FÜSIOLOOGIA 3. KT (0)

FÜSIOLOOGIA 3. KONTROLLTÖÖ VASTUSED
1. ORGANISMI ERITUSELUNDID , ÜLESANDED:
NEERUD - ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist.
Samuti võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi
vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid.
NAHK- higinäärmete kaudu väljutatakse vett ja min.ainete soolasid
SEEDEELUNDID - viiakse välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmente ja
vett.
KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed
lenduvad ained nagu alkohol, eeter , atsetoon.
2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB:
Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake
ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn , ja neerutorukesest.
3. ESMASURIIN , PALJU SEDA MOODUSTUB:
ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese
kihnu valendikku . Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l.
4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS:
Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil,
osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil.
Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks.
5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS:
a) soojuskiirguse teel
b) soojusjuhtivuse teel
c) konvektsiooni teel
d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil
6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE:
Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid:
1. Naha veresooned ahenevad , nahk muutub kahvatuks.
2. Higieritus väheneb.
3. Intsensiivistub soojusteke.
4. Tekib lihaspinge, tahtmatud lihaskontraktsioonid e. külmavärinad.
5. Ainevahetus tase tõuseb.
7. HÜPOFÜÜS ; HORMOONID; ÜL:
HÜPOFÜÜS e. alumine ajuripats paikneb aju põhimikul ja on säärekese kaudu ühendatud
hüpotaalamusega. Koosneb kolmest sagarast: adenohüpofüüs e. eessagar, vahesagar ja
neurohüpofüüs e. tagasagar .
HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e.
sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti;
produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest
8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud.
ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv , akromengaalia );
intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete
vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut
süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele
9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs.
ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist
neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku.
10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD:
a) säsi
b)koor
11. NEERUPEALISE SÄSI HORMOONI, ADRENALIINI NIMETATAKSE alarmi
hormooniks
ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd . löögisagedust; parandab erutusjuhtivust
ja erutuvust; seedekulgla toonus langeb; motoorika suureneb.
12. NEERUPEALISE KOORE HORMOONID: kortikoidid e. steroidhormoonid
MINERAALKORTIKOIDID: reguleerivad Na ja K ainevahetust
GLÜKOKORTIKOIDID : reguleerivad või osalevad kõikides ainevah.protsessides.
ANDROGEENSED KORTIKOIDID: on suguhormoonide analoogid
13. KILPNÄÄRE; HORMOONID; ÜL:
KIPLNÄÄRE on suurim sisesekretoorne nääre, mis produtseerib kolme hormooni;
TÜROKSIIN JA TRIJOODTÜRONIIN : intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse;
suurendavad süsivesikute kasutamist nendes; aktiviseerivad ensüümiprotsesse; tõstavad
ainevahetus taset.
KALTSITONIIN:müjutab kaltsiumi ainevahetust; suurendab kaltsiumi viimist kuukoesse.
Suur tähtsus kasvule lapseeas ja raseduse ajal.
Kilpnäärme hormoonid stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis ja avaldavad
mõju lapsele, eriti kasvueas.
14. KILPNÄÄRME HORMOONIDE PUUDUSEL LAPSEEAS TEKIB ainevahetuse
taseme langus, kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired. ( kretinism )
15. STRUUMAKS NIM. kilpnäärme suurenemist , mis tekib joodi defitsiidi korral.
16. KÕRVALKILPNÄÄRME HORMOONIDE ÜL:
Saadavad vereringesse parathormooni, mis koos kaltsitoniini ja vit. D-ga võtab osa
kaltsiumi ainevahetuse ragulatsioonist.
17. HARKNÄÄRE; ÜL: e. TÜÜMUS
Sünnimomendil kaalub10-12 g.; tema kaal suureneb puberteedi eas; sellest peale hakkab
aga taandarenema ning kaalub 3-6 g täiskasvanul.
ÜL: produtseerib hormoone tümosiini ja tümopoetiini; seal muudetakse lümfotsüüdid T-
lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe või antigeene.
18. PANKREAS. e KÕHUNÄÄRE ; HORMOONID; ÜL:
Kõhunäärmel on nii ekso - kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produtseerib
seedeensüüme sisaldavadt kõhunääret, mis osaleb seedeprotsessis; endokriinne funktsioon
seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises.
INSULIIN : B rakud produtseerivad; kiirendab glükoosi transporti rakkudesseja
intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni.
GLÜKAGOON: A rakud produtseerivad; kiirendab maksas glükogeeni lammutamist ja
selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja.
19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.. Tema puudusel tekib veresuhkru
taseme tõus üle normväärtuse, tekib HÜPERGLÜKEEMIA.
20. MEESSUGUHORMOON ; ÜL: E. TESTOSTEROON
Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne, sellest alates
intensiivistub.Pärast 40 eluaastat hakkab langema .
