MIS ON RAAMATUPIDAMINE (0)

MIS ON RAAMATUPIDAMINE ?
RAAMATUPIDAMINE on käesoleval ajal ja ka tulevikus igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks.
Raamatupidamise areng on käinud kaasas kogu üldise majanduse arenguga.
Ettevõtete raamatupidamisaruanded peavad kajastama õigesti raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.
MAJANDUSARVESTUS on majandusinfo identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga vôimaldada info kasutajatel langetada juhtimisotsuseid.
Majandusarvestuse süsteemid on:

• Finantsraamatupidamine
  
• Maksude arvestus
  
• Finantsanalüüs
  
• Finantside planeerimine
  
• Juhtimisarvestus
  
• Kulude arvestus
  
• Sisekontroll
  
• Audiitorkontroll
  

Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist –
itaalia,
saksa,
prantsuse-inglise
ja ameerika süsteemist.
MAJANDUSTEHING on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus .
ALGDOKUMENT on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend , millel peavad olema vajalikud andmed.
RAAMATUPIDAMISKOHUSTLANE on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal .
RAAMATUPIDAMISARVESTUS on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid , nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid .
RAAMATUPIDAMIS KORRALDUSE KOHUSTUS on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees.
VARA on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg.
VÕÕRKAPITAL on ettevõtte varade moodustamise ajutiste allikate nimetus.
OMAKAPITAL on raamatupidamiskohustuslase vara ja kohustuste vahe.
BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
KASUMIARUANNE on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
BILANSS
Oluline on jälgida, et peale majandustehingu toimimist ja kande tegemist oleksid bilansi aktiva ja passiva pooled endiselt võrdsed.
KUI BILANSS on TASAKAALUS, on kanded selles hetkes TÕESELT ja piisavalt kirjendatud.
MAKSUSTAMINE
KÄIVE on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist, saadav sissetulek.
Eesti käibemaksuseaduse järgi on käive: 

• kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus
  
• kauba või teenuse omatarve
  
• kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks
  
• kauba sundvõõrandamine tasu eest
  

KÄIBEMAKS (Eestis hetkel 20%) on lisandunud väärtuse maks, mida käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõte peab lisama müüdud kaupade ja teenuste hinnale ning ostja maksab selle ettevõttele kinni.
LISANDUNUD VÄÄRTUSEMAKS on käibemaksu seepärast, et kuigi ettevõte peab müügihinnale käibemaksu lisama, siis saab ta sama kauba sisseostul tasutud käibemaksu tagasi küsida.
ALGBILANSS kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist.
RAHAVOOGUDE ARUANNE kajastab aruandeperioodi raha laekumist ning väljamakseid.
Majandusaasta aruanne esitatakse kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu Äriregistrile (OÜ, AS, TÜ, UÜ, MTÜ, SA) või Maksu- ja Tolliametile (välisriigi ettevõtja filiaal või muu püsiv tegevuskoht).
TÖÖLEPING on füüsiline isik ( töötaja ) teeb teisele isikule ( tööandja ) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
TÖÖVÕTULEPING on üks isik (töövõtja) kohustub tegema kokkulepitud töö ning teine isik ( tellija ) maksma selle eest tasu. Erisus töölepingust on eelkõige see, et töövõtja on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Reguleerib Võlaõigusseadus.
KÄSUNDUSLEPING on üks isik (käsundisaaja) kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule ( käsundiandja ) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Reguleerib Võlaõigusseadus. Käsunduslepingute kohta kehtivatest seadusesätetest tuleks lähtuda juhatuse liikme lepingu sõlmimisel.
Töölepingu alusel makstud tasudelt peab tööandja kinni:

• töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%),
  
• tulumaksu (20%) ja
  
• kogumispensioni makse (2 või 3 %)
  
• ning tasub juurde:
  
• sotsiaalmaksu (33%)
  
• tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%).
  

Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni:

Fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüvede pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. 

Reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine
MAKSUKOHUSLANE on füüsiline või juriidiline isik, kellel on seaduse alusel pandud maksukohustus. Maksusubjekt ei pruugi sageli olla ka maksu tegelik maksja , nagu seda võib juhtuda kaudsete maksude puhul.
PALGAARVESTUS
TÖÖANDJA KOHUSTUSED:

koostama seadustes ettenähtud dokumentatsiooni ( lepingud , juhendid jms, vt punkt 6).

töötajatele tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu, töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on liitunud pensioni II sambaga), arvestama ja maksma sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset;

maksma töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu
Töölepingu alusel makstud tasudelt:
peab tööandja kinni:

• töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%),
  
• tulumaksu (20%)
  
• kogumispensioni makse (2%)
  

ning tasub juurde:

• sotsiaalmaksu (33%)
  
• tööandja osa töötuskindlustusmaksest (0,8%)
  

Tööandja peab töötaja ravikindlustustuse säilitamiseks maksma igakuiselt sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem seaduses näidatud miinimummääralt.
Töövõtja jaoks = brutopalk - töötuskindlustusmakse - II samba ehk kohustuslik pensionikindlustusmakse - maksuvaba tulu
Tööandja jaoks = brutopalk + sotsiaalkindlustusmaks + töötuskindlustusmaks
Brutotasu – ( töötuskindlustus%- pensionikindlustus% - tulumaksuvabamäär 180€) x 20%
Töötuskindlustus on sundkindlustus, mille eesmärgiks on:

• kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine;
  
• töötajale töölepingu ülesütlemise ja avalikule teenistujale teenistussuhete lõpetamise hüvitamine koondamise korral;
  
• töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral
  

Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks sambaks:

• I sammas – riiklik pension
  
• II sammas – kohustuslik kogumispension
  
• III sammas – täiendav kogumispension
  

Töötav inimene maksab kogumispensioni II sambasse 2% brutopalgast ja riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava sotsiaalmaksu arvelt 4% töötaja brutopalgast.
RENTAABLUS
VARADE RENTAABLUS = kasum/koguvara
KÄIBERENTAABLUS = kasum/netokäive
OMAKAPITALI RENTAABLUS = ( puhaskasum – eelisdividendid) / keskmine omakapital
VÕLAKORDAJA = koguvõlgnevus / koguvaraga