekõne (võib olla ka monodraama, siis peab olema tugev sisemine dialoogilisus, tihe seos esitamissituatsiooniga, distantsi puudumine kõneleja ning kõneldava (aine) vahel ) · Kõne tegevuslik kõne abil sooritatakse kõneakte, tegevusi · Aegruum olevikuline · Orienteeriutd teatrile (vrd lugemisdraama - teatri jaoks liiga suur maht, erakordselt arvukas tegelaskond, ebamugavalt keeruline probleemistik, lavatehnilisi võimalusi ületav kujundus vm.) Enamasti (kuigi mitte alati) on nii näidendi kui ka romaani või jutustuse aluseks (draama ja eepika sarnasus) lugu. Erinevusi on rohkelt: · Draama on vormilt suletud, proosas võib liikuda rohkem
ii. Muutuv - muutumatu tegelane iii. Tüüp - karakter iv. Sügav - lame tegelane 22. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. a. Tunnused i. Tegevuslikkus - üldjuhul esitatakse sündmusi ii. Dialoogiline - suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne iii. Üldjuhul pole jutustajat, tegelased pöörduvad otse lugeja/ vaataja poole iv. Kõne on tegevuslik - sooritatakse kõneakte, mõjutatakse teisi tegelasi ühel või teisel viisil käituma, punutakse intriige, kaubeldakse, leitakse mõrvar - tegutsemine ei pea olema füüsiline vaid võib olla sõnaline v. Mõeldud laval mängimiseks juba autori ettekujutuses b. Tuntumad zanrid i. Tragöödia - traagilise lõpplahendusega konfliktil põhinev näidend ii. Komöödia - lõbus iii
erapooletus. Uusklassikaline teooria: Elton Mayo ja Fritz Roethlisberger - mitteametlik organisatsioon ja inimsuhted; Douglas McGregor jt - inimene on organisatsiooni vara. Moodne teooria - välismõjudele avatud inimsüsteem: Norbert Wiener jt - organisatsioon ja väliskeskkond, tagasiside, süsteem, suhtlemine, otsustamine, tasakaalustamine, kultuur. (Loeng) 7 Joonis 8. Juhtimisteooria tugipunktid (Üksvärav, 2004) Tegevuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub juhist ja tema tegevusest, toetub varasematele kogemustele. Tegevus jaguneb osategevusteks. Arvutuslik juhtimisteooria - probleemi lahendus lähtub matemaatilistest ja statistilistest andmetest, otstarbekusest ja terviklikkusest. Olukorraline juhtimine - probleemi lahendus lähtub konkreetsest olukorrast. Kaasaegsed juhtimisteooriad - rakenduslikud lahendused. X, Y ja Z teooria - rõhutab koostööd otsustamisel, tegutsemisel, ülemuse-alluva
a. Kooskõlastamise olemus Organisatsiooni sisemine eesmärk kooskõla tagamine varade, tegevuse ja pingutuse vahel Väline eesmärk see, mille nimel ettevõte tegutseb b. Kooskõlastamine on tegevus, mille käigus sobitatakse ja korraldatakse tegevusühtsuse tagamiseks ning ühiste eesmärkide saavutamiseks organisatsiooni liikmete jõupingutused c. Kooskõlastamise vajadus 42. Tegevuslik ja suhtumuslik kooskõlastamine. 43. Vabatahtlik ja juhendlik kooskõlastamine. a. 44. Kooskõlastamiseks rakendatavad võtted. Kontrollimine 45. Kontrolli olemus, eesmärgid, tähtsus. a. Kontroll kui juhtimisfunktsioon on protsess, mille käigus selgitatakse välja, kas alluvate töö ja selle tulemused vastavad ettevõtte eesmärkidele ja nende ette seatud ülesannetele b. Kontrollimine aitab organisatsioonil:
Võib oletada, et dramaatika on välja kasvanud rituaalist mõlema aluseks on tegus, sooritus. Dramaatika on dialoogiline tekst on tegelaste otsekõne. Autori remargid on vähemuses ning on eraldaud sulgude või erineva fondiga. Monodraama koosneb vaid ühe tegelase kõnest Autori kohalolek on näidendites varjatud tegelased pöörduvad otse vaataja poole. Eranditeks on teosed, kus tegevust juhib üks tegelane jutustaja ntks. Kõne on tegevuslik rääkimise situatsioon mõjutab tegelasi ja tegevust, samas sooritatakse kõne abil tegusid ehk kõne akte, mis muudavad olukorda. Seega on tegutsemine ka sõnaline. Draama on suunatud teatrile kirjanik võtab näidendit kirjutades arvesse teatri tehnilisi võimalusi.1 Lugemisdraamad teosed, mille suur maht, keeruline probleemistik või lavastamise piiratus lavatehnikat arvesse võttes. Neid on võimalik mängida, kui tehakse suuremaid muudatusi teose tekstis.