ÜL:.Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel Avaldab
üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile. Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude
sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise
tagajärjel
21. NAISSUGUJORMOONID, ÜL: E. FOLLIIKULHORMOONID ÖSTROON JA
ÖSTRADIOOL
Naise organismis arenevad sugurakud perioodiliselt korduva kuuajalise tsükli vältel
(menstraaltsükkel)
ÜL: ÖSTROGEENID : aktiveerivad suguorganite arengut ja
sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel; stimuleerivad sugulist aktiivsust;
avaldavad mõju süsivesikute ja valkude ainevahetusele
PROGESTEROON : valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks;
soodustab loote arengut
22. ERUTUVUS :
Elusorganismide põhiomadus. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna
erutusseisundisse.
23. MILLISED MUUTUSED TEKIVAD ERUTUNUD KOES:
1. Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon;
muutuvad elektrilised potentsiaalid
2. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine
näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.)
24. KUIDAS JAGUNEVAD ÄRRITAJAD :
1. Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes ( elektrivool ,
mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised , soolad /)
2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites,
mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva
teo retseptoritele jne.)
25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI:
1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi
esile kutsuma.
2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole
vastusreaktsiooni saamiseks piisavad .
3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva
vastusreaktsiooni
26. PIDURDUS:
Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane
tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos.
ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks
reflekside koordineerimisel; närvirakkude kaitse kurnatuse eest.
27. PIDURDUSE LIIGID:
1. Pessimaalne pidurdus – tekib peale eelnevat erutust ( parabioos )
2. Otsene pidurdus
3.Postsünaptiline – tekib postsünaptilisel membraanil pidurdava mediaatori toimel
4.Presünaptiline – pidurdus tekib erutavate retseptorite presünaptilisel membraanil, mille
kutsuvad esile pidurdavate neurotite sünapsid
28. ÄRRITUSE TUGEVUS JA TEMA MÕJUAEG:
1. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust
või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni
2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse
optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni
nõrgenemise
29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse.
30. KRONAKSIA : Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne
kahe reobaasi tugevusega , peab mõjuma koele, et tekiks erutus .
31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama
erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul
32. PARABIOOS:
labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel
ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja
läbivad kolme staadiumi.
33. PARABIOOSI STAADIUMID:
a)Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks.
b)Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu.
c)Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele.
34. KNS-I ÜLESANDED:
1. Teostab sidet väliskeskkonnaga ( retseptorid )
2.Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid)
3.On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused)
35. KNS-I FUNKTSIONAALNE JAOTUS:
SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste
tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja
väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem
VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt
siseelundeid
36. HALLOLLUS:
Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus
piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks)
Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa
37. VALGEOLLUS :
Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate
tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus
kindlasuunalisteks kimpudeks - juhteteedeks.
38. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM, JAOTUS:
e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid .
JAOTUS: sümpaatiline ; parasümpaatiline.
39. REFLEKS : Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele
40. REFLEKSIDE JAGUNEMINE:
TINGIMATUD e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise,
ainevahetuse, erituse, termoregulatsiooni ja teiste vegetatiivsete funktsioonidega)
TINGITUD e. elu jooksul omandatud refleksid
41. REFLEKSIKAAR:
Närvisüsteemis talitlevad neuronid seostunult, moodustades refleksikaari.
Lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu suundub
erutus kesknärvisüsteemis asuvale eferentsele neuronile, mille neuriiti määda antakse
impulsse elundisse, kus ta kutsub esile reaktsiooni.
42. TINGITUD REFLEKSIDE TEKKEMEHHANISMID:
1. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse
nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi.
2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga
3. Organismi vastav funktsionaalne sisund
4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest
43. SÜNAPS :
Sünaps on kontakt kahe neuroni vahel.
44. ERUTUSE EDASIKANDJAKS SÜNAPSIS ON mediaator
45. NÄRVIKESKUSED:
Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad
närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne kui ka teistest
närvikeskustest jõudev informatsioon.
46. ERUTUSE SUMMEERUMINE NÄRVIKESKUSES, JAGUNEMINE:
Erutus võib närvikeskuses summeeruda. Jaguneb:
AJALINE SUMMATSIOON : ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile.Erutus
tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega.
RUUMILINE SUMMATSIOON: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna
sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse.
47. ERUTUSE RÜTMI TRANSFORMEERIMINE NÄRVIKESKUSES:
Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja
sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside
sagedus võib suureneda kui väheneda.
48. ERUTUSE IRRADIATSIOON NÄRVIKESKUSES:
Erutuse irradiatsioon närvikeskuses- erutuse levik aktiveerunud närvikeskusest
teistesse piirkondadesse. Irradiatsiooni põhjustab ärritavate mõjude tugevnemine.