EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Karin Teedla LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat Juhendaja: Reet Nurmla Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljapool töölepinguga kokkulepitud töö tegemise asukohta. Teenistuslähetuseks loetakse avaliku teenistuja suunamist ministeeriumis kantsleri ja muus ametiasutuses ametiasutuse juhi korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikuks teenistusülesande täitmisele väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamine välisriiki loetakse välislähetuseks. Ametilähetus eristub teistest lähetuseliikidest selle poolest, et selle lähetuse liigi puhul ei ole üheski seaduses reguleeritud tööandja ja töötaja omavahelisi suhteid. Reguleeritud on vaid kulude hüvitamise maksuvabastuse tingimusi ning selleks vajalikku tõe
Lähetuse õiguslik korraldus Töölepingu seaduse kohaselt on töölähetus see, kui tööandja saadab töötaja täitma tööülesandeid väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Avaliku teenistuja saadab lähetusse ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht või nende poolt volitatud isik. Välislähetusesks nimetatakse teenistuja saatmist välisriiki. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja (välja arvatud välisesinduse juht) lähetatakse välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui ei ole kokku leppitud pikemat tähtaega. Töölähetusse ei või saata rasedat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ilma tema nõusolekuta. Samuti võib a
Rasedaid, alaealisi ning töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast või puudega last võib lähetada ainult juhul, kui on olemas nimetatud isikute ning alalealise seadusliku esindaja eelnev nõusolek. [2] Lähetada ei saa ka teise isiku töötajat, juhul kui lähetuskulusid peab hüvitama lähetajat vastuvõttev isik või asutus. Nt kui emaettevõte lähetab tütarettevõtte töötajaid. Füüsilisest isikust ettevõtjat ei saa lähetada, kuna lähetus eeldab mingis vormis töösuhet ning mitut osapoolt. FIE saab lähetada töötajaid, kuid mitte iseennast. Aktsionäri, osanikku ja mittetulundusühingu liiget ei saa lähetada, kuna nimetatud isikud ei kuulu juht- ega kontrollorgani koosseisu. Üldjuhul puudub sellistel isikutel ka vajadus töölähetuseks. Välislähetus Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut xxx osakond Xxx Xxx Lähetuse õiguslik korraldus Referaat õppeaines ,,Õigusõpetus" Juhendaja: lektor Reet Nurmla Tartu 2010 2 Lähetuste liigid: Töölähetus, teenistuslähetus, ametilähetus. Lähetus ehk teisisõnu komandeering. Lähetusse tohib saata: Töötajat, juhtimis- ja kontrollorgani liiget, avalik teenistujat, loovisikut, spordilähetuse puhul: sportlast, treenerit ja kohtunikku. Lähetusse ei tohi saata: Füüsilisest isikust ettevõtjat, teise isiku töötajat (nt. Emaettevõtja töötaja), isikut kes ei ole valitud juhtimis- ega kontrollorgani liikmeks (nt. Aktsionär, osanik, MTÜ liige) Töölähetus töölepingu seaduse alusel
Töölähetus tähendab töötaja saatmist kindlaksmääratud ajavahemikus tööülesannete täitmisele väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta. Lähetusse saab saata kas töötaja (töölähetus), avaliku teenistuja (teenistuslähetus), juhtimis- ja kontrollorgani (juhatuse ja nõukogu) liikme (ametilähetus), loovisiku (loovisiku lähetus) ning sportlase, treeneri, kohtuniku, spordiarsti jne (spordilähetus). Lähetusse ei saa saata füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui ettevõttele osutab teenust FIE, võib FIE lähetuse korral ise esitada lähetuskulude võrra suurema arve, mis lähetusega kaasnevad kulud katab. Lähetada ei saa ka võlaõigusliku lepinguga "töötajat". Neile on võimalik teatud juhul hüvitada lähetusega tekkivad majutus- ja transpordikulud, kuid päevaraha tuleb selliste töötajate puhul igal juhul vaadelda töötasu väljamaksmisena. Töölähetusse saadetakse isik tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses näidatakse töölähetuse siht
Lähetus ehk komandeering jaguneb: 1) töölähetuseks 2) teenistuslähetuseks 3) välislähetuseks. Töölähetus on töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks töölepingus kirjas olevast töökohast mujale. Teenistuslähetus on avaliku teenistuja suunamine tööülesannete täitmiseks kindlaks määratud ajavahemikuks väljaspool alalise teenistuskoha asukohta. Suunajaks on ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht. Välislähetus on teenistuja või töötaja lähetus välisriiki. Töölähetus Töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööülesannete täitmisega kaasnenud kulude ning lähetuskohale sõitmiseks kulunud kulude kompenseerimist. Kulude katmine toimub kulusid tõendava dokumendi alusel. Tööandja poolt kirja pandud töölähetuse päevaraha ning lähetuse kulude maksmise otsuses peab olema: töölähetuse koht, kestus, ülesanded, kompenseerivate lähetuskulude ja päevaraha suurus. Välislähetuse maksmine tingimused
töökoht. Lähetuse põhimõtted laienevad ka "Täiskasvanute koolituse seaduse alusel tööalase koolitusega seotud sõidu, majutus ja päevarahade maksmisele. Lähetusse ei saa saata puhkusel või haiguslehel olevat töötajat ning töövõtu või käsunduslepingu alusel töötavat isikut. Puhkuse ajal lähetusse saatmiseks tuleb poolte kokkuleppel muuta puhkuste ajakava (s.t.katkestada puhkus). Töötaja lähetus vormistatakse käskkirjaga, kus tuleb ära näidata: · lähetatava ees ja perekonnanimi, · lähetatava ametikoht, · lähetuse aeg ja sihtkoht, · lähetuse eesmärk, · kulude hüvitamine (näit päevaraha määr, majutuskulud jne). Avansi saamiseks esitab töötaja avalduse, milles peab sisalduma: · töötaja nimi ja ametikoht, · lähetuskäskkirja number ja kuupäev, · sihtkoht,
Lähetamine Eesti Vabariigi poolt välja antud otsuse alusel tähendab mõiste ,,lähetus" üldsõnaliselt, et tööandja saadab töötaja kokkulepitud perioodiks tööülesandeid täitma väljapoole töölepingus kindlaks määratud asukohta. Kuna avalikus sektoris ja erasektoris ei toimu töölepingu sõlmimine tervikliku sarnasusega, siis seadustiku alusel eristatakse üksteisest kolme liiki lähetamist: töölähetus, teenistuslähetus ja ametiähetus. Töölähetusest tuleb juttu eraettevõtete puhul ning teenistuslähetusest riigiametnike puhul. Erinevatest lähetusliikidest sisukama ja detailsema ülevaate andmiseks kasutan järgnevalt väljamõeldud näiteid. Mõiste ,,töölähetus" definitsiooni saab hästi selgitada järgnevate näitede abil. Ärimees Peeter on Tallinnas asuva ehitusfirma Haamer OÜ omanik. Ta on tööandjaks kümnele ehitustöölisele, sealhulgas ka Taavile. Vastavalt töötaja ja tööandja vahel kokku
Kõik kommentaarid