nimekirja või vähemefektiivsem variant oleks grupijuhi poolt välja tuua tema enda poolt varem koostatud nimekiri, mida hakatakse ümber muutma. Kõigepealt seatakse paika pikaajalised eesmärgid, seejärel lühiajalised lähtuvalt pikaajalistest, seejärel seatakse eesmärgid tähtsuse järjekorda, tähtsuse järjekorras jagatakse eesmärkide saavutamiseks vajaminevad ülesanded grupiliikmete vahel, samuti pannakse paika tähtajad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid Tegevuslik eesmärk on eesmärk, mida saab kohe rakendada otsesesse tegevusse saavutamaks põhieesmärki. Mitte-tegevuslikku eesmärki seevastu ei saa saavutada konkreetse tegevuse kaudu. Mitte-tegevusliku eesmärgi saavutamine on umbmäärane ja raske ning seetõttu tuleks eelistada tegevuslikke eesmärke. Grupi eesmärgid peavad olema mõõdetavad. Tegevuslikud ja mõõdetavad eesmärgid on väärtuslikud mitmetel põhjustel. Nad aitavad
ja millele see tugineb? Tähendus ja asendus eristus, mis hilisemas keeleteaduses ilmneb paarides –tähendus-referents; –intensioon –ekstensioon Nt homō – tähendab ‘inimene’, võib “asendada” Sokratest Aktsepteeritav lause tekib nelja Aristotelesest lähtuva põhjusliku printsiibi koosmõjul: –materiaalne (mateeria) – õiged sõnad –formaalne (olemus, vorm)– sõnade võime kombineeruda –tegevuslik (väline toime) – reaalsed (toimivad) kombinatsioonid –lõplik (- eesmärk) - terviklik mõte Keeleuniversaalid- Nominalistid: kategooriad on nimed ega eksisteeri mujal kui ainult keeles. Realistid: asjad, nende omadused ja nendevahelised suhted on olemas sõltumatult inimesest. Ja nende tõttu on keel universaalne. 7. Renessanss. Muutus Euroopa keelelises olukorras ja keelte käsitlemises. Variatiivsus kui probleem sündivate kirjakeelte jaoks.
tõlgendus, läbiräägitavad tulemused. ,,Bricoleur": kollaaz ja koostamine. Brewer ja Hunter viitasid, et kvalitatiivne uurimus hõlmab endas olemuslikult mitmemeetodilist lähenemist. Mitmemeetodilise lähenemisega kasutab kvalitatiivne uurija tõlgenduslike praktikate kogumikku ning sellist uurijat kutsutakse ,,põlve peal klopsijaks" (bricoleur). Bricoleur töötab võistlevate ja kattuvate perspektiivide ja paradigmade vahel ja sees. Tegevuslik uurimine (action research) on situatsiooniline tõsielulises kontekstis probleemi sekkuv, diagnoosiv ja lahendav. See nõuab potentsiaalses tegevuse kontekstis osalejate koostööd ja on järjest toimuvate muudatuste käigus ennasthindav, kus tulemuste rakendamine on metodoloogia osa. Pehmete süsteemide metodoloogiad on huvitatud probleemsete situatsioonide parandamisest ning probleemi lahendamise protsessist õppimisest. Millestki süsteemse vaate saamine
- surutuse ja lootusetuse tunne - traditsioonilise perekonna ja maaelu hindamine Dramaatika - ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus (kõik näidendid kokku) - draama märgib mõnikord žanrit (kõrvuti tragöödia ja komöödiaga), mõnikord aga põhiliiki (lüürika ja eepika kõrval) Dramaatikale omased jooned - Dialoogiline – suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne - Tegelased pöörduvad otse publiku poole - Tegevuslik kõne: rääkimise situatsioon mõjutab kõnelejaid, kõne abil sooritatakse tegusid (mõjutatakse kedagi midagi tegema) - On orienteeritud teatrile – kirjanik peab kirjutades otseselt või kaudselt silmas teatrit ja selle tehnilisi võimalusi. ( va. Lugemisdraamad Goethe „Faust“ – mahukad ja keerulised, et laval esitada) Dramaatika ja eepika sarnasused - enamasti jutustatakse mingit lugu - loo jutustamiseks kasutatakse sõnu
organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus välja metoodilised lahendused õppimise korraldamiseks avastusliku tegevuse ja rollimängude ning simulatsioonidena.
annaabi.ee 
