lähetusest keelduda. Kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Päevaraha maksmise kord: · Päevara makstakse välislähetuse korral 32 eurot päevas. · Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. · Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse teenistujale lähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel selle asula piirist, kus paikneb teenistuskoht. · Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse teenistujale päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha siis, kui saabumispäeva algusest (kell 00
järgnev: töölähetusega kaasneva kulu hüvitis; makstav majutuskulu (riigisisesel lähetusel kuni 1200 krooni, välislähetusel kuni 2000 krooni ööpäevas); päevaraha kuni 500 krooni päevas. Majutuskulude maksuvaba piirmäär arvestatakse eraldi iga tööpäeva kohta. 5 Teenistuslähetus Avaliku teenistuja teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale palk ja ameti- või abiteenistuskoht. Teenistuslähetusse ei või saata ilma isiku nõusolekuta: rasedat; isikut, kes kasvatab lapsinvaliidi; isikut, kes kasvatab invaliidi lapseeast; isikut, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Välislähetusse lähetatakse teenistuja otsuse alusel, ministeeriumis kantsleri ja teistes ametiasutustes selle juhi kehtestatud korras ja otsuse alusel, kus on kirjas: lähetuse sihtkoht;
Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad lähetusse mitu tööandjat samal ajal, on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja tehtud lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus. Avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist ei maksustata tulumaksuga.
Kas mul on õigust õppepuhkusele? Kui jah, kas õppepuhkuse ajaks säilitatakse mulle töötasu? Töötamise ja õppimise valdkonnad kattuvad (IT). Kui pikale õppepuhkusele? On õigus õppepuhkusele. (§ 67. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.) Tääsikasvanute koolituse seaduse § 8. kohaselt (2) Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. (3) Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. 2. 7-10 a lapse vanem võib puhata lapse koolivaheajal oma soovitud ajal, teatades sellest ette vähemalt 2 nädalat. Küsimus selline: Kas see kehtib ka suvise koolivaheaja kohta? Et töötaja saab sisuliselt puhata kesk suve, millal
väljaspool alalise ametikoha asukohta. Teenistuslähetusse saadetakse avalik teenistuja ehk riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teenistuses töötav isik, samuti eriseaduste alusel teenistuses olevad ametnikud, nt kaadrikaitseväelased. Teenistuja on kohustatud lähetusse minema ning tingimused on üldjuhul samad, mis töölähetuse puhul. Teenistuslähetuse perioodil säilitatakse teenistujale palk ja tema ameti- või abiteenituskoht. Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra, samuti muud sotsiaalsed tagatised kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega. Välislähetuse puhul hüvitatakse päevaraha. Kulud peavad olema tõendatud (dokumentaalselt). Maksuvabastuse rakendamisel on olulised piirmäärad.
Muudatusega välistatakse tööalase tasemekoolituse käsitlemine erisoodustusena. Muudatuse eesmärk on maksukoormuse vähendamine, langetades tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, ning eelduse loomine elukestvas õppes osalejate arvu kasvuks. Tehtud muudatusega saab tööülesannetega otseselt seotud tasemekoolituse kulu kompenseerida maksuvabalt järgmistele isikutele: töölepingu alusel töötavale töötajale; teenistujale; juriidilise isiku juhatuse liikmele; mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhile. Antud maksuvabastus ei laiene kontrollorgani liikmetele, töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötava või teenust osutavale füüsilisele isikule (FIE). Tasemekoolituse kulu on maksuvaba järgmistel tingimustel: otsene vajadus, põhjendatus (investeering töötajasse); kehtiv töösuhe. · Alates 01.01
kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. Lähetus avaliku teenistuse seadus alusel Teenistujal on õigus saada hüvitist teenistuslähetuse kulude katteks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Teenistuslähetuse perioodil säilitatakse teenistujale palk ja tema ameti- või abiteenituskoht. Teenistuslähetusse on keelatud saata isikut kes on rase, kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, ilma isiku enda loata. Teenistuaja lähetamist välisriiki nimetatakse välislähetuseks. Kantsler annab minstri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi välislähetuseks. Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrustega teenistuja välislähetusse saatmise korra,
määras. Alammäära kehtestab Vabariigi Valitsus. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Kui tööandja ei ole teinud piisava aja jooksul ettemaksu, siis on töötajal õigus lähetusest keelduda. Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk. Välislähetuseks loetakse teenistuja lähetamist välisriiki. Loa ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi välislähetuseks annab kantsler ministri teadmisel. Komisjoni liikmete lähetus ja lähetuskulud vormistatakse liikmete töökohal. Lähetuskulud lähevad maha komisjoni töökoha eelarvest. Pikaajalist välislähetust loetakse üle kuue kuu kestvat teenistuslähetust välisriigis ning selle
Välislähetuse korral on majutuskulude ühe ööpäeva alammääraks 52 eurot ja ülemmääraks 128 eurot. Ka välislähetuse korral võib teenistuja minemisest keelduda, kui kehtestatud summa jääb alla alammäära. Kui mõni eelpool mainitud summadest ületab seaduses kehtestatud määra, siis see ülejääv summa kuulub vastavalt tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksu seaduse alusel maksustamisele. Kui lähetusaeg välismaal ületab ühe aasta piiri, siis hakatakse teenistujale maksma välislähetustasu ja vajadusel teisi hüvitisi. Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle puhul ei ole üheski seaduses kindlaks määratud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Seaduses on reguleeritud vaid kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimusi ning selleks vajalikku tõendamist ja aruandlust. Kõik muu lähetustega seonduv lahendatakse poolte kokkuleppel
Ummikutasu on Stokholmis. Kella 6.30-18.29 kesklinna sisenevad autod maksavad teatud summa. Numbrimärk pildistatakse. Maksu ei maksa välismaa numbrimärgiga autod, taksod, bussid, invaliidiautod, alarmsõidukid, sõjaväemasinad, hübriidmootoriga autod. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuse probleemidega tegeleb Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1. kindlustatu (maksemäär 2,8%) 2. tööandja (maksemäär 1,4%) Kogumispensioni maksed: Kogumispensioni liigid on: 1. II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4% 2. III sammas e. täiendav kogumispension. Makse tasumise kohustus on neil, kes on sündinud alates 1983
Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendri-päevade arvuga. 20. Õppepuhkus ja selle liigid ning tasustamise alused. Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töötasu alammäär. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi
04.2011, 2. nimetatud funktsioonide täitmiseks vastavad ja vajalikud institutsioonid, mis võimaldaksid inimestel realiseerida neile õiguskorra poolt omistatud õigusi ja vabadusi2. Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad, kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisaks teenistussuhtele ametiasutusega on avalikule teenistujale omane ka palga saamine ametiasutuselt. Seega on avalikule teenistujale omane riigi ülesannete täitmine palga eest ning seda teostab ta olles riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada
sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Veel on järgmised maksed: Töötuskindlustusmakse - töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. NB! Alates 1. maist 2009 kaob Tööturuamet, tema funktsioonid võtab üle Eesti Töötukassa. Töötuskindlustusmakset maksavad: 1) kindlustatu (maksemäär 0,6%) 2) tööandja (maksemäär 0,3%) Seaduse mõttes ei ole kindlustatud isik: FIE; notar, kohtutäitur, vandetõlk või mõni muu
pensionikindlustusmakse - maksuvaba tulu Tööandja jaoks = brutopalk + sotsiaalkindlustusmaks + töötuskindlustusmaks Brutotasu ( töötuskindlustus%- pensionikindlustus% - tulumaksuvabamäär 180) x 20% Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on: · kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine; · töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral; · töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks: · I sammas riiklik pension · II sammas kohustuslik kogumispension · III sammas täiendav kogumispension Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast.
Sunniraha ja trahvide sissenõudmise tähtaeg on 1 aasta; Maksuvõla sundtäitmise aegumine on 7 aastat. 14.Kuidas jagunevad maksualased süüteod; Maksualased süütoed jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on siis, kui Maksu- ja Tolliametile on jäänud laekumata rohkem kui 500 000 krooni. 15.Mis on sots.maksu objektideks, sotsiaalmaksu minimaalne määr; Sotsiaalmaksu objektiks on töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt, avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt ja kontrollorganite liimetele makstud töötasudelt tulenevad väjamaksed. Sotsiaalmaksu minimaalmäär on 4350 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaksu s.o. 1435.-krooni. 16.Kes sots.maksumaksjad; Sotsiaalmaksu maksavad residendist juriidiline isik, füüsiline isik, riigi, valla või linnaasutus ja Eestis püsivat tegevuskohta omavad ja palgamakseid tegevad mitteresidendid. 17.Kes maksavad avansilist sots.maksu ? FIE-d kes ei tööta tööandja juures
ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav või kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse ettekirjutuse vaidemenetlusele kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt. Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud: 1) viis kuni kümme aastat ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses; 2) üle kümne aasta kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Hüvitise taotlemise avalduse vormi ja lisatavate dokumentide loetelu
Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui lähetusest jääb sama kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi. Näiteks: välisriiki suunduv sõiduk väljub mineku päeval hiljemalt kell 21.00 või jõuab saabumise päeval tagasi pärast kella 3.00. Õppepuhkus Õppepuhkusega seotud regulatsiooni käsitleb Täiskasvanute Koolituse Seadus. Seaduse alusel võimaldatakse töötajale ja avalikule teenistujale koolituses osalemiseks õppepuhkust. Koolitusteks saab võtta õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkus on ette nähtud juhtudeks, mil töötaja ise avaldab soovi mõnel koolitusel osaleda. Koolitusel osalemise ajal makstakse töötajale tema keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest. Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Rasedus- ja sünnituspuhkus – seda puhkust on õigus saada naisel 140
maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul, maksu maksma aga veel kolme kuu jooksul pärast deklaratsiooni esitamist. Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest. 3.2.2 Tööjõukulud Tüüpilised ettevõtte kulud on palgakulud koos kohustuslike kindlustusmaksetega (SM, TKM). Vastavalt TMS § 13-le maksustatakse tulumaksuga kõik tasud, mida makstakse residendist töötajale, avalikule teenistujale või kaitseväeteenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis või viivis, samuti Eesti Vabariigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. TMS tähenduses loetakse avalikeks teenistujateks kõik isikud, kes saavad riigilt või kohalikult omavalitsuselt töötasu. Tulumaksuga maksustatakse samuti
1.1. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida töötaja sai töötamisest töölepingu alusel. Tulumaksu maksjaks on füüsiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu. Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. [11] Hetkel on tulumaksumäär 21 protsenti ning igakuine füüsilise isiku maksuvaba tulu määr 2250 krooni, aastamäär on 27 000 krooni. Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku teenistuse seaduse alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõeldud hüvitis või viivis ja puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. [3]
pensionikindlustust. Sotsiaalmaksu määr on 33% Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivset tulu- palgatulu, tulu teenuste osutamisest, füüsilise isiku ettevõtlustulu. Passiivset ehk kapitalitulu sotsiaalmaksuga ei maksustata. Sotsiaalmaksu makstakse: 1) töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt; 2) Riigikogu liikmele, Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsuse liikmele ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt; 3) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstud tasudelt, v.a juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks 4) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses
täiendamist. § 8 on punktid, mis puudutavad puhkust: Töölepingu alusel töötavatele ja avalikus teenistuses olevatele isikutele antakse koolituses osalemiseks õppepuhkust. Õppepuhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist seadusega ettenähtud korras. Puhkuse kestuse arvutamine toimub puhkuseseaduse sätetega. Tasemekoolituses osalemiseks on õppepuhkust õigust saada vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Tööalases koolituses osalemiseks antakse töötaja või teenistuja avalduse ning koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas keskmise palga säilitamisega. Täiendavate kulutuste katmist seotud koolitusega sätestatakse töö- või kollektiivlepingus. On ka
25. Lisatasu akadeemilise kraadi eest Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu: 1) magistrikraadi eest - 10% ametipalgast; 2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast. 26. lähetuskulude hüvitamine (1) Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras . (2) Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk. 27. Töö- ja puhkeaeg (1) Teenistujal on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal. (2) Teenistuja tööaeg ei või ületada 40 tundi nädalas. (3) Teenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesoleva seaduse ja avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega sätestatud erisusi. 28. . Puhkus ja puhkusetasu (1) Ametnikul on õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele
11) abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi; 12) täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt. Ettevõtte või asutuse juht on kohustatud: 1) korraldama töötajale või teenistujale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta; 2) tutvustama töötajale tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja -kohast ning kontrollima nende täitmist; 3) tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus;
