Lähetuse õiguslik korraldus (0)

Lähetuse õiguslik korraldus
Töölepingu seaduse kohaselt on töölähetus see, kui tööandja saadab töötaja täitma tööülesandeid väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Avaliku teenistuja saadab lähetusse ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht või nende poolt volitatud isik. Välislähetusesks nimetatakse teenistuja saatmist välisriiki. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja (välja arvatud välisesinduse juht) lähetatakse välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku leppitud pikemat tähtaega. Töölähetusse ei või saata rasedat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ilma tema nõusolekuta. Samuti võib alaealist saata lähetusse üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
Töötajal on õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulutuste hüvitamist (sõidu- ja majutuskulud ). Kulud hüvitatakse kulu tõendva dokumendi alusel, kuhu on märgitud lähetusde sihtkoht , kestus, ülesanne, lähetuskulude ning välislähetuse päevaraha alamäärad. Samuti on töötajal õigus nõuda ettemaksu enne töölähetuse algust ning keelduda lähetusest kui ettemaksu pole mõistlikul ajal tehtud. Kulude hüvitamiseks teeb tööandja kirjaliku otsuse. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
Töölepingu seaduse kohaselt on välislähetuse päevaraha alamäär 22,37 eurot. Päevaraha makstakse töötajale siis, kui:

• Välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist , kus paikneb töö tegemise koht.
  
• Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00 ja saabub pärast kella 3.00. Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses.
  
• Tööandja võib vähendada päevaraha määra kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine .
  

Kui töötajale maksab päevaraha kolmas isik on tööandja kohustatud maksma päevarahana vähemalt alamäära ja kolmanda isiku makstava summa vahe. Töötaja peab esitama tööandjale kolmanda isiku kinnituse päevaraha maksmise kohta või kinnitama selle saamist. Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus.
Maksuvaba piirmäära ületav osa maksustatakse vastavalt sotsiaalmaksu- ja tulumaksuseadusel. Kolmanda isiku makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse tööandja poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui kolmandal isikul on tööandja kinnitus töötajale makstava päevaraha suuruse kohta.
Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese lähetuse korral on 77 eurot ööpäevas ja välislähetuse korral 128 eurot ööpäevas ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 32 eurot. Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi.
Kui päevaraha maksab kolmas isik või lisaks tööandjale ka kolmas isik on päevaraha piirmäär 32 eurot päevas. Arvestades esmisena lähetusse saatmise otsuse teinud tööandja makstavat päevaraha.
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on lähetusega seotud majutuskulude alamäär riigisisesel lähetusel 13 eurot ja välislähetusel 52 eurot, ülemäär riigisisesel lähetusel on 77 eurot ja välislähetusel 128 eurot ööpäevas. Ametiasutuse juhi või kantsleri kehtestatud korras võib välja maksta ka piirmäärast kallima majutuskoha kasutamise kulud, kui puudub võimalus kasutada piirmäärale vastava hinnatasemega majutuskoht. Majutuskulude piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Juhul, kui majutuskulud on väiksemad kui selleks ettenähtud alammäär, võib teenistuja lähetusest keelduda. Kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel.
Päevaraha maksmise kord:

• Päevara makstakse välislähetuse korral 32 eurot päevas.
  
• Tööandja võib päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
  
• Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse teenistujale lähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel selle asula piirist, kus paikneb teenistuskoht.
  
• Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse teenistujale päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub vähemalt kolm tundi enne keskööd. Välislähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha siis, kui saabumispäeva algusest (kell 00.00) on sõiduki saabumise ajaks möödunud vähemalt kolm tundi.
  

Juhul kui töötajal on rohkem kui üks tööandja ning töötaja saadavad lähetusse mitu tööandjat samal ajal, on töötaja kohustatud tööandjat teavitama teise tööandja tehtud lähetusse saatmise otsusest ning talle määratud päevarahast. Kui tööandjal on teave, et teine tööandja maksab töötajale päevaraha, puudub sellel tööandjal sama perioodi eest päevaraha maksmise kohustus.
Välislähetusest saabumise päeval teise välislähetusse mineku korral makstakse päevaraha ühekordse määra ulatuses; päevaraha ei maksta teenistujale, kellele makstakse välislähetustasu.
Piirmäära ületav osa, mida maksab muu isik või asutus, maksustatakse tulumaksuga. Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta.
Teenistuja lähetamisel välisriiki kauemaks kui üheks aastaks kohaldatakse välislähetustasu ja hüvitiste maksmisel Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 1997. a määrust nr 47 «Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine» (RT I 1997, 19, 309). Kui lähetuse tähtaega lühendatakse ja selle tegelik kestus kujuneb lühemaks kui üks aasta, siis eelnimetatud määrust ei kohaldata.
Välislähetusse saadetud teenistujale makstakse välislähetustasu ning vastavate tingimuste korral hüvitatakse tema:
1) reisi- ja kolimiskulud
2) majutuskulud
3) alaealiste laste koolituskulud
4) tervisekindlustus ja ravikulud.
Kulud hüvitatakse maksedokumentide esitamisel.
Teenistuja välislähetusse saatmiseks on vaja tema nõusolekut. Hüvitised tasub ministeerium kooskõlas õigusaktidega. Kui koos teenistujaga elavad alaliselt asukohariigis tema ülalpeetavad perekonnaliikmed, suurendatakse teenistuja välislähetustasu abikaasa puhul 35 protsenti teenistuja välislähetustasust ja iga alaealise lapse puhul 15 protsenti.
Juhul kui mõlemad abikaasad töötavad teenistujana välisesinduses või asutuses, kuhu nad on lähetatud, vähendatakse madalamat välislähetustasu omava abikaasa välislähetustasu 25 protsendi võrra ning välislähetustasu lapse (laste) eest suurendatakse sel juhul ainult ühel abikaasadest. Välisministeeriumi koosseisulise teenistuja välislähetustasu ja hüvituste maksmise õigsuse eest vastutab välisesinduse juht või tema kohuseid täitev diplomaat . Välislähetustasu ja hüvituste arvutamise aluseks olevate andmete õigsuse eest vastutab teenistuja.
Kasutatud kirjandus:

• Töölepingu seadus
  

• Avaliku teenistuse seadus
  
• Tulumaksuseadus