Töötuskindlustusmaks-töötuskindlustusseadusega kehtestatud sundkindlustusmakse.See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Maksavad: kindlustatu(2,8%), tööandja(1,4%). Kindlustatud isik ei ole:FIE,notar,kohtutäitur,vandetõlk,vabakutseline loovisik,vanaduspensioniikka jõudnud isik
Vallasomand Leidja - isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud Leidja õigused ja kohustused: 1) kohustus leiust teatada (§ 98) (peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot) Asja leidmisel elamus, avalikus, asutuses või transpordivahendis tuleb leid anda üle majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile see kellele asi üle anti loetakse leidjaks 2) Kohustus asja hoida ja säilitada (§ 99 lg 1) 3) Kui kergesti riknev või säilitamine ebamõistlikult kulukas võib asja müüa avalikul enampakkumisel ja säilitama raha (§ 99 lg 2 ja 3) 4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!! Vallasomand
Rasedus- ja sünnituspuhkus Rasedus- ja sünnituspuhkus Alus: sünnitusleht Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100% Kuni 140 päeva Tööandja lisaks hüvitist ei maksa Haigeks puhkuse ajal Kui töötaja puhkuse ajal haigestub on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või ennetähtaegselt lõpetada. Seega võib puhkus n.ö. pikeneda haiguspäevade võrra. Proportsionaalne sm kohustus Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, kui 1. Ta kasutab puhkust 2. Ta on ajutiselt töövõimetu e. haiguslehel 3. Ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid 4. Ta osaleb streigis 5. Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 6. Tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Näide
taksoveoluba ja sõidukikaarti » 3) sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba a ... » 4) sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluse tarbeks, » NB! Ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisest oma töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele ei teki käivet ega omatarvet. » Teisisõnu, kui tehakse ka omi sõite, siis 100% sisendkäibemaksu enam maha arvata ei saa » (ainus erand järgmisel slaidil) 30 4.09.2014 Sõiduauto omatarve » Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangu rakendumisel ei loeta sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud
üliõpilane. Ravikindlustusega kaetavad teenused Ajutise töövõimetuse hüvitis Haigushüvitis Sünnitushüvitis Hooldushüvitis Lapsendamishüvitis Kergemale tööle üleviimine Hambaravi- ja hambaproteeside hüvitis Tervishoiuteenused Töötuskindlustus ja Töötukassa Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. Kehtib alates 01.01.2002.a ja väljamakseid tehakse alates 2003; Töötuskindlustusega kaetavad hüvitise liigid: töötuskindlustushüvitis; kindlustushüvitis koondamise korral; hüvitis tööandja maksejõuetuse korral. Töötuskindlustuse maksemäär Töötuskindlustusmakse määr on pidevalt muutunud:
§ 98. Teatamiskohustus (1) Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamatult teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. (2) Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. 23. Millised tingimused peavad olema täidetud, et võõra vallasasja ümbertöötaja saaks ümbertöötamisega ümbertöötatud asja omanikuks? § 106. Ümbertöötamine (1) Kui keegi heauskselt töötas ümber võõra vallasasja, kuulub uus asi ümbertöötajale, kui
10 protsenti kuupalgast, 3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele ja 4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud: 1) viis kuni kümme aastat ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses; 2) üle kümne aasta kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. Töötukindlustuse eesmärk: töötute ja nende perede tarbimisvõimaluste silumine tööotsingute ajal; vaesuse ja tõrjutuse vähenemine töötu pereliikmega leibkondade hulgas; võimalik otsida sobivamat ja soodsama palgapakkumisega tööd
võimalused täiendavaks sissemakseks pensionieas lisa riiklikule pensionikindlustusele. Kogumispension vastavalt kogumispensioni seadusele on 2% saadud tasudelt. NB! liitumist saab kontrollida internetist aadressil (www.pensionikeskus.ee). 1983.a. sündinud ja nooremad on liitunud kohustuslikus korras. Töötuskindlustus. On sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitise maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingute ja teenistussuhte kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksejõuetuse korral. Kindlustusmakse määrad: kindlustatu töötuskindlustusemakse 0,6% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt, tööandja töötuskindlustusmakse 0,3% arvestatud palgalt ja muudelt tasudelt. Juhatuse liikmete tasudelt töötuskindlustust ei maksta. Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on eelnevalt arvestatud maha
MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 5 RP089 (2009/2010) § 2. Maksuobjekt (1) Sotsiaalmaksu makstakse: 1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt; 2) [Kehtetu 3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt; 4) juriidilise isiku juhtimis või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul; 5) füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulult tulumaksuseaduse § 14 tähenduses, millest on tehtud
puudumise tõttu d) takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist e) ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. 4. Kes võib olla tööandja Tööandja võib olla: juriidiline isik (eraõiguslik või avalikõiguslik juriidiline isik), 18 aastaseks saanud teovõimeline füüsiline isik. 5. Millistele tegevusaladele ei laine töölepingu seadus? Tööõiguse normid ei laiene eriseadutega reguleeritud teenistujale riigi ja KOV asutustes. 6. Mis on tööleping? Millist osa ta etendab töösuhtes? Tööleping Töölepingu alusel teeb füüsiline isik, st. töötaja teisele isikule, st. tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ja tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingu tunnused : 1) Tööd tehakse alluvussuhetes 2) Töö tegija sõltub tööd andvast isikust 3) Tööd tehakse isiklikult 4) Oluline on tööprotsess 5) Tööd tehakse tasu eest.
koolitusasutuse teatise alusel sessiooni ajaks vähemalt 30 kalendripäevaks õppeaasta jooksul. Tasemekoolituse puhul antakse õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust: 1) põhihariduse omandamise puhul 28 kalendripäeva; 2) keskhariduse omandamise puhul 35 kalendripäeva; 3) kõrghariduse omandamise või bakalaureuse kraadi kaitsmise puhul 42 kalendripäeva; 4) magistri- ja doktoritöö kaitsmise puhul 49 kalendripäeva. Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale või teenistujale säilitab tööandja keskmise töötasu 10 päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks säilitab tööandja töötaja või teenistuja töötasu vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses. Lisaks õppepuhkusele on tööandja kohustatud andma töötaja või teenistuja avalduse ning õppeasutuse teatise alusel kuni 7 kal.p palgata puhkust avalduses näidatud ajal. Tööalane koolitus - võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste
tööd. Eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3 aastast last. 46. Töötuskindlustuse mõiste. Kindlustatu ja kindlustusandja Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. *Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. 47
Eelisõigus on töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3 aastast last. 46.Töötuskindlustuse mõiste. Kindlustatu ja kindlustusandja Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on tööturuteenuste osutamine, tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse maksmine, kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhte lõpetamise hüvitamine koondamise korral ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral. (1) Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. 1) füüsilisest isikust ettevõtja;
lahendatuks lugeda vaid siis, kui ärakiri on saabunud. Selliste detailide läbimõtlemine ja fikseerimine asjaajamiskorras on vajalik, kui soovitakse saavutada toimivat automatiseeritud kontrolli süsteemi. 6. ASJAAJAMISE ÜLEANDMINE Avaliku teenistuse seaduse §-st 65 tuleneb teenistujate kohustus anda enne teenistuskohalt vabastamist, teenistuskoha muutumisel, samuti enne puhkusele minekut asjaajamine üle teda asendama määratud teenistujale. Seadus ei sätesta, kas asjaajamine antakse üle suuliselt või kirjalikult. Aluste p 185 ütleb, et asjaajamise üleandmine vormistatakse üleandmis-vastvõtmisaktiga vastavalt asutuse asjaajamiskorrale. Alustes on toodud andmed, mis peavad aktis kajastuma. Alustele on lisatud ka akti näidis. Asjaajamise üleandmise korra ministrite vahetusel sätestab Reglement. Praktika näitab, et vastavaid peatükke Reglemendist ja Alustest sageli ei tunta ning näidist ei kasutata, sest kaugeltki
KAS TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOKKULEPE ON SEADUSLIK? Ei ole. Saamata jäänud puhkust rahaliselt hüvitada ei saa. Tööandja oleks pidanud esimeses järjekorras andma töötajale kätte puhkuse, mis oli aegumas. 322. Mis tingimustel antakse õppepuhkust? Õppepuhkuse andmise korra sätestab täiskasvanute koolituse seadus (TäKS, RT I 1993, 74, 1054; 18.03.2011, 1). Koolitusel osalemiseks antakse töötajale või avalikule teenistujale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul (TäKS § 8 lg 2). Tasemekoolitusega ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale ja avalikule teenistujale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest ( TäKS § 8 lg 3). Tasemekoolitust võimaldavate haridusasutuste tegevusele laienevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus ülikooliseadus ning erakooliseadus ( TäKS § 4
§ 132. Tähtajalise töölepingu ülesütlemise erisus Enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud tähtajalise töölepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele pärast 2009. aasta 1. juulit kohaldatakse töölepingu seaduses tähtajatu töölepingu ülesütlemise kohta sätestatut. [RT I 2009, 36, 234- jõust. 01.07.2009] § 133. Tööraamatu üleandmine Käesoleva seaduse jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraamat antakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu ja teenistussuhte lõppemisel. § 134. Tööraamatu andmete kandmine sotsiaalkaitse infosüsteemi [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017] (1) Töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib tööraamatu esitada tööraamatu andmete registreerimiseks Sotsiaalkindlustusametisse. [RT I, 08.07.2016, 1- jõust. 01.01.2017]
2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest 20% ametipalgast. § 39. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi. Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti või abiteenistuskoht ja palk. (3) Teenistuslähetusse ei ole lubatud saata rasedat, samuti isikut, kes kasvatab lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või alla kolmeaastast last, ilma isiku nõusolekuta. Isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse ametnikule Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. 25. Mis on tööleping ja mis dokumendid on selleks vajalikud? Millised on töölepingu kohustuslikud tingimused
omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 100 krooni. Asja leidmisel elamus, transpordivahendis või avalikus asutuses on leidja kohustatud 11 By Matti `98 andma asja üle majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile ja sel juhul need, kellele asi üle anti loetakse asja leidjaks. Leidja on kohustatud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidja on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel kui: 1. Asja hoidmine on ülemääraselt kulukas. 2. Asi on kiiresti riknev 3. Avalik asutus või politsei on asja hoidnud 6 kuud. Enampakkumisel saadud raha, millest on maha arvestatud hoiu ja müügikulu asendab asja
kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) TÖÖANDJA. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja 2,8%) ja tööandja (1,4%) vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada.
ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada. Läbirääkimistel, kus ühel
ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks(sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks). Eestis maksab sotsiaalmaksu (33% palgafondist) tööandja. Erandiks on FIE, kes maksab oma sotsiaalmaksu ise. 20% läheb pensionide maksmiseks, 13% ravikindlustusmaksuna haigekassale. Töötuskindlustusmakse on sundkindlustusmakse, mille on riik kehtestanud töötuskindlustusseadusega. See on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on hüvitiste maksmine töötajale ja teenistujale töötuks jäämise, töölepingu ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemise ning tööandja maksujõuetuse korral. Töötuskindlustusmakset maksavad kindlustatu (töövõtja) ja tööandja vastavalt seadusega kehtestatud määrale. Maksudest laekub riigieelarve. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Riigi eelarvesse laekunud raha jaotamist on võimalik mõjutada. Läbirääkimistel, kus ühel poolel on
Leidja - isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud Leidja õigused ja kohustused: 1) kohustus leiust teatada (§ 98) (peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab 50 eurot) Asja leidmisel elamus, avalikus, asutuses või transpordivahendis tuleb leid anda üle majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile – see kellele asi üle anti loetakse leidjaks 2) Kohustus asja hoida ja säilitada (§ 99 lg 1) 3) Kui kergesti riknev või säilitamine ebamõistlikult kulukas võib asja müüa avalikul enampakkumisel ja säilitama raha (§ 99 lg 2 ja 3) 4) Õigus saada asja tagasi andmisel leiutasu ja õigus tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele asja omaniku poolt (§ 101) – ei saa nõuda leiutasu, kui ta leidu varjas!!
loobumise tahtega. 3. Leid Isik, kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui kaotaja või omanik on leidjale teadmata, on leidja kohustatud teatama leiust politseile, kui asja väärtus ületab sada krooni. Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis on asja leidnud isik kohustatud asja üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava asutuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile. Majaomanik, üürnik, asutus, transpordiorganisatsioon või politsei, kellele leitud asi üle anti, loetakse leidjaks. Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilimist tagaval viisil. Leidjal on õigus pärast avalikku teatamist müüa asi avalikul enampakkumisel, kui asja hoidmine on ülemääraselt kulukas või kui asi on kiiresti riknev või kui avalik asutus või politsei on asja hoidnud kuus kuud.
3) toetada eelarveliste vahendite olemasolu korral oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd; 4) tagada munitsipaalkoolides tingimused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks ja soodustada spordiharrastust koolides, spordikoolides ja laste suvelaagrites; 5) määrata oma haldusterritooriumil spordi korraldamisega tegelev teenistuja või määrata need ülesanded mõnele teisele omavalitsusorgani teenistujale; 6) spordiehitise otstarbe muutmisest informeerida maavalitsust ja Kultuuriministeeriumi. KOV võib sõlmida sportlasega lepingu, milles määratakse kindlaks poolte vastastikused õigused ja kohustused, mis tulenevad osalemisest sportlikus tegevuses. Kõigil KOV üksuse territooriumil tegutsevatel spordikoolidel on õigus saada toetust KOV eelarvest. Kui spordibaasid on KOV üksuse omandis, siis peab KOV korraldama spordipaaside ülalpidamist.
tööleping mis tahes ajal ennetähtaegselt lõpetada. Kuna TLS piirab tähtajalise töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise võimalusi, näeb TLS § 132 ette, et enne seaduse jõustumist sõlmitud ja pärast seaduse jõustumist kehtiva tähtajalise töölepingu võib ennetähtaegselt üles öelda uue seaduse alusel nagu tähtajatu töölepingu. § 133. Tööraamatu üleandmine Käesoleva seaduse jõustumise ajal tööandja käes olnud tööraamat antakse tööta- jale ja avalikule teenistujale töölepingu ja teenistussuhte lõppemisel. § 134. Tööraamatu andmete kandmine pensionikindlustuse registrisse (1) Töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õigus- likku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib tööraamatu esitada tööraa- matu andmete registreerimiseks elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda. (2) Tööandja võib tööraamatu, mida töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möö-
Isik kes on kaotatud asja leidnud ja selle oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata teatama kaotajale või omanikule. Kui nimetatud isikud on leidjale teadmata, peab ta leiust teatama politseile kui asja väärtus ületab 10 eurot. Leidja on kohustatud leitud asja hoidma selle säilivust tagaval viisil. AÕS § 98 Asja leidmisel elamus, avalikus asutuses või transpordivahendis peab leidja leitud eseme üle andma majaomanikule, üürnikule, vastava austuse teenistujale, transpordivahendi juhile või politseile leidjaks loetakse siis see isik, kellele loetud asi üle anti. Kui leidja on oma kohustused täitnud ja omanik ei ole selgunud aasta jooksul, arvatest leiust teatamisest, omandab leidja asja või seda asendava raha. Politseipoolt hoitus asja või seda asendavat raha omandab kohalik omavalitsus AÕS § 100 lg 3. Leiu omandamisega lõppevad asja koormanud kolmanda isiku õigused. AÕS § 100 lg5
säilitades tolle põhikriteeriumid ning -mudeli. Erijoon seisneb selles, et kui karjäärisüsteemis ning teenistuskoha süsteemis oli igale teenistuskohale ette kirjutatud jäigad funktsioonid, ülesanded ning pädevus, teenistuja tegevus oli jäigalt reglementeeritud, siis mäned?erisüsteemis lähendatakse riigiteenistuja tegevusvabadus ettevõtluse juhi omale. Vastutamiseks antud tegevusvaldkonda käsitatakse samalaadsena kui tootmist turumajanduse tingimustes. Teenistujale antakse suured vabadused algatusvõimeks oma parimal äranägemisel kõige ratsionaalsemate lahendite kohaldamiseks, otstarbekaima juhtimise lahendusviisi leidmiseks. Ette antakse vaid parameetrid lõpptulemuse osas, milleni ta peab jõudma ning vajalikud minimaalsed ressursid, millest ta peab optimaalse välja pressima. Seejuures stimuleeritakse rafineeritult algatusvõimet, ratsionaalsust, operatiivsust ja tulemuslikkust ning eriti materiaalset kuid ka aatelist huvitatust. Lühidalt -
annaabi.ee